Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Now showing 1 - 20 of 37

5-HTTLPR ja TPH2 G-703T polümorfismide ning keskkonnategurite seosed neurootilisuse, impulsiivsuse ja buliimia sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2021) Glikman, Daniela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Buliimia sümptomite kogemine ning häirunud söömiskäitumise riskitegurid impulsiivsus ja neurootilisus võivad olla seotud eripäradega serotonergilises süsteemis. Buliimiat ning kõrgemat impulsiivsust ja neurootilisust võib ennustada ka stressirohkete elusündmuste kogemine, samas kui toetav perekeskkond võib olla nende eest kaitsev faktor. TPH2 G-703T polümorfismi T-alleeli ning 5-HTTLPR polümorfismi s-alleeli on seostatud serotonergilise süsteemi häirumisega, mis võib suurendada nende alleelide kandjate vastuvõtlikkust keskkonnamõjude suhtes ja seeläbi ennustada stressirohkes keskkonnas kõrgemat neurootilisust ja impulsiivsust. Käesolevas töös uuriti Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) mõlema sünnikohordi naissoost osalejate andmetel 5-HTTLPR s-alleeli ja TPH2 G-703T T-alleeli koosmõjusid stressitekitavate elusündmustega neurootilisusele ja impulsiivsusele ning nende rolli buliimia sümptomite ennustamisel 18. eluaastal. Samuti uuriti töös, kas perekeskkonna soojus kaitseb genotüüpide ja stressitekitavate elusündmuste mõju eest, võttes arvesse liigsöömistüüpi söömishäire riskitegureid. Tulemustest selgus, et 5-HTTLPR s/l genotüüp ennustas koosmõjus stressitekitavate elusündmustega buliimia sümptomite kogemist 18. eluaastal. 5-HTTLPR genotüüpidel ning TPH2 T-alleelil puudusid aga peamõjud ning koosmõjud omavahel ning keskkonnateguritega impulsiivsuse ja neurootilisuse ennustamisel. Töö panustab söömishäirete geneetiliste ning keskkondlike riskifaktorite koosmõjude mõistmisesse.
Adaptation of Autism Spectrum Quotient and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire into Estonian: exploring possible gender effects
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusik, Silja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diagnosing autism in adults is difficult. Current paper tries to fill a gap in self-report screening instruments by adapting into Estonian two questionnaires: Autism Spectrum Quotient (AQ, Baron-Cohen et al., 2001) and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire (CAT-Q, Hull et al., 2019). Sample (N = 498, f = 409, m = 89) consisted of autistic (n = 42), self-suspected autistic (n = 105), autistic close relative (n = 95) and non-autistic (n = 256) participants. Using exploratory factor analysis, a 5-factor solution was found in AQ-24, total variance explained was 44.2% with Cronbach’s alpha of .86. CAT-Q-25, with five new items, retained the original three-factor solution, with total variance explained 56.1% (Cronbach’s alpha .95). As expected, correlations between autism questionnaires were higher than questionnaires measuring related constructs. Although correlation with anxiety measures i.e., Social Phobia and Anxiety Inventory (Turner et al., 1989) were significantly high as well. Group and sex interaction effect onto CAT-Q-25 total and subscale scores when controlling for either general or social anxiety revealed that a statistically significant interaction effect appeared only when controlling for social anxiety. It is worth considering applying item response theory approach to find the best set of questions. It is also important to explore both sex effects in autism and the effects of anxiety to autism related traits, and the possible ways how anxiety might affect autistic individuals.
Ärevustundlikkuse roll ärevuse, depressiooni ja söömishäire sümptomite püsimisel
(Tartu Ülikool, 2023) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Binge eating and emotional fluctuations: an ecological momentary assessment study
(Tartu Ülikool, 2015) Kukk, Katrin; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The objective of current master’s thesis was to investigate the associations between emotional fluctuations and emotion regulation difficulties in predicting binge eating episodes in a general population study using ecological momentary assessment (EMA). In addition, emotional experience was assessed in order to compare the differential impact of binge eating with and without loss of control. The sample consisted of 97 women and 61 men in with a mean age of 22.35 (SD = 4.82). The gender differences in eating behavior were also of interest. The results pointed, that fluctuations in negative emotion did indeed predict binge eating with loss of control among both men and women. Among women, the emotion regulation difficulties, restrained eating, as well as the interaction of negative emotion fluctuations and emotion regulation difficulties were significant predictors. Among men, impulsivity predicted binge eating episodes with loss of control. Overall, binge eating with loss of control, compared to without loss of control, was significantly more associated with emotion regulation difficulties as well as increased negative emotions indicating the significance of loss of control in the assessment of eating pathology. It also appeared that women were considerably more sensitive to binge eating with loss of control as it resulted in greater levels of negative emotions, whereas among men this tendency was not found. In addition, binge eating without loss of control resulted in higher rates in several positive emotions both among men and women.
Depressiooni riskitegurite soolised ja vanuselised erinevused puberteediealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2015) Tammisaar, Merili; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida depressiooni ja selle läbilõikelisi riskitegureid nii poistel kui tüdrukutel vanuses 11-16. Uurimus viidi läbiaastatel 2010-2014, osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke12-kuulise vahega. Selgus, et kuigi tüdrukute depressiooniskoor oli kõikide aastate lõikes keskmiselt kõrgem ei ilmnenud soolisi erinevusi 11-12, 12-13 ja 15-16 aastaste poiste ja tüdrukute vahel. Erinevus ilmnes aga 13-14 aastaste vahel. Tüdrukute skoorid erinevatel aastatel üksteisest ei erinenud; poiste skooris esines oluline erinevus 13-14 ja 15-16 aastaste vahel. Selgus, et 11-12 aastaste poiste depressiooni riskiteguriteks on madal enesehinnang ning kõrge ärevus, samas vanuses tüdrukutel lisaks eelpoolnimetatutele ka rahulolematus sotsiaalse toega, emapoolne tõrjumine ning madal ekstravertsus. 12-13 aastastel poistel riskitegurid võrreldes varasemaga ei muutunud; tüdrukutel ilmnesid riskiteguriteks aga madal enesehinnang, rahulolematus sotsiaalse toega, kõrge neurootilisus, häirunud söömishoiakud ning madal sotsiaalsus. 13-14 aastaste poiste riskiteguriteks on madal enesehinnang, rahulolematus sotsiaalse toega ning kõrge neurootilisus; tüdrukutel madal enesehinnang, ekstravertsus, meelekindlus, emapoolne tõrjumine ning kõrge ärevus. 15-16 aastaste poiste depressiooni riskiteguriteks on madal enesehinnang, kõrge ärevus, madal ekstravertsus ning kõrge neurootilisus. Samas vanuses tüdrukutel vaid madal enesehinnang ning kõrge ärevus. Käesoleva töö tulemused näitavad, et vanuse kasvades muutuvad ka depressiooni riskitegurid ning oluline on tähelepanu pöörata soolistele erinevustele. See on vajalik teadmine planeerides kliinilisi sekkumisi ning ravi, hariduslikke ennetusi.
The development of emotional go/no-go task to measure behavioral impulsivity in eating disorder patients
(Tartu Ülikool, 2013) Petenberg, Kerttu; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsivity and emotional bias related to disorder specific stimuli could be potential targets in the treatment of eating disorders (ED). The primary goal of this study was to develop an emotional Go/No-Go task which would reflect behavioral impulsivity in ED patients and would also demonstrate attention bias to food and body related stimuli. For the purpose of this study two versions of emotional Go/No-Go task were developed. Results with the initial version of emotional Go/No-Go task showed slower reaction times (RTs) in bulimia nervosa (BN) patients which were positively associated with the making of commission errors. Also in the initial version BN patients showed attention bias in body related stimuli. After the modification of the emotional Go/No-Go task which included improving the stimuli material on the basis of emotionality and adding more blocks to the task, either of the ED groups did not exhibit higher behavioral impulsivity. Patterns of correlations with other impulsivity measures indicated that the modified emotional Go/No-Go task rather captured the attention difficulties than behavioral impulsivity. In conclusion for the measurement of behavioral impulsivity the shorter version of the task should be used with additional improvement of stimuli material to reflect specific emotional bias in ED patients to food and body related stimuli.
Eestikeelse OCI-R küsimustiku valideerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Säde, Kadri; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
OCI-R (Foa jt, 2002) on usaldusväärne ja laialdaselt kasutatav küsimustik OKH sümptomite raskuse hindamisel. Kuus alaskaalat esindavad igaüks levinud OKH sümptomeid: Pesemine, Painamine, Kogumine, Korrastamine, Kontrollimine ja Neutraliseerimine. Käesolevas töös hinnati eestikeelse OCI-R (E-OCI-R) küsimustiku faktorstruktuuri, sisereliaablust, kordustestimise reliaablust ja eristavat valiidsust 650 osalejaga. Neist 144 olid psühhiaatrilise diagnoosiga indiviidid, kel esines kas obsessiiv-kompulsiivne häire, depressioon, ärevushäire, anorexia nervosa, bulimia nervosa või autismispektrihäire. Kinnitav faktoranalüüs kordas originaalküsimustiku 6-faktorilist lahendit. Koguskaala sisereliaablus oli suurepärane (α = .909, ω = .911) ning kordustestimise reliaablus väga hea (rs = .758, p = .001). OKH-ga indiviidide E-OCI-R koguskoor erines meeleoluhäiretega ja tervete indiviidide E-OCI-R koguskoorist, kuid mitte ärevushäiretega indiviididest. E-OCI-R küsimustikku on alust pidada usaldusväärseks mõõtvahendiks OKH sümptomite hindamisel, kuid selle võime eristada OKH-ga indiviide teiste psüühikahäiretega indiviididest ja tervetest indiviididest vajab täiendavat kontrollimist suuremal kliinilisel valimil.
The effect of inpatient treatment to inhibitory control and attentional bias in individuals with eating disorders
(Tartu Ülikool, 2019) Paasik, Elis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impaired inhibitory control and disorder-specific attentional bias have been implicated in the etiology and maintenance of eating disorders (EDs) (Bartholdy et al., 2017; Albery et al., 2016). The intervention common to all the individuals with ED during inpatient treatment is the restoration of regular eating. Therefore, we aimed to assess the effect of restoration of regular eating to inhibitory control and attentional bias to ED specific stimuli in individuals with ED by using emotional Go/No-Go task. The possible moderating effects of duration of illness, depression, anxiety, impulsivity and ED symptoms were also assessed. The sample consisted of 62 women, of whom 19 were individuals with bulimia nervosa binging/purging (BN-BP), 17 with anorexia nervosa restrictive (AN-R), 10 with anorexia nervosa binging/purging (AN-BP) and 16 were psychiatrically controlled healthy individuals (HCs). The results indicated that although inhibitory control improves during treatment in individuals with AN-R to food and in BN-BP to body stimuli attentional bias to body stimuli is still present in individuals with ED despite the subtype. However, attentional avoidance towards food stimuli in individuals with AN-R decreases during treatment. BMI, depression, anxiety, impulsivity and ED symptoms did not yield any moderating effects on RTs of the first measurement to any type of stimuli. Treatment and group interaction effect was not statistically significant in relation to any type of stimuli, however, it became significant on RTs to body stimuli after controlling the interaction with trait anxiety. Also the duration of illness affected inhibitory control and attentional bias in individuals with ED.
The effect of Triumf mobile health game on psychological well-being and health-related quality of life among pediatric cancer patients: A pilot study
(Tartu Ülikool, 2019) Tark, Riin; Haljas, Kadri, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Children with chronic illness hold a higher risk of developing mental disorders, and psychological support may not be available to all patients. Triumf mobile solution is a gamified digital health intervention, which aims to detect, prevent and/or reduce the potential psychological problems resulting from chronic illness. The current study described the theoretical basis of Triumf intervention game and investigated the within-person effect of the intervention on psychological well-being and health-related quality of life (HRQoL). Nine pediatric cancer patients aged 7-12 years participated in a 60-day intervention period with a suggested daily gameplay of ten minutes. Participants and their parents filled in Strengths and Difficulties Questionnaire (SDQ) and KIDSCREEN-52 (KS-52) before and after the intervention. Questionnaire scores were compared with in-game reported well-being, motivation and attitude scores, and intervention activity. Psychological well-being of the participants improved after the intervention period. KS-52 physical health subscale score was observed as a broad approximate instead of generic HRQoL, which also improved after the intervention period. Motivation and attitudes were not associated with participants’ well-being, HRQoL or intervention activity. The hypothesis that the intervention questions could detect similar problems as questionnaires found partial support. The results suggest that Triumf digital intervention in the form of a mobile health game could have a positive effect on the psychological well-being among pediatric cancer patient population. Future studies should seek to primarily address the intervention’s effect among other populations, and further validate the questions used in the intervention.
Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala psühhomeetrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2024) Piip, Helina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide regulatsiooni (ER) peetakse transdiagnostiliseks konstruktiks, millel on oluline roll erinevate psüühikahäirete kujunemisel ja säilimisel. Seetõttu on oluline, et kliinilises praktikas oleks usaldusväärseid ja valiidseid mõõdikuid, millega ERi raskuseid hinnata. Töö eesmärgiks oli kontrollida emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala (Difficulties in Emotion Regulation Scale, DERS; Gratz & Roemer, 2004) eestikeelse versiooni (Vachtel, 2011) psühhomeetrilisi omadusi psüühikahäire diagnoosiga ja diagnoosita indiviididest ning tavapopulatsioonist koosneval suurel valimil (N = 4906). Eelkõige keskenduti skaala faktorstruktuuri kontrollimisele, koguskaala ja alaskaalade reliaabluse ning eristava valiidsuse hindamisele. Faktorstruktuuri kontrollimiseks viidi eraldi osavalimitel läbi uuriv graafianalüüs (EGA) ja kinnitav faktoranalüüs (CFA). EGA andis parimaks tulemuseks ilma mitteteadvustamise alaskaala väideteta 5-dimensioonilise lahendi. CFA toetas saadud tulemust ning bifaktor struktuur ühe üldfaktori ja viie spetsiifilise grupifaktoriga näitas parimat sobivust. Skaala sisereliaablus oli kõrge. DERSi koguskoori kasutamist võis hinnata usaldusväärseks, kuid alaskaalade osas olid tulemused ebaselgemad. Impulsikontrolli raskuste ja emotsionaalse selguse alaskaala seletasid arvestatava osa unikaalsest usaldusväärsest varieeruvusest. Kõige madalam oli reliaablus ERi strateegiate puudumise alaskaalal, mistõttu selle alaskaala skoori eraldi kasutamine ei ole soovituslik. Lisaks eristas DERSi koguskoor psüühikahäire diagnoosiga indiviide häirevabadest isikutest, esimeste ERi raskused olid kõikidest teistest statistiliselt oluliselt suuremad. DERSi skoorid erinesid ka vanusegruppide lõikes, nooremates vanusegruppides olid teistega võrreldes kõrgemad keskmised skoorid. Kokkuvõtvalt võib ilma emotsioonide mitteteadvustamise alaskaala väideteta DERSi pidada valiidseks ja usaldusväärseks enesekohaseks mõõdikuks ERi raskuste hindamisel.
Erinevused söömishäirete sümptomite sageduses 18-aastastel noorukitel kolme kohordi lõikes
(Tartu Ülikool, 2021) Puhke, Marleen-Heleen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida kohortidevahelisi muutusi söömishäirete sümptomaatikas (buliimia, kehaga rahulolematus ja kõhnuseihalus) ja kehakaalu reguleerimise strateegiate kasutamises. Omavahel võrreldi kolme kohorti (2001. a., 2007. a. ja 2021. a.), hinnates enesekohaste küsimustike abil, kuidas on ajas muutunud 18-aastaste neidude ja noormeeste söömishäirete sümptomite tase. Esimese ja teise kohordi andmed pärinesid ELIKTU vanema (N=357) ja noorema sünnikohordi (N=367) uuringust, kolmanda kohordi andmed koguti aastal 2021 (N=293). Tulemustest nähtub, et ühiskonna arenedes ilmneb üha rohkematel noortel häirunud söömiskäitumist. Kolmanda kohordi neidude seas oli oluliselt sagenenud buliimia ja kõhnuseihaluse sümptomaatika esimese ja teise kohordiga võrreldes ning kehaga rahulolematuse sümptomaatika teise kohordiga võrreldes. Kehakaalu reguleerimise strateegiate kasutamine on noorte seas üha tavapärasem, kus dieedi pidamine, kehalise aktiivsuse suurenemine ja toidukordade vähendamine on näidanud püsivat sagenemist iga järgneva kohordi lõikes nii neidude kui noormeeste seas. Saadud tulemused viitavad söömishäirete sümptomaatika arenemisel kultuurispetsiifiliste tegurite rollile.
Facets of perfectionism, impulsivity and their associations with eating disorder symptoms: A latent profile analysis
(Tartu Ülikool, 2017) Soidla, Kärol; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Perfectionism and impulsivity are both found to play a central role in the etiology of eating disorders (ED). Classifying ED patients based on personality traits have shown clinical utility and revealed valuable information about the otherwise heterogeneous sample of ED patients. We aimed to find latent profiles based on facets of perfectionism, impulsivity and ED symptoms. The changes in ED symptoms before and after inpatient treatment were also assessed. The latent profile analysis was performed on a sample of 274 women, of whom 164 were ED patients and 110 healthy controls. ED patients were diagnosed with bulimia nervosa (n=79), anorexia nervosa restricting (n=59), anorexia nervosa binge-eating/purging type (n=11), or binge eating disorder (n=13). We identified the 5-class model to be the best fit. The five emerged classes were named: 1) resilient (low perfectionism/moderate impulsivity levels;n=23), 2) healthy (low perfectionism/low impulsivity levels; n=142), 3) restrictive (moderate perfectionism/low impulsivity levels;n=53), 4) emotionally dysregulated (high perfectionism/high impulsivity levels;n=16), 5) behaviorally dysregulated (moderate perfectionism/high impulsivity levels;n=40) class. The data for assessing changes in ED symptoms was available for a subsample of 39 ED patients. Members of restrictive and behaviorally dysregulated class showed a significant decrease in ED symptoms at the end of the inpatient treatment, while members of emotionally dysregulated and healthy class had no changes. Our findings support the meaningfulness of classifying ED patients based on perfectionism, impulsivity and ED symptoms, and emphasize the importance of considering personality profiles in treatment planning.
Häirunud söömiskäitumise arengutrajektoorid vanuses 11-16 aastat ja nende seosed häirunud söömiskäitumise riskiteguritega
(Tartu Ülikool, 2023) Reintam, Kadi; Soidla, Kärol, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Häirunud söömiskäitumise psühholoogilised riskifaktorid 12-14-aastastel lastel: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2015) Velling, Iiris; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti longituudselt, kuidas häirunud söömiskäitumine ja selle erinevad aspektid (hõivatus toidust ja kehakaalust, tajutud sotsiaalne surve söömisele, toidu piiramine ning toitumise kontroll) muutuvad vanusega, ning tuvastati, millised psühholoogilised risikitegurid on kõige olulisemateks ennustajateks nii poistel kui ka tüdrukutel. Enesekohaseid küsimustike täideti 12-kuulise vahega kolmel korral. Esimesel testimiskorral olid lapsed 11-12-aastased (N = 308) ning viimasel korral 13-14-aastased (N = 249). Vanusega häirunud söömiskäitumine poistel vähenes ja tüdrukutel suurenes. Tüdrukutel suurenes see hõivatuse toidust ja kehakaalust ning toitumise kontrolli arvelt. Poistel vähenes häirunud söömiskäitumine hõivatuse toidust ja kehakaalust ning toidu piiramise arvelt. Võttes arvesse erinevaid riskitegureid, ennustas mõlemal sool häirunud söömiskäitumist tajutud sotsiaalne surve saledusele/lihaselisusele ja kõrgem perfektsionism, kuid erinevalt poistest ennustas tüdrukutel seda ka madal enesehinnang samas kui kõrgem kehamassiindeks ja püsiärevus polnud olulised. Vanuse suurenedes ilmnes tüdrukutel kehakujuga rahulolematuse ja isapoolse kontrolli mõju olulisus. Saadud tulemused on olulised sooliste erinevuste selgitamisel häirunud söömiskäitumise kujunemisel ja ennetustöö planeerimise seisukohalt.
The influence of 5-HTTLPR, COMT Val158Met polymorphism, adverse life events, anxiety, impulsivity and neuroticism on eating disorder symptomatology
(Tartu Ülikool, 2012) Kaasik, Kadri; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to examine the effect of 5-HTTLPR and COMT Val158Met polymorphism, anxiety, impulsivity, neuroticism and adverse life events on abnormal eating behaviors among 25-year-old women. This study is based on ECPBHS (Estonian Children Personality, Behaviour and Health Study) older cohort data. Participants answered to State and Trait Anxiety Inventory (STAI), Barrat Impulsiveness Scale (BIS-11), NEO-PI Estonian version, Eating Disorder Inventory -2 (EDI-2). The sample was genotyped for 5-HTTLPR and COMT Val158Met polymorphism. The main finding of the current study is that the influence of neuroticism on eating disorder symptomatology is mediated mainly by trait anxiety. This study shows consistent effects of neuroticism through trait anxiety on bulimic symptoms, body dissatisfaction and drive for thinness. Neuroticism through impulsivity influences only bulimic symptoms. Trait anxiety can be seen as a stable trait predisposing people toward higher levels of eating disorder symptomatology.
Isiksuseomaduste roll söömishäire raskuses anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientidel
(Tartu Ülikool, 2021) Jakubelovitš, Sandra; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Teatud isiksusejooni nagu neurootilisus ja kaasuvaid afektiivseid häireid on söömishäiretes tuvastatud kui häire kujunemist, selle kulgu ja häire säilimist mõjutavate faktoritena. Söömishäire raskust on klassifitseeritud lähtudes erinevatest näitajatest nagu kehamassiindeks anorexia nervosa (AN) ja ebakohaste kompensatoorsete käitumiste sagedus bulimia nervosa (BN) puhul. Alternatiivsed lähenemised vaatavad psühholoogilisi näitajaid nagu hõivatus välimusest ja kehakaalust. Selliselt on söömishäire raskust defineeritud ka selles töös. Söömishäiretega indiviididel on tihti raporteeritud kõrget neurootilisust, madalat ekstravertsust ning seoseid impulsiivsusega nendes häiretes, mida iseloomustavad liigsöömissööstud ja/või väljutavad käitumised. Käesoleva töö eesmärk oli uurida isiksusejooni AN ja BN patsientidel, millised isiksusejooned ennustavad SH raskust ning samuti vaadata, mis rolli mängivad sagedaseimad komorbiidsed häired nagu depressioon ja ärevus. Uuringus võttis osa 311 naist, kellest 94 olid BN, 86 piiravat tüüpi AN ja 22 väljutavat tüüpi AN diagnoosiga patsienti ning 109 kontrolli. Toitu väljutavad patsiendid olid ootuspäraselt rohkem hõivatud oma välimusest ja kehakaalust kui piiravad patsiendid. Regressioonianalüüsid viidi läbi ainult piiravat tüüpi AN ja BN patsientide valimil. Ootuspäraselt leiti neurootilisuse ja kaasuva afektiivse ebastabiilsuse (depressioon ja ärevus) mõju hõivatusele mõlemas häires. AN patsientidel olid kõige tugevamad prediktorid kibestumine, depressioon ja seisundiärevus, BN patsientidel aga psüühiline ärevus, kõrgem KMI ja lühem häire kestvus. Need leiud viitavad sellele, et kuigi hõivatus välimusest ja kehakaalust on olemas nii piiravat kui väljutavat tüüpi söömishäiretel, võib hõivatuse kujunemine olla tingitud erinevate riskifaktorite koosmõjust. Antud uuring toetab alternatiivset dimensionaalset lähenemist söömishäiretele ning pakub välja võimalikke faktoreid, mille tõttu hõivatus välimusest ja kehakaalust söömishäiretes püsib ning on raskesti ravile alluv.
Kamuflaaži kasutamise, sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse seosed autistlike joontega üliõpilaste emotsionaalse enesetundega
(Tartu Ülikool, 2024) Sepmann, Sille; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Autistid ei pruugi ülikoolis õppides vaatamata intellektuaalsele võimekusele oma akadeemilist potentsiaali realiseerida. Nad võivad võimalikele toetuse pakkujatele märkamatuks jääda kui teadlikult või alateadlikult kasutavad kamuflaaži, mida on varasemates uuringutes enamasti kehvema vaimse tervisega seostatud. Käesolevas töös uuriti kamuflaaži kasutamise rolli üldistunud ärevuse, sotsiaalärevuse ja depressiooni sümptomites, võttes arvesse sensoorse tundlikkuse, tajutud sotsiaalse toetuse ning soo mõju. Valim koosnes autismi diagnoosiga üliõpilastest (N = 39), autistliku lähisugulasega (N = 34) ja endal autismi kahtlustavatest (N = 109) ning mitteautistlikest üliõpilastest (N = 138). Korrelatsioonanalüüsi tulemusel ilmnes ootuspäraselt, et kamuflaaži kasutamine oli mõõdukal tasemel positiivselt seotud nii depressiooni, üldistunud ärevuse kui ka sotsiaalärevusega. Hierarhiline regressioonanalüüs näitas, et kui sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse tase ning sugu on kontrolli alla võetud, ennustab kamuflaaž sotsiaalärevuse sümptomeid, vähesel määral määral ka depressiooni sümptomeid, kuid mitte üldistunud ärevuse sümptomeid. Punkt-biseriaalse korrelatsioonanalüüsi tulemused näitasid, et õppetöös raskuste kogemise ja õppeainete sooritamata jäämise seosed autistlike joonte esinemisega, kamuflaaži kasutamisega, tajutud toetuse tasemega ning sensoorse tundlikkusega olid statistiliselt olulised, kuid nõrgad.
Kehaga rahulolematuse riskifaktorid ning seos söömishäire sümptomaatikaga: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2019) Mängli, Teele; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kehaga rahulolematus on noorte naiste hulgas tõsine probleem ning see on üheks olulisemaks häirunud söömiskäitumise ennustajaks. Varasemates töödes on keskendutud eelkõige söömishäirete riskifaktorite uurimisele ning kehaga rahulolematus on jäänud tagaplaanile. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli läbilõikeliselt ja longitudinaalselt uurida, missugused riskifaktorid panustavad kehaga rahulolematusesse ning kuidas enesehinnang ja kõhnuseihalus kehaga rahulolematuse ja buliimilise sümptomaatika vahelist seost mõjutavad. Uuringus kasutati Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu (ELIKTU) noorema kohordi andmeid, mis koguti aastatel 2004, 2007 ja 2014, mil uuritavad olid vastavalt 15-, 18- ja 25-aastased. Parim läbilõikeline mudel ennustamaks kehaga rahulolematust 15-aastaselt hõlmas kehamassi indeksit (KMI), kõhnuseihalust, mittetõhusust, perfektsionismi ning alavääristamist ja vägivalda perekonnas. Kehaga rahulolematus oli kõrgeim 18. eluaastal ning seda ennustasid prospektiivselt 15-aastaselt mõõdetud kehaga rahulolematus ja eneseraporteeritud füüsiline vägivald. Kehaga rahulolematust 25-aastaselt ennustasid prospektiivselt kehaga rahulolematus, KMI, seisundiärevus ja toidukordade vähendamine 18-aastaselt. Nii enesehinnang kui ka kõhnuseihalus omavad modereerivat mõju kehaga rahulolematuse ja buliimilise sümptomaatika vahelisele seosele 18. eluaastal. Kõrge enesehinnag võib olla võimalik kaitsefaktor häirunud söömiskäitumise eest, kuid kõhnuseihalus võib naised häirunud söömiskäitumise suhtes haavatavamaks muuta. Käesoleva töö tulemustest selgub, et kehaga rahulolematusesse panustavad mitmed erinevad riskifaktorid ning ennetus- ja ravitöös tuleks kehaga rahulolematusele läheneda mitmekülgselt, võttes arvesse ka võimalikke modereerivaid ja vahendavaid mõjusid.
Kehataju kognitiivse ja tajulise osa seosed kortikaalse hilise positiivsusega
(Tartu Ülikool, 2015) Peet, Krista; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid kehataju tajulise (keha suurushinnangute täpsus) ja kognitiivse osa (hõivatus välimusest ja kehakaalust) ning kortikaalse hilise positiivsuse ja selle kahe alakomponendi P3 ja LPP vahel. Katses osales 36 noort naist, kellele esitati muudetud kehasuurusega pilte neist endist või teisest naisest. Uurimaks tähelepanuressursi hõivamise mõjusid kehatajule, pidid katseisikud samaaegselt meeles pidama kas 2-st või 6-st tähest koosnevat tähejada. Kehataju täpsus oli seotud pildil oleva isiku identiteediga: enese pildi puhul hinnati enda tegelikku kehasuurust keskmiselt küllaltki täpselt, võrreldes ennast sama suure kaaslasega hinnati end aga suuremaks. Hõivatus välimusest ja kehakaalust kehataju täpsust ei mõjutanud. Hilise positiivsuse puhul esines komponendi ja esitatud keha suuruse interaktsioon, mille alusel oli pildil oleva keha suurusele tundlik LPP komponent, kuid mitte P3. Eriti tundlik oli LPP komponent enese keha suurendatud piltidele kõrge välimusest ja kehakaalust hõivatuse puhul.
Measurement of inhibitory control and attentional bias to disorder specific stimuli in individuals with eating disorders: the use of emotional Go/No-Go task
(Tartu Ülikool, 2019) Võsu, Sheryl; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impaired inhibitory control and attentional bias related to disorder specific stimuli, i.e. body and food, could have a potential role in the development and maintenance of eating disorders (ED). We aimed to measure inhibitory control and attentional bias to body and food related stimuli by using emotional Go/No-Go task in individuals with ED compared to psychiatrically controlled healthy individuals (HC) and psychiatric controls, and test whether inhibitory control and attentional bias in individuals with ED are related to ED specific stimuli. ED specific emotional Go/No-Go task, clinical interview and self-report questionnaires were administered to 87 women (with mean age±SD of 23.0±6.4), of whom 19 were diagnosed with anorexia nervosa restrictive (AN-R) subtype, 17 with bulimia nervosa binge/purge (BN-BP) subtype, 15 with major depression, 17 with comorbid mood, anxiety and substance use disorders, and 19 were HC. We found that individuals with AN-R and BN-BP were significantly slower in reaction times (RTs) for body related stimuli compared to HC. There were no significant differences in RTs for food related stimuli between the groups. However, duration of illness had a moderating effect on RTs for food stimuli in individuals with ED. Moreover, individuals with BN-BP made significantly more commission and omission errors to body and food related stimuli compared to individuals with AN-R. Our results indicate that emotional Go/No-Go task could be a valid measure to assess inhibitory control and attentional bias to ED related stimuli, however, primarily based on the commission and omission errors rather than RTs.

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Author "Akkermann, Kirsti, juhendaja"