Botaanika osakond

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/30323

Browse

Browsing Botaanika osakond by Author "Aavik, Tsipe, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelised seosed
    (Tartu Ülikool, 2016) Reinula, Iris; Aavik, Tsipe, juhendaja; Thetloff, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Töö eesmärgiks on uurida geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelise seose olemust ning analüüsida seda seost mõjutavaid mehhanisme ja tegureid. Vaadeldakse kolme põhilisemat mehhanismi: paralleelsed protsessid, geneetilise mitmekesisuse mõju liigilisele ja vastupidi. Erinevate mehhanismide ja tegurite (nt kasvukohtade vaheline sidusus ja pindala) koostoimel võib esineda nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid. Tulemust võivad mõjutada ka nt uuritud liikide omadused, uurimisala eripärad ja proovide kogumise meetod. Kuna vaadeldud uurimuste põhjal võib järeldada, et geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vaheline seos varieerub sõltuvalt kontekstist, ei tohiks ka looduskaitselises tegevuses konteksti arvesse võtmata eeldada nendevahelist positiivset seost. Selle eeldamine võib kahjustada elurikkuse kaitset.
  • Thumbnail Image
    Item
    The impact of landscape change on the genetic diversity of the grassland plant Primula veris
    (Tartu Ülikool, 2018) Reinula, Iris; Träger, Sabrina, kaasjuhendaja; Aavik, Tsipe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Hiljutised maakasutuse muutused on looduslikke ökosüsteeme oluliselt muutnud, mille tulemuseks on looduslike ja pool-looduslike elupaikade (nt loopealsed) killustumine. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas mõjutavad maastikumuutused niidutaimede geneetilist mitmekesisust. Selleks kasutati maastikugeneetika meetodeid. Töös analüüsiti 338 nurmenuku (Primula veris) indiviidi proovi, mis pärinesid 19-st populatsioonist Saare- ja Muhumaal. Geneetiliste markerite (üksiknukleotiidsed polümorfismidest e SNP-d) leidmiseks kasutasin nüüdisaegset sekveneerimismeetodit (restriction site associated DNA sequencing, RADseq). Saadud geneetiliste andmete abil analüüsisin ajalooliste ja tänapäevaste maastikuparameetrite mõju nurmenuku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Lisaks uurisin nurmenuku populatsioonide geneetilist struktuuri. Kasvukoha pindala kadu mõjutas geneetilist mitmekesisust negatiivselt. Tänapäevane metsa pindala avaldas geneetilisele mitmekesisusele negatiivset mõju. Inimpopulatsiooni tihedus oli samuti negatiivse mõjuga. Leidsin, et Muhu ja Ida-Saaremaa populatsioonid olid teiste populatsioonidega võrreldes üksteisele geneetiliselt sarnasemad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et maastikumuutustel on olnud suur mõju Eesti loopealsetel kasvavatele nurmenuku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele.