Browsing by Author "Adov, Liina, juhendaja"
Now showing 1 - 18 of 18
- Results Per Page
- Sort Options
Item 3.-4. klassi õpilaste vanemate kunsti ja tehnoloogia õppeainete tegevuste ohutuse alased hoiakud ja praktikad(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kuusk, Katri; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Algajate ja kogenud koolieelse lasteasutuse õpetajate stressi valdkonnad(Tartu Ülikool, 2019) Rüütel, Kersti; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Alustavate lasteaiaõpetajate hinnangud kovisioonis osalemisele ja selle tõhususele(Tartu Ülikool, 2020) Aliste, Silja; Kallo, Cristin; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Alustavate lasteaiaõpetajate kogemused töös stressi tekitavate teguritega(Tartu Ülikool, 2018) Kallo, Cristin; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Alustavate õpetajate hinnangud esimese aasta suurimatele väljakutsetele ja neile kättesaadavatele toetusmeetoditele ning nende soovitused toetusmeetodite arendamiseks(Tartu Ülikool, 2022) Suvi, Ketlin; Adov, Liina, juhendaja; Koni, Ingrid, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Alustavate õpetajate psühholoogiliste põhivajaduste muutus läbi coachingu protsessi ja soovitused koolile coachingu rakendamiseks toetusmeetmena(Tartu Ülikool, 2022) Uibopuu, Liina-Grete; Haavisto-Visnapuu, Annika; Hunt, Pihel, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Gümnaasiumilõpetajate motivatsioon ja uskumused õpetajaameti valikul(Tartu Ülikool, 2020) Suure, Anet; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Kuidas erineb muusikalist kõrgharidust omandav üliõpilane tavaüliõpilasest enesekohaste hoiakute ja vaimse võimekuse poolest(Tartu Ülikool, 2014) Soomann, Sandra; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva seminaritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas ja mil määral erinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikalist kõrgharidust omandavate ja Tartu Ülikoolis õppivate üliõpilaste vaimsed võimed ning enesekohased hoiakud. Vaimse võimekuse test jaguneb sõnalise, matemaatilise ja ruumilise võimekuse alatestiks. Enesekohastest hoiakutest hinnati akadeemilist ja üldist enesetõhusust ning enesehinnangut ja sisemist ning välist motivatsiooni. Muusikaüliõpilaste enesekohased hoiakud olid kõrgemad kui Tartu Ülikooli üliõpilastel, kuid viimased said kõrgemaid skoore vaimse võimekuse testis. Olulist erinevust kahe grupi vahel ei esinenud vaid verbaalse võimekuse alatestis.Item Kvalifikatsiooniga ja kvalifikatsioonita kutseõpetajate läbipõlemise tasemete võrdlus ning läbipõlemise ennetamise meetodid(Tartu Ülikool, 2020) Laane, Mariann; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Õpetaja läbipõlemine ja toetusvajadus haridusliku erivajadusega lapse õpetamisel tavaklassis(Tartu Ülikool, 2020) Allet, Helen; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Õpetaja tervis ja tasakaal: koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppiva ja töötava õpetaja ning ainult töötava õpetaja läbipõlemise taseme võrdlus(Tartu Ülikool, 2019) Tomson, Liis; Peitel, Triin, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Õpetajate läbipõlemine, emotsionaalne heaolu ning toimetulekustiilid erikoolide ja üldhariduskoolide võrdluses(Tartu Ülikool, 2018) Eldermann, Maria; Schults, Astra, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erikoolides töötavate õpetajate läbipõlemise taset, emotsionaalset heaolu ning kasutatavaid toimetulekustiile. Valim koosnes 104 eri- ja tavakooli õpetajast, kes olid omavahel sobitatud kooli tüübi ja tööstaaži alusel. Tulemused viitasid sellele, et kolmandikul õpetajatest oli üldpopulatsiooni normist kõrgem depressiooni ja ärevuse tase. Eri- ja tavakooli õpetajate tulemusi võrreldes ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi läbipõlemise ja heaolu tasemetes. Enamik õpetajatest eelistas kasutada lähenevaid toimetulekustrateegiaid. Käesoleva töö tulemused võivad olla seotud kaasava hariduse rakendamisega Eesti üldhariduskoolides.Item Õpetajate toimetulekuprofiilid ja nende seos psühholoogiliste baasvajaduste rahuldamisega(Tartu Ülikool, 2018) Pedoksaar, Liisa; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Õpetajate vaimse tervise ennustamine tajutud stressi ja sellega toimetuleku ning kovisioonis osalemise kaudu(Tartu Ülikool, 2017) Peitel, Triin; Adov, Liina, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas õpetaja vaimset tervist saab ennustada läbi tajutud stressi, sellega toimetuleku ja kovisioonis osalemise, lähtudes seejuures transaktsionaalse stressi teooriast. Õpetaja vaimse tervise indikaatoritena kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) meeleolu ja ärevuse alaskaalasid; tajutud stressi ja sellega toimetulekut hinnati tajutud stressi skaalaga (Perceived Stress Scale, PSS). Magistritöö vahe-eesmärgina uuriti tajutud stressi skaala faktorstruktuuri kinnitava faktoranalüüsi abil. Valimi moodustanud 329 õpetaja hulgas olid esindatud kõik maakonnad ning erinevad kooliastmed ja -tüübid. Tulemused näitasid, et tajutud stressi skaala kirjeldamiseks sobis kahefaktoriline struktuur. Need kaks faktorit peegeldavad tajutud stressi ja tajutud stressiga toimetulekut. Tulemuste kohaselt ennustas formaalses kovisioonis osalemine läbi tajutud stressiga toimetuleku ja tajutud stressi õpetaja vaimse tervise probleemide kogemise sagedust. Formaalses kovisioonis osalemine ennustas suuremat tajutud toimetulekut, mis omakorda ennustas negatiivselt tajutud stressi. Tajutud stress ennustas positiivselt tõenäosust vaimse tervise probleemidele viitavate sümptomite kogemiseks. Töös on välja toodud peamised järeldused, antud uuringu piirangud ning soovitused edasiseks uurimustööks.Item Õpilaste arvamused õpetaja tööstressist, seda tekitavatest teguritest ja tööstressi mõjust õpetaja-õpilase vahelistele suhetele(Tartu Ülikool, 2020) Gurt, Gerly; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Õpilaste hoiakud digiseadmete kasutamisse asukoha, soo ja klasside võrdluses(Tartu Ülikool, 2016) Tüvi, Kristi-Maria; Must, Olev, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimuse eesmärk on uurida põhikooli õpilaste hoiakuid digiseadmete suhtes ning maa- ja linnakoolide õpilaste hoiakute erinevusi. Antud teemat on oluline uurida põhjusel, et positiivsete hoiakute ja võimaluste korral tahvelarvuteid õppetöösse integreerida, mille tulemusel võib õppetöö käik muutuda praegusest efektiivsemaks. Uuring põhineb küsitlusel, mis viidi läbi 305 maa- ja linnakoolide õpilase seas (vanuses 9-16), mille tulemused peegeldavad, kas nende hinnangul antud nutiseadmete lisamine õppetöösse mõjutab enesetõhusust ja ärevustaset, kas neil on huvi nende vastu ning kas see oleks kasulik. Kogutud andmete analüüs näitas varasematele uuringutele vastavalt (Enriquez, 2010), et õpilaste hoiakuid ei mõjutanud piirkondlik kuuluvus, st linna- ja maakoolides valitsevad sarnased arusaamad ning läbi selle ka sarnane pinnas nutiseadmete õppetöösse integreerimiseks. Õpilased demonstreerisid kõrget enesetõhusust ning tahvelarvuteid peeti kasulikeks ja huvipakkuvateks õppevahenditeks, mis ei tekita kasutamisel märkimisväärset ärevust.Item Põhikooli- ja gümnaasiumijärgses õppes juuksurierialal õppijate akadeemilise motivatsiooni võrdlus(Tartu Ülikool, 2018) Rosse, Margit; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Seotus, autonoomsus, enesetõhusus ja kaasatus akadeemilise edukuse ennustajatena: pilootuuring Tartu põhikoolipilaste näitel(Tartu Ülikool, 2016) Peitel, Anneli; Liin, Triin, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, millisel määral on võimalik ennustada õpilase akadeemilist edukust lähtuvalt kolmest psühholoogilisest baasvajadusest ja kaasatusest, ning millised on nende omavahelised seosed. Andmed koguti pilootprojekti käigus Tartu põhikooliõpilastelt (N=75), instrumentideks olid IMI ja CEI. Akadeemilise edukuse näitajana kasutati õpilase enda poolt raporteeritud hindeid. Mitmese lineaarse regressiooni analüüsi tulemusena leiti, et enesetõhusus on oluline akadeemilise edukuse ennustaja (β = 0,52, p = ,000). Kuigi tõendust ei saadud teiste psühholoogiliste konstruktide ennustusjõus õppeedukusele, peab autor oluliseks tulemust, mille põhjal leiti, et autonoomsus koos seotusega ja kaasatus koos seotusega ennustavad statistiliselt oluliselt enesetõhusust. Saadud tulemused annavad aluse järgnevateks uuringuteks, milles vaadelda enesetõhususe võimalikku vahendavat mõju seotuse, kaasatuse ja autonoomsuse ning akadeemilise edukuse vahel.