Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Now showing 1 - 11 of 11

The big five and utilization of the prostate cancer testing: evidence for the influence of neuroticism, extraversion and conscientiousness
(Tartu Ülikool, 2012) Neeme, Marko; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main purpose of this paper was to determine the associations between Big Five personality traits and attendance at prostate cancer testing in Estonia. To accomplish this aim, 371 men aged 50-70 completed the short form of Big Five Personality test and a questionnaire on their attendance in prostate cancer testing and intention to attend in the future. Correlations and analysis of variance were conducted to estimate the associations between Big Five personality traits and attendace at prostate cancer testings. Binary logistic regression was used to assess the influence of personality traits on intentions to attend prostate cancer testing in the future. As hypothesized, neuroticism had a significant inverse association and extraversion and conscientiousness had a significant positive association with prostate cancer testing. The present study supports current theory and research that point to a link between personality and health behaviors and extends previous findings on cancer screening behaviors to prostate cancer testing. A better understanding of the association between personality and prostate cancer testing attendance could lead to the establishment of effective campaigns and community messages to promote prostate cancer screenings and motivate men to attend.
Enesetapumõtete ja -katsetega seotud tegurid meestega seksivate meeste seas Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Valk, Anti; Rüütel, Kristi, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud maailmas on näidanud, et meeleolu- ja ärevushäired ning suitsidaalne käitumine on meestega seksivate meeste (MSM) seas sagedasemad kui heteroseksuaalsete meeste seas. MSMid on ka suuremas alkoholi ja illegaalsete uimastite kuritarvitamise ohus. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida suitsidaalsust (enesetapumõtteid ja -katseid) ja sellega seotud tegureid MSMide seas Eestis. Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi poolt 2013. aastal Eestis korraldatud homo- ja biseksuaalsete ning meestest huvituvate meeste internetiuuringu andmetel, milles osales 265 MSMi. Uuringust selgus, et igapäevaseid alkoholitarvitajaid on 3% ning alkoholisõltuvuse riskis ligi kolmandik uuringus osalenutest. Illegaalseid uimasteid on elu jooksul tarvitanud ligi pooled ning viimasel 12 kuul ligi veerand osalenutest. Depressiooni riskis on ligi kolmandik ning ärevushäire riskis ligi veerand osalenutest. Enesetapule mõtles viimase 12 kuu jooksul enam kui kümnendik osalenutest, elu jooksul mõtles sellele 44%. Elu jooksul oli enesetapukatse teinud 11% ja viimase 12 kuu jooksul 2% osalenutest. Depressiooni sümptomid ja homoseksuaalsuse avalikustamine olid statistiliselt oluliselt seotud enesetapumõtetega elu jooksul ja võimalik alkoholi liigtarvitamine enesetapukatsetega elu jooksul. Kokkuvõtlikult järeldus andmetest, et suitsidaalsus on MSMide seas väga sage. Enesetapu ennetamise strateegiate loomisel tuleks seega arvesse võtta MSMide kuulumist kõrgemasse riskigruppi.
Erinevused personaalsetes väärtustes: tervisesportlaste ja spordiga mitte tegelevate inimeste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Suurväli, Sirle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Personaalsete väärtuste (PVQ-R3), subjektiivse heaolu (SWLS), tervisliku seisundi (RAND 36) ja emotsioonide kogemise (NEPO-Y) võrdlusel tervisesportlaste (N=120) ja kontrollgrupi (N=130) näitel selgus, et tervisesportlased väärtustasid võrreldes kontrollgrupiga kõrgemalt kehalist tervist (p <.01), madalamalt mainet (p <.01) ja ühiskondlikku turvalisust (p <.01), hindasid kõrgemalt subjektiivset heaolu (p <.05) ning kõrgemalt enda tervislikku seisundit füüsilise funktsioneerimise (p <.05), füüsilistest probleemidest tingitud piirangute (p <.01), energia ja väsimuse (p <.05) ning üldise tervise (p <.05) alaskaaladel. Tervisesportlased raporteerisid madalamat negatiivset afekti (p<.01), positiivsete emotsioonide kogemisel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Kehalise tervise väärtustamine suurendas 1,5 korda šanssi tervisesportlaste hulka kuulumiseks, maine (p <.02), ühiskondlik turvalisus (p <.01) ja enesemääratlus teona (p <.01) ennustasid 1,5 korda suuremat šanssi kontrollgrupi hulka kuulumiseks.
Factor mixture modelling of the Giessen prostatitic symptom score and its relationships with psychosexual covariates
(Tartu Ülikool, 2013) Rahe, Heinrich; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main goals of the present study were to explore the factor structure of a new tool in Estonia which is used to measure prostate disease symptoms (the Giessen Prostatitic Symptom Score). Subsequently, to reveal subtypes of prostate diseases and their respective relationships to psychosexual variables. A cross-sectional survey of 360 men with a mean age of 50.5 (SD=10.8) was conducted to investigate prostate-related diseases and pscychosexual factors. Exploratory factor analysis was conducted on the Giessen Prostatitic Symptom Score which revealed five factors: urinary problems, general fatigue, pain in lower body, erectile difficulties and prostate inflammation. Latent profile analysis was done based on these factor scores, revealing 4 subtypes of prostate-related symptom patterns. Relationships between these subtypes and sexual variables were then explored, indicating a large set (80% of the sample) of men with relatively little symptoms or obstruction from prostate disease symptoms, a group of younger men (10%) with relatively little obstruction in spite of prevalent symptomatology, and two smaller groups (7% and 2 %, respectively) of men with prevalent symptoms and obstructions in sexual life. The research supports and extends current theory on the occurence of prostate diseases and provides new insight into the relationships between prostate diseases and sexuality. A better understanding of the impact of prostate diseases on sexual behaviour helps clinicians to better assess and treat ailments co-occurring with said diseases.
Factors Influencing the Perceived Relationship Satisfaction and its Relation to the Three Love Components of Sternberg’s Triangular Love Theory in Estonian Women and Men in Long-Term Heterosexual Relationships
(Tartu Ülikool, 2024) Tammes, Kristina; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This master's thesis investigated the connection between perceived relationship satisfaction and partner similarity, partner characteristics, and the factors influencing the levels of the three components of Sternberg's Triangular Theory of Love—intimacy, passion, and commitment—in Estonian men and women in long-term heterosexual relationships. The study aimed to determine if a higher similarity between romantic partners correlates with greater relationship satisfaction. Partner similarity was assessed through characteristics such as perceived physical attractiveness, kindness, health, and resources of both oneself and one's partner, as well as differences in age and education. Additionally, the study aimed to identify predictors of higher levels of intimacy, passion, and commitment, which are pertinent to perceived relationship satisfaction. The sample comprised 151 participants: 22 (14.6%) males and 129 (85.4%) females, aged 19-80 years. Results showed that partner similarity did not significantly correlate with relationship satisfaction. However, mate physical attractiveness and kindness were significantly correlated with satisfaction, while differences in education negatively impacted satisfaction. Regression analyses indicated that higher levels of intimacy were predicted by mate kindness and relationship length; commitment was positively predicted by mate physical attractiveness, kindness, and relationship length; passion was positively influenced by mate physical attractiveness and kindness. Education difference negatively affected the levels of all three components of love.
Harrastussportlaste erinevused tervise paiknemises väärtuste mudelis ja tervise hinnangutes võrreldes mitte sportivate inimestega
(Tartu Ülikool, 2016) Uibo, Nele; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Schwartzi ja kolleegide (2012) poolt välja töötatud baasväärtuste teoorias on arvestatud ainult ühe tervise aspektiga – haiguse vältimine, kuid tervis koosneb ka teistest komponentidest, nagu seda ütleb ka World Health Organization'i tervise definitsioon. Parema ülevaate saamiseks tervise paiknemise kohta väärtuste mudelis, uuriti eraldi kehalise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise paiknemist. Uuringus osales 121 harrastussportlast ja kontrollgrupi moodustas 220 mitte sportivat inimest ning tulemuste analüüsimiseks kasutati multidimensionaalset skaleerimist. Kõige suuremad erinevused ilmnesid kehalise tervise paiknemises väärtuste mudelis, mis harrastussportlastel paikneb kõige lähemal stimulatsiooni, enesele suunatud mõtete ja tegude ning hedonismi läheduses. Lisaks hindavad harrastussportlased subjektiivselt enda tervist paremaks kõikides aspektides, välja arvatud vaimsetest probleemidest tulenevates piirangutes ja emotsionaalses heaolus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sportimisega tegelemiseks ei piisa ainult tervise väärtustamisest, vaid on oluline ka see, milliste teiste väärtustega motivatsioonilised alused ühtivad.
Kiindumussuhte seos tänumeele, suhterahulolu ja vajadusega kognitiivse selguse järele
(Tartu Ülikool, 2017) Joasaar, Külli; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas täiskasvanu kiindumussuhte laad on seotud tänumeele, suhtega rahulolu ja vajadusega kognitiivse selguse järele. Lisaks uuriti gruppidevahelisi erinevusi soost, haridustasemest ja suhte staatusest lähtuvalt. Valimis oli 853 inimest (140 meest ja 713 naist) vanuses 18 kuni 67 aastat. Osalejad täitsid täiskasvanu kiindumussuhte küsimustiku (ECR-S), kognitiivse selguse vajaduse küsimustiku (NFCS) ning tänumeele küsimustiku (SGRAT). Tulemustest selgus, et kõrgem vajadus kognitiivse selguse järele on seotud kõrgema ärevusega, kuid mitte vältimisega. Samuti leiti kõrgema ärevuse ja vältimise ning kognitiivse selguse vajaduse seos madalama tänumeelega. Paarisuhte kestus on seotud kõrgema tänumeele ning madalama ärevusega, vältimisega statistiliselt olulist seost ei leitud. Vallalised on ebaturvalisema kiindumusstiiliga, s.t. ärevamad ja vältivamad kui abielus ning vabaabielus olevad inimesed. Abieluinimestel on kõrgem vajadus kognitiivse selguse järele kui vallalistel ja vabaabielus olevatel inimestel. Samuti ilmnes kõrgema ärevuse ja vältimise seos madalama suhterahuloluga. Ärevus, vältimine ja tänumeel olid olulised tunnused suhterahulolu ennustamisel, kirjeldades 40% variatiivsusest. Töös on välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja mõjud ning uuringu edasiarenduse võimalused.
Prognosis pessima vähihaigete ja vähihaiguse üleelanud inimeste vaimne tervis, tervisega seotud elukvaliteet ja subjektiivne heaolu
(Tartu Ülikool, 2019) Tirel, Maili; Aavik, Toivo, juhendaja; Narro, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähihaigus mõjutab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset ja psühhosotsiaalset tervist ning elukvaliteeti. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida vähihaiguse üleelanud ja prognosis pessima vähihaigete vaimset tervist, tervisega seotud elukvaliteeti ja subjektiivset heaolu. Uuringus osales 57 prognosis pessima patsienti, 61 vähihaiguse üleelanud inimest ja 62 tervet kontrollisikut, kes täitsid küsimustikud SWLS, RAND-36 ja EEK-2. Tulemused näitasid, et prognosis pessima patsiendid ja vähihaiguse üleelanud inimesed kogevad rohkem depressiooni ning ärevust kui kontrollgrupp; sealjuures kogevad prognosis pessima patsiendid rohkem depressiooni kui ärevust ja kõrgem depressiooniskoor ennustab madalamat subjektiivset heaolu ja tervisega seotud elukvaliteeti. Samuti leiti, et subjektiivse heaolu valdkondadest on kõik grupid kõige rohkem rahul sõpradega. Prognosis pessima patsiendid olid eluvaldkondadest kõige vähem rahul tervisega, vähihaiguse üleelanud inimesed olid kõige vähem rahul sissetulekuga.
Süstemaatiline ülevaade täiskasvanud puuetega inimeste seksuaal- ja reproduktiivvajaduste psühholoogilisest käsitlemisest neuroloogilise rehabilitatsiooni kontekstis
(Tartu Ülikool, 2024) Landes, Helena; Aavik, Toivo, juhendaja; Kaasik, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud magistritöö eesmärgiks oli teha süstemaatiline ülevaade viimase kümne aasta jooksul läbi viidud uuringutest puuetega täiskasvanud inimeste seksuaal- ja reproduktiivvajaduste psühholoogilise käsitlemise kohta neuroloogilise rehabilitatsiooni kontekstis ning tuua välja uuringute põhjal tehtud järeldused ja anda soovitusi tulevaste uurimuste jaoks. Analüüs hõlmas laia valikut teemasid alates psühhosotsiaalsetest, anatoomilistest ja füsioloogilistest muutustest kuni seksuaalse identiteedi, suhete, toimetuleku ja seksuaalse ohutuseni. Süstemaatiline analüüs põhines 57 allikal ning selle tulemusena identifitseeriti 11 põhiteemat, mis käsitlesid erinevaid aspekte puuetega inimeste seksuaalsusest ja selle käsitlemisest rehabilitatsioonikeskkonnas. Uurimusest tulenevalt on oluline rõhutada vajadust arendada välja spetsiifilised hindamisstandardid puuetega inimeste seksuaalsusele, ühtlustada mõõtevahendid seksuaalsuse hindamiseks ning läbi viia empiirilisi kvalitatiivseid uuringuid küsitluste näol, mis võimaldaksid puuetega inimestel, nende lähedastel ja spetsialistidel avaldada oma arvamust seksuaalsuse käsitlemise kohta neuroloogilises rehabilitatsioonis.
Terviseseisundi, muutumissoovi ja depressiivsuse vahelised seosed rehabilitatsiooniklientidel
(Tartu Ülikool, 2021) Kukk, Lili; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk on selgitada rehabilitatsioonikeskuse klientidest koosneva valimi (N=56) soodumust depressioonile ning kas teenuse lõppedes esineb depressiooni näitajate osas muutusi, uuriti ka soolist erinevust. Lisaks uuriti korrelatsioonanalüüsi abil, kas kogutud terviseandmed on seotud muutumise sooviga (personaalse arengu initsiatiivi skaala). Rehabilitatsiooniteenuse raames, mis kestis individuaalselt 10-12 kuud (ajavahemikul mai 2018 - detsember 2020), oli uuringus osalejate ette nähtud psühholoogiline nõustamine ning füsioteraapia. Uuringus kasutati RAND-36, PGIS ja EEK2 küsimustikke. Uurimistulemustest ilmnes, et keskmine depressiooniskoor oli kõrge (M = 10.45; SD = 5.77), diagnoosimiseks (äralõikepunkt 11) oli kriteerium täidetud 23-l uuritaval, so 41% valimist. Depressiooninäitajad muutusid nõustamisteenuse lõppedes, keskmiste võrdlus näitas, et tulemused kõikide alaskaalade osas skooride langust, sh enam depressiooni, üldistunud ärevushäire, asteenia osas. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes sugude lõikes üldistunud ärevushäire ja paanikahäire osas - mõlema alaskaala skoorid olid naistel kõrgemad. Tulemustest ilmneb veel, et suuremad positiivsed korrelatsioonid on küsimustiku PGIS ja RAND36 järgmiste alaskaalade vahel: valmisolek muutusteks, plaanilisus ja eesmärgipärane käitumine. Nimetatud alaskaalad korreleerusid positiivselt RAND36 alaskaalaga -emotsionaalne heaolu.
Vähihaiguse üle elanud ja prognosis pessima vähihaigete subjektiivne heaolu ning personaalsed väärtused
(Tartu Ülikool, 2017) Narro, Inna; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähihaigusest on kogu maailmas, kaasaarvatud Eestis, saanud tervishoiusüsteemis kasvav probleem ning suremus selle haiguse tagajärjel vaatamata kõrgenenud elulemusele, pidevalt kasvab. Käesolevas uurimustöös käsitletud haigus toob kaasa muutusi haigestunud inimese erinevates psühholoogilistes seisundites nagu afektiivsuse avaldumine, subjektiivne heaolu ja personaalsed väärtused. Käesoleva töö autori eesmärk oli eelpoolmainitud seisundeid prognosis pessima vähihaigete ja vähihaiguse üle elanud patsientide vahel võrrelda ning selgitada välja, kui palju erinevad personaalse arenguga seotud väärtused vähihaiguse üle elanud patsientide ja vähihaigust mittepõdenud isikute vahel. Tulemused näitasid, et prognosis pessima vähihaiged patsiendid kogesid vähihaiguse üle elanud patsientidega võrreldes rohkem negatiivseid afekte, kuid üllatuslikult positiivne afektiivsus vähihaiguse üle elanud patsientide ja negatiivne afektiivsus prognosis pessima vähihaigete subjektiivset heaolu oluliselt ei mõjutanud. Personaalsete väärtuste osas hindasid prognosis pessima vähihaiged võrreldes vähihaiguse üle elanud patsientidega olulisemaks Heasoovlikkus- sõltumist. Personaalset arengut väljendavate väärtuste osas võrrelduna vähihaigust mittepõdenud isikutega oli vähihaiguse üle elanud patsientide jaoks tähtsaim Kõikehaaravus – loodus.

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Author "Aavik, Toivo, juhendaja"