1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Sirvi 1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil. Autor "Aan, Anne" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Light- and nitrogen-use and biomass allocation along productivity gradients in multilayer plant communities
    (2013-05-11) Aan, Anne
    Taimed vajavad ellujäämiseks, kasvuks ja paljunemiseks piisavalt keskkonnaressursse. Kõige sagedamini piiravad taimede kasvu valgus ja mulla lämmastik. Lämmastiku omastamine mullast on väga energiakulukas. Seetõttu on oluline, et taim kasutaks neid ressursse efektiivselt. Millised strateegiad võimaldavad erinevates kasvutingimustes paremini toime tulla? Kas efektiivsed lämmastikukasutajad võivad samaaegselt olla ka efektiivsed valguse kasutamises? Sellele vastamiseks uuriti muutusi nimetatud ressursside kasutamises liigi ja koosluse tasandil piki kasvukoha viljakuse gradiente niidu- ja metsakooslustes Lääne-Eestis Laelatul ja Lõuna-Eestis Arul. Koostati kahe-ressursiline mudel, kus kättesaadav lämmastik ja valgus on parameetrid, mis kirjeldavad lehestiku massi vertikaalset jaotumist koosluses erinevate rinnete vahel. Ülemise rindeni jõuab suurema intensiivsusega valgusvoog, võrreldes alumiste rinnetega. Alumisi rindeid iseloomustab efektiivsem lämmastiku kasutamine ja/või parem võime omastada mullast lämmastikku. Rohurinde kasvu piki produktsiooni gradienti limiteerivad nii kättesaadav valgus kui ka lämmastik. Samblarinde kasvu piirab põhiliselt rindeni jõudev valgus. Kahe niidukoosluse andmete põhjal saab püstitada hüpoteesi, et valguse omastamise efektiivsuse muutumist produktsiooni gradiendil iseloomustab optimumiga kõver. Edaspidi on vajalik uurida, kas analoogiline seos kehtib ka teiste taimekoosluste puhul. Antud uurimuse ja kirjanduse põhjal võib järeldada, et taimedel esineb lõivsuhe valgus- ja lämmastikuressursi paremaks kasutamiseks tehtavate kulutuste vahel. See tähendab, et taimed ei saa olla efektiivsed mõlema ressursi kasutamises ühekorraga. Niiduliikide võrdlemisel selgus, et dominandid ja alusliigid reageerivad kasvutingimuste muutumisele erinevalt. Täpsemalt, maapealse biomassi ja lämmastikusisalduse jaotumise varieeruvus tekitab erinevad valguse ja lämmastiku kasutusmustrid ning sellest tulenevalt kujunevad liikidel erinevad ellujäämisstrateegiad.