Browsing by Author "Allikalt, Anni"

Now showing 1 - 6 of 6

Determination of biological activity of gonadotropins hCG and FSH by Förster resonance energy transfer based biosensors
(2017) Mazina, Olga; Allikalt, Anni; Tapanainen, Juha S.; Salumets, Andres; Rinken, Ago
Determination of biological activity of gonadotropin hormones is essential in reproductive medicine and pharmaceutical manufacturing of the hormonal preparations. The aim of the study was to adopt a G-protein coupled receptor (GPCR)-mediated signal transduction pathway based assay for quantification of biological activity of gonadotropins. We focussed on studying human chorionic gonadotropin (hCG) and follicle-stimulating hormone (FSH), as these hormones are widely used in clinical practice. Receptor-specific changes in cellular cyclic adenosine monophosphate (cAMP, second messenger in GPCR signalling) were monitored by a Förster resonance energy transfer (FRET) biosensor protein TEpacVV in living cells upon activation of the relevant gonadotropin receptor. The BacMam gene delivery system was used for biosensor protein expression in target cells. In the developed assay only biologically active hormones initiated GPCR-mediated cellular signalling. High assay sensitivities were achieved for detection of hCG (limit of detection, LOD: 5 pM) and FSH (LOD: 100 pM). Even the small-scale conformational changes caused by thermal inactivation and reducing the biological activity of the hormones were registered. In conclusion, the proposed assay is suitable for quantification of biological activity of gonadotropins and is a good alternative to antibody- and animal-testing-based assays used in pharmaceutical industry and clinical research.
Development of assay systems for studying ligand binding to dopamine receptors
(2018-07-05) Allikalt, Anni; Rinken, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Polüsahhariidid, nukleiinhapped ja valgud on eluks vajalikud biopolümeerid. Inimese organismis on neist kõige enim valke, mis on ühtlasi ka kõige mitmekülgsemad biomolekulid, seda nii oma struktuuri kui ka funktsiooni poolest. Valgud vastutavad mitmete eluks vajalike funktsioonide läbiviimise eest. Näiteks ensüümvalgud kiirendavad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Lisaks on valgud olulised ainete transportijad, pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ning osalevad närvisignaali ülekandes. Käesolevas töös keskenduti retseptorvalkude, täpsemalt G-valguga seotud retseptorite uurimisele. Need valgud paiknevad raku membraanis, kus need vahendavad närvisignaali ülekannet raku väliskeskkonnast raku sisemusse. Signaaliülekande toimumiseks peab retseptoriga seostuma teatud tüüpi keemiline ühend, mida nimetatakse ligandiks. Ligandi seostumine retseptorile põhjustab retseptori struktuuri muutumise, mis omakorda mõjutab raku sees olevaid signaalmolekule. Dopamiini retseptorid on G-valguga seotud retseptorite perekonda kuuluvad valgud, mis vahendavad inimese organismis mitmeid olulisi funktsioone. Häired dopamiinergilises signaaliülekandes võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, millest tuntuimad on skisofreenia ja Parkinsoni tõbi. Seetõttu on dopamiini retseptorid olulised ravimite sihtmärgid ning detailsed teadmised dopamiini retseptorite toimimise kohta on äärmiselt vajalikud. Antud töö käigus keskenduti katsesüsteemide arendamisele, eesmärgiga iseloomustada ligandide seostumist erinevatele dopamiini retseptoritele. Katseid viidi läbi nii natiivsete retseptoritega (koeproovid) kui ka erinevate rekombinantsete dopamiini retseptoritega, mille saamiseks kasutati erinevaid ekspressioonisüsteeme (imetajarakud, putukarakud, pungunud bakuloviirused). Retseptorite ja ligandide vaheliste interaktsioonide iseloomustamiseks rakendati mitmesuguseid, põhiliselt fluorestsentsil põhinevaid meetodeid.
Erinevate retseptorpreparaatide iseloomustamine dopamiini D1 retseptori näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Soome, Aivar; Allikalt, Anni; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Muskariinsete atsetüülkoliini retseptorite M1 ja M2 iseloomustamine radioligandi sidumiskatsetes
(Tartu Ülikool, 2018) Tsernant, Mari-Liis; Allikalt, Anni; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Radioligandi 3H-NMS sidumiskatsetes võrreldi ja iseloomustati muskariinsete retseptorite alatüüpe M1 ja M2. Küllastussidumiskatsed näitasid, et nii rakumembraan- kui ka viiruspreparaadid sobivad antud katseteks ning et mõlemad alatüübid seostuvad tugevalt radioligandiga. Väljatõrjumiskatsetes määrati erinevate uute ligandide afiinsused radioligandi sidumiskohtadele ning uuriti, kas leidub ka selektiivsust mõne alatüübi suhtes.
Uute dopamiinergiliste ühendite iseloomustamine radioligandi väljatõrjumiskatsetes
(Tartu Ülikool, 2014) Allikalt, Anni; Rinken Ago; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Wolframiini ekspressiooni mõju dopamiini retseptorite signaaliülekanderadadele
(Tartu Ülikool, 2017) Kõlvart, Karl Rene; Allikalt, Anni; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Radioligandi (3H-SCH23390) sidumiskatsetes võrreldi D1-tüüpi retseptorite ekspressioonitaset metsiktüüpi ja Wfs1 kõksgeensetes hiirtes. Esimest korda suudeti näidata otsest seost wolframiini ja D1-tüüpi retseptorite ekspressioonitaseme vahel (Tekko et al. 2017). D1-tüüpi retseptorite hulk mõlemat tüüpi hiirte vahel oli statistiliselt erinev. Lisaks nähti fluorestsentsmikroskoopia katsetes, et WFS1-e ekspressioon sellise katsemudeli puhul D2 retseptorile ligandi seostumist ei mõjuta.