Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/29002
Browse
Browsing Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses by Author "Epner, Luule, juhendaja"
Now showing 1 - 6 of 6
- Results Per Page
- Sort Options
Item Alastus eesti nüüdisteatris(Tartu Ülikool, 2014) Kliiman, Marie; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutBakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas on kasutatud alastust eesti nüüdisteatris ning kuidas see vaatajatele mõjub. Analüüsitakse viimase paari aasta jooksul esietendunud lavastusi, mis on sisaldanud alastistseene, hõlmates vaid olulisemaid ja eripalgelisemaid alastuse kasutamisi, mis loovad ülevaate lavalise alastuse trendidest eesti teatris. Bakalaureusetöö jaguneb kolmeks osaks, millest esimene teeb sissejuhatuse alastuse ajalukku – räägitakse nii maailma kui eesti teatrist ning alastikultuurist üldiselt. Töö teine peatükk räägib teoreetilistest lähenemismeetoditest – kehalisusest, performatiivsuse esteetikast, fenomenoloogilisest analüüsist ning peatükis on toodud ülevaade ka ühe tuntuma alastuse käsitleja, ameeriklase Karl Toepferi loodud alastuse kategooriatest. Töö kolmandas osas analüüsitakse eesti teatri lavalise alastuse näiteidItem Andres Noormets autorlavastajana(Tartu Ülikool, 2017) Lokk, Alice; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Andres Noormetsa kui autorlavastajat kolme lavastuse põhjal. Analüüs keskendub kolmele Vanemuises etendunud lavastusele – „Othello“ (2016), „Suluseis“ (2016) ja „Lapsepõlvebänd“ (2017). Analüüsi eesmärk on näidata, mil määral ja kuidas tuleb lavastusest välja Noormetsa autorsus.Item Eesti Noorsooteatri ja Rakvere Teatri muutuste hooaegade meediakajastus(Tartu Ülikool, 2013) Sokolov, Kaire; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Kalju Komissarov kui teatripedagoog: sissevaade esimese semestri näitlejameisterlikkuse tundidesse(Tartu Ülikool, 2015) Sikk, Triinu; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida teatripedagoog Kalju Komissarovi esimese semestri näitlejameisterlikkuse tunde Viljandi Kultuuriakadeemias, analüüsides ja lahti kirjutades tundide lähtepunkte ning kasutatud meetodeid, samuti paigutada Komissarovi esimese semestri õpe laiemasse Eesti teatrihariduse konteksti. Vaatamata sellele, et Komissarov ei maini eriti tihti ei Voldemar Panso ega Konstantin Stanislavski nime, kumab nende mõlema meetod Komissarovi õpetajatööst läbi. Komissarov väärtustab oma tundides traditsiooni valdamist, ehkki tema suhtumine Pansosse on kohati ka kriitiline. Stanislavski süsteemist kasutab Komissarov mitmeid väljendeid ja põhimõisteid. Komissarov leiab, et kõige loogilisem on näitlejaõppele läheneda Stanislavski süsteemi kaudu.Item Mati Undi "Täna õhta viskame Lutsu" tegelaskonna analüüs(Tartu Ülikool, 2016) Puusepp, Juuli; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurimiskeskmeks on Mati Undi näidend “Täna õhta viskame lutsu”. Teos on kirjutatud Oskar Lutsu teoste motiividel. Töö fookuses on eelkõige näidendi tegelaskond.Töö koosneb neljast sisupeatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Mati Undi ja Oskar Lutsu elu- ja loominguteest. Tuuakse välja mõlema autori elukäik ja olulisemad teosed. Samuti saab selles peatükis lugeda, mis ühendab kahte autorit, ning mida kujutab endast näidend “Täna õhta viskame lutsu”. Peatüki eesmärgiks on tutvustada lugejale mõlemat autorit ning neile omast ja ühist. Alapeatükk “Hunt ja Luts või Lutshunt” toob lisaks autorite ühisosale välja ka näidendi lühiiseloomustuse, et lugejal oleks olemas põhiline ja oluline näidendi vormist ja keelest. Teine sisupeatükk keskendub töös kasutatud meetmetele ja teooriale. Töö kolmandas peatükis analüüsitakse näidendi üheksat tegelast – Arnut, Tootsi, Kiirt, Teelet, Imessoni, Lutsu, Vanaema, Sumpfentroppi ja Bolotovi.Töö viimase ehk neljanda peatüki eesmärk on luua tervikpilt näidendi tegelaskonnast.Item Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi koostöö Draamateatris aastatel 1920–1924(Tartu Ülikool, 2014) Aibel, Liisi; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö „Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi koostöö Draamateatris aastatel 1920– 1924“ eesmärgiks on anda ülevaade mõlema kunstniku kujunemisloost ja elukäigust 1920. aastate keskpaigani ning rekonstrueerida ja põgusalt analüüsida nende koostöös valminud lavastusi 1920. aastate Eesti teatri- ja kunstielu üldpildi taustal. Töö sisuline osa jaotub kaheks. Esimene peatükk „Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi kujunemine ning kunsti- ja teatrisuundumused 20. sajandi esimestel aastakümnetel“ koosneb kolmest alapeatükist: esimene annab ülevaate Tuurandi kujunemisest ja mõjutajatest, teine Sepa kujunemisest ja mõjutajatest ning kolmandas analüüsitakse nende loomingulist ühisosa. Teine peatükk „Kolme Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi koostöös valminud lavastuse rekonstruktsioon ja analüüs“ käsitleb kolme Draamateatri perioodil lavastunud eriilmelist teost ja jaotub samuti kolmeks: esimeses rekonstrueeritakse ja analüüsitakse Ilja Surgutšovi „Sügise viiulite“ (1920) impressionistlikku lavastust ja lavakujundust, teises Leonid Andrejevi „Inimese elu“ (1921) ekspressionistlik-sümbolistlikku lavastust ja lavakujundust ning kolmandas Friedrich Schilleri „Orléans’i neitsi“ (1923) romantilis-traagilist suurlavastust ja lavakujundust.