Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Author "Aluoja, Anu, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Depressiooni sotsiaalsete ja majanduslike mõjutegurite hindamine
    (2010-05-24T12:36:28Z) Niiberg-Pikksööt, Triinu; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Aluoja, Anu, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
    Depressioon tekib bioloogiliste ja psühholoogiliste tegurite koosmõju tulemusena. Mõned depressiooniga seostuvad tegurid võivad olla depressiooni tekkimise riskifaktoriteks, mõned depressiooni püsimise riskifaktoriteks ning mõned tagajärgedeks. Magistriprojekti eesmärk on välja selgitada depressiooni sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid ning koostada lühike riskitegurite hindamise küsimustik, mis arvestaks võimalikult paljusid sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning nende koosmõju depressiooni esinemisel.
  • Thumbnail Image
    Item
    Krooniliste dermatooside seosed patsiendi elukvaliteedi, emotsionaalse seisundi ja isiksuseomadustega
    (Tartu Ülikool, 2013) Pärna, Ene; Aluoja, Anu, juhendaja; Kingo, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesolevas magistritöös uuriti krooniliste põletikuliste nahahaiguste seoseid emotsionaalse seisundi ja elukvaliteediga ning analüüsiti haiguse, isiksuseomaduste ja elukvaliteedi vahelisi vastastikuseid seoseid. Selleks kasutati enesekohaseid küsimustikke: Emotsionaalse enesetunde küsimustikku, mis on enesehinnanguline skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks, Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat isiksuseomaduste hindamiseks, dermatoloogilise elukvaliteedi küsimustikku (DLQI) ja tervisest sõltuva elukvaliteedi küsimustikku RAND 36. Uuringus osales 136 krooniliste nahahaigustega patsienti ja 40 nahahaiguseta isikut. Töö tulemustest selgus, et psoriaas, ekseem ja akne seostuvad neurootilisust näitavate isiksusejoontega. Haigusgruppidest eristusid aknega patsiendid kõrgema verbaalse agressiooni ja stressile vastuvõtlikkuse poolest. Elukvaliteedi osas oli patsientidel võrreldes tervetega oluliselt madalam nii DLQI kui RAND-36 füüsiline funktsioneerimine kehalised piirangud, energia/väsimus ja emotsionaalse heaolu. Kroonilised dermatoosid seostusid emotsionaalse distressi sümptomitega, eriti insomnia ja üldärevusega. Isiksuse omadustest ennustasid kõige rohkem erinevaid elukvaliteedi aspekte somaatiline ärevus ja kibestumine.
  • Thumbnail Image
    Item
    Söömishäirete hindamise skaala konstrueerimine
    (2009-12-09T11:16:14Z) Herik, Marlen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Psühholoogia Instituut
    Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks oli koostada söömishäireid hindav küsimustik, mis aitaks eristada söömishäirega patsiente tervetest ning anoreksia, buliimia ja liigsöömishäirega patsiente omavahel. Kliinilise valimi moodustasid anorexia nervosa (N=40), bulimia nervosa (N=39) ja liigsöömishäirega (N=20) patsiendid, keda võrreldi Kaalujälgijate (N=47) ning kontrollgrupiga (N=474), kellest omakorda 61 uuritavat olid kontrollitud psühhiaatriliste häirete esinemise suhtes. Uuritavad täitsid eestikeelse EDI-2 (Eating Disorder Inventory; Podar, Hannus & Allik, 1999), käesoleva uurimuse jaoks koostatud 86-väitelise Söömishäireid Hindava Skaala (esialgne SHS) koos lisaküsimustega ning ankeedi sotsiodemograafiliste andmete kohta. Skaala konstrueerimise tulemuseks oli 4-faktoriline, 29- väiteline enesekohane Söömishäireid Hindav Skaala (SHS), alaskaaladega Söömise piiramine, Liigsöömine, Toidu väljutamine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust. SHS-i ja alaskaalade sisereliaablused olid kõrged (α=0,90-0,93). Olulised erinevused kliinilise ja kontrollgrupi ning kliinilise grupi sees kinnitasid skaala eristavat valiidsust. Liigsöömise ja Toidu väljutamise alaskaalad ning SHS üldskoor eristasid omavahel diagnostilisi gruppe. Söömise piiramine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust näisid hindavat kõikidele söömishäiretele iseloomulikke latentseid tunnuseid. SHS konstruktivaliidsust kinnitasid kõrged korrelatsioonseosed EDI-2 kolme alaskaalaga – Buliimia, Kehaga Rahulolematus, Kõhnuseihalus. SHS ja alaskaaladele leiti äralõikepunktid eristamaks söömishäiretega patsiente tervetest ning erinevate söömishäiretega patsiente omavahel. Käesoleva uurimuse tulemusi on võimalik kasutada nii söömishäirete diagnostikas, ravis kui ka teadusuuringute raames.