Doktoritööd 2004 – Theses, MSc, PhD (ETD)
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/1
Vanemad tööd on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6
Sirvi
Sirvi Doktoritööd 2004 – Theses, MSc, PhD (ETD) Autor "Aasa, Anto, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti elanike vaba aja ruumikasutuse seosed igapäevaste tegevusruumidega jõuluõhtu näitel(2010-08-12) Sepp, Eedi; Tartu Ülikool. Ökoloogia ja maateaduste instituut; Ahas, Rein, juhendaja; Aasa, Anto, juhendajaKirje Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics(2020-05-25) Raun, Janika; Aasa, Anto, juhendaja; Shoval, Noam, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondSihtkoht on keskne mõiste turismi arenduses ja turunduses. Seni on uurijad ja praktikud sihtkohta käsitlenud eelkõige ajas muutumatu piiritletud geograafilise üksusena, mis sageli põhineb piirkonna kuvandil. Selline paindumatu käsitlus ei sobi tõhusaks sihtkoha juhtimiseks ja arendamiseks, kus investeeringute, turundusmeetmete ja arengusuundade planeerimisel on vaja sihtkohta ajas ja ruumis võimalikult täpselt määratleda. Üheks uueks sihtkohtade analüüsi võimaluseks on teha seda turistide tegelike külastuste põhjal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire arengu tõttu saab lisaks traditsioonilistele majutus- ja küsitlusandmetele kasutada ka erinevaid asukohainfot sisaldavaid digitaalseid andmeallikaid. Doktoritöös kasutatakse passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Eestisse. Andmed salvestuvad automaatselt kõne tegemisel või SMS-i saatmisel mobiilioperaatori logides ning nende põhjal on võimalik analüüsida külastuse aega, kestust, ruumilist ulatust ja turisti päritolu. Mobiilpositsioneerimise ja majutusandmete vaheline tugev seos kinnitab mobiiliandmete esinduslikkust. Sihtkohtade detailsemaks analüüsiks uuriti külastuste ruumilist ja ajalist ulatust turistide päritoluriikide lõikes ning tuvastati peamised Eestisse saabumise kohad. Selgus, et sihtkohad asuvad erinevatel ruumilistel tasemetel: Eesti-siseselt on võimalik eristada väiksemaid sihtkohti nii ruumis kui ajas, külastajate päritolu mõjutab nende liikumismustreid ning Tallinn on peamine sisenemisvärav. Tulemustest nähtub, et sihtkohta on võimalik uurida külastuste parameetrite alusel, misläbi pole sihtkoht enam fikseeritud geograafiline piirkond, vaid ajas ja ruumis muutuv üksus.