Rahvusvaheliste suhete õppekava magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/50124

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Browsing Rahvusvaheliste suhete õppekava magistritööd – Master's theses by Author "Kasekamp, Andres, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 6 of 6
  • Thumbnail Image
    Item
    Balti riikide energiajulgeolekualane koostöö regionaalse energiajulgeoleku kompleksi strukturaalse muutuse kontekstis
    (Tartu Ülikool, 2014) Joosep, Elke; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Balti riikide mainekujunduse tulemused: Eesti, Läti ja Leedu kuvandi võrdlus välismeedias
    (Tartu Ülikool, 2015) Jõesaar, Mattias; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
    Magistritöö eesmärgiks on uurida, millisel määral on Eesti, Läti ja Leedu mainekujunduspüüdlused leidnud vastukaja välismeedias. Magistritöö keskendub teoreetilises osas avalikule diplomaatiale ning riigi brändimise kontseptsioonidele. Teises osas vaatleb Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi oma mainet kujundada. Kolmandas peatükis on kasutatud välismeedia sisu uurimiseks standardiseeritud kvantitatiivsete meedia kontentanalüüsi. Analüüsiperioodiks on ajavahemik 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 ja kasutatud on kolme suure ingliskeelse väljaande, Daily Maili, New York Timesi ja Daily Telegraph’i, sisu. Uurimistulemustest selgub, et 2015. aastaks oli vaid Eestis rakendatud laiaulatuslikku brändingustrateegiat. Läti ja Leedu mainekujundus jäi pigem avaliku diplomaatia piiridesse. Vaatamata kõigi kolme riigi püüdlustele käsitletakse Eestit, Lätit ja Leedut välismeedias ka 24 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 35%-40% ulatuses endise Nõukogude liiduvabariigina. Lisaks kajastatakse neid kõige enam Balti riikidena, mitte mõnes teises piirkondlikus kontekstis. Kõige positiivsemalt kajastati Eestit, kõige negatiivsemalt Lätit. Peamisteks teemadeks, millest Eesti, Läti ja Leedu puhul räägiti, oli Ukraina kriisist tulenev Vene oht Baltikumile, Läti ja Leedu puhul oli Briti väljaannetes palju juttu nende kahest riigist pärit immigrantidest. Üks teema, millega on tegelenud Eesti brändingustrateegia ja mida on Eesti üritanud välismaal teadlikult kajastada, on Eesti saavutused info- ja kommunikatsioonitasandil valitsussektoris. Teatud määral on see leidnud kajastust välismeedias ning umbes 20% Eestit kajastanud positiivsetest artiklitest käsitlesid Eesti e-riigi edulugu. Läti ja Leedu puhul teadlikult edendatav teema ja narratiiv puudus. Seega võib järeldada, et tekkimas on teatud määral bränd Eestist kui e-riigist.
  • Thumbnail Image
    Item
    Exploring the influence of small member states on EU external policies: the influence of the Latvian and Lithuanian Council Presidencies on the Eastern Partnership initiative
    (Tartu Ülikool, 2016) Kopamees, Kenneth; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    This thesis aims to challenge the assumption that small member state influence on the European Union’s (EU) common foreign policy has been negligible. Its purpose is to study the influence of two small member states, Latvia and Lithuania, have had on the Eastern Partnership initiative during their respective Presidency of the Council of the EU periods. A third case, Poland’s Presidency, will also be examined and compared with the other two cases. This will allow for a more nuanced understanding of the impact the other two small member states have had in the development of the EaP compared to a bigger member state. Overall, this thesis adds to the existing discussion of small member state influence in three ways: first, it provides an overview of classical and contemporary small member state literature and critically assesses the realist interpretation of small state behavior in the international system; second, it reviews the different methodologies used by various authors and synthesizes a new influence measuring framework; and third, it applies the analytical framework to the selected cases and tests three sets of hypothesis. I argue that three factors can most adequately explain small member state influence: first, small member states must be committed to an issue - it must be of general importance to them; second, they must possess immaterial resources, such as general expertise or they be recognized as leaders in the issue area; and third, small member states are more influential when they use the EU’s institutional setting (such as the Council Presidency seat) to their advantage. The actual extent of influence is measured using three indicators: goal achievement, the ascription of agenda setting, and the ascription of final outcomes. This exercise revealed three conclusions: first, that small states have more influence on the multilateral Eastern Partnership platforms than on bilateral relationships; second, that small member states have more influence on the final outcomes than on the agendas; and third, that the overall goal achievement level is higher when the level of ascription is higher. Based on the results this thesis produced, I conclude that small member states are able to exert a limited amount of influence on the EU’s foreign policy when they use their strengths and resources to leverage their positions vis-à-vis bigger and more powerful member states, but without the support of other actors, the probability of failing to deliver results would be higher.
  • Thumbnail Image
    Item
    Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel
    (Tartu Ülikool, 2013) Spiegel, Keit; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Rahvusvahelise konflikti puhkemisfaasi vahemuutujad: USA-Iraagi konflikt 2003
    (Tartu Ülikool, 2017) Aasamaa, Lea; Toomla, Rein, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Securitisation of Russia by the Obama administration as it relates to the Ukrainian crisis
    (Tartu Ülikool, 2016) Uibo, Liina; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    The purpose of this Masters’s thesis is to examine the securitisation of Russia by the Obama administration after the beginning of the Ukraine crisis. The main research question is to what extent has the Obama administration securitised Russia since the crisis began. This study applies the theoretical framework of securitisation that was originally developed by the Copenhagen School as well as additional contributions to the framework by other authors. The methodology of the study is based on Lene Hansen’s model of discourse analysis. In the empirical analysis section of this study both frameworks will be applied to analyse the official foreign policy discourse of the Obama administration as articulated by President Barack Obama himself in his official statements on Ukraine and Russia. The study finds that while elements of securitisation are clearly present and emergency measures against Russia have been implemented, which could be considered proof of successful securitisation, the situation does not constitute full securitisation of Russia because elements of securitisation are consistently countered with desecuritisation, often within the same speech or statement.