Ökoloogia ja maateaduste instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14981
Sirvi
Sirvi Ökoloogia ja maateaduste instituut Autor "Aasa, Anto, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Eestist väljuva turismi sesoonsus(Tartu Ülikool, 2016) Allik, Allan; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKirje Elukohavahetusest tingitud igapäevaste tegevusruumide suuruse muutused mobiilpositsioneerimise andmetel(Tartu Ülikool, 2013) Kamenjuk, Pilleriine; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKirje GPS-andmete põhjal arvutatud tegevusruumide kujutamise meetodite võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2024) Öövel, Jürgen; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondUue paradigma saabumine inimgeograafiasse tõi kaasa uute andmetüüpide ja analüüsimeetodite kasutuselevõtu. Samas on jäänud tähelepanuta nende meetodite endi olemuse uurimine. Selle töö eesmärgiks on uurida inimese tegevusruumi kujutamiseks kasutatavate meetodite loomuomast kallutatust. Selleks uuriti töö raames Kalamaja ja Priisle elanike GPS- andmete põhjal arvutatud ruumikujusid. Ruumikujude vaheliste erinevuste leidmiseks võrreldi erinevate ruumikujude pindalade mediaanväärtusi ning kasutati Duncani testi ja Kruskal-Wallise testi. Töö tulemustena selgub, et üks ruumikuju, puhvriga joon, näitab uuritud tunnuste puhul ülejäänud kolmest ruumikujust märkimisväärselt väiksemaid erinevusi võrdlusgruppide vahel. Töö panustab teadusmaailma arengusse teadmisega, et kõik tegevusruumide kujutamiseks kasutatavad meetodid ei näita gruppide vahelisi erinevusi samas ulatuses, mis võimaldab järgmistel uuringutel teha teadlikumaid metoodika valikuid.Kirje Hiina väliskülastajad Eestis aastatel 2011-2012 mobiilpositsioneerimise andmetel(Tartu Ülikool, 2015) Nurme, Laur; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKirje Ilmastiku mõju inimeste tegevusruumile Tallinna näitel(Tartu Ülikool, 2024) Noe, Lea Sophie; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondIlm on üks paljudest teguritest, mis mõjutab inimeste mobiilsuskäitumist ning tegevuskohtade valikut. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on nutitelefoni rakenduses MobilityLog kogutud GPS andmete abil uurida, milline on ilmastiku mõju Priisle ja Kalamaja elanike tegevusruumile. Analüüsis keskendutakse kahele aspektile: sesoonsuse mõjule ning ekstreemse ilma mõjule. Ekstreemse ilma mõju uuritakse kuumalaine ja lumetormi näitel, võrreldes tegevusruumi suurust ekstreemsetel perioodidel ja tavapärase ilma ajal. Töö tulemusena selgus, et sesoonsus mõjutab mõlema linnaosa elanike tegevusruumi suurust. Tallinlaste tegevusruum oli tunduvalt suurem hiliskevadel ja suvel. Ekstreemse ilma mõju tegevusruumi suurusele oli seevastu mitmekesisem ja erines linnaosade vahel. Erinevus ekstreemse ilmaga päevade ja võrdluspäevade vahel ei olnud statistiliselt oluline. See annab põhjust, et teemat veel tulevikus edasi uurida.Kirje Seosed elukohalähedase roheluse ja vaimse heaolu vahel(Tartu Ülikool, 2024) Pikk, Jürgen; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMagistritöö eesmärk on uurida, kas ja millist mõju avaldab elukohalähedane rohelus vaimsele heaolule. Kasutades Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) andmeid, uuritakse regressioonanalüüsi abil, millised mõõdetud (objektiivsed) ja tajutavad (subjektiivsed) rohelust ja looduskeskkonda kirjeldavad näitajad on olulisteks tunnusteks, ennustamaks eluga rahulolu, depressiooniriski ning diagnoosi olemasolu. Samuti uuritakse, kui tugevalt on omavahel seotud objektiivsed ja subjektiivsed keskkonnanäitajad. Analüüsi tulemusena selgus, et uuritavatest objektiivsetest keskkonnatunnusest oli statistiliselt oluline vaid rahulolu ennustavas mudelis kaugus lähimast riiklikust kaitsealast. Subjektiivsed keskkonnatunnused olid seevastu olulisteks tunnusteks nii rahulolu, depressiooniriski kui ka diagnoosi olemasolu ennustavates mudelites. Subjektiivsete ja objektiivsete keskkonnanäitajate omavahelised korrelatsioonid olid kas väga nõrgad või olematud.Kirje Tallinna ajakasutuse rütmid(Tartu Ülikool, 2016) Linde, Erik; Ahas, Rein, juhendaja; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond