Browsing by Author "Alman, Anti, juhendaja"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item A Visual Editor for the Declare Process Modelling Language(Tartu Ülikool, 2023) Fadayini, Timothy Iyanuoluwa; Alman, Anti, juhendaja; Maggi, Fabrizio, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutÄriprotsesside modelleerimine esindab infovoogu, äritegevust ja otsustusloogikat äriprotsessides. Protsessimudelid võib jagada vähemalt kaheks tüübiks, protseduurilisteks ja deklaratiivseteks protsessimudeliteks. Protseduuriliste mudelite eesmärk on kirjeldada protsesse otsast-lõpuni ning sellest tulenevalt on nende mudelite põhjal lubatud ainult need tegevused, mis on selgesõnaliselt käivitatud juhtimisvoo kaudu. See võib aga kiiresti muutuda tülikaks, seda eriti juhul kui protsess on lõdvalt struktureeritud või hõlmab paljusid variante. Näiteks võib haiglaprotsess kiiresti muutuda loetamatuks, kuna mudelis patsiendi ravi täielik modelleerimine eeldaks kõikvõimalike kliiniliste teide modelleerimist. Sellistel juhtudel on deklaratiivne modelleerimine sageli parem valik. Deklaratiivne modelleerimine võimaldab modelleerijatel töövoogude täieliku otsast-lõpuni kirjeldamise asemel keskenduda lubatud tegevusvoogude kitsendustele, ning lähtub põhimõttest et kui mingi töövoog ei riku neid kitsendusi siis see töövoog on lubatud. Protsessimudelitega töötamiseks on saadaval mitmeid rakendusi, näiteks Disco ja Apromore protseduuriliste mudelite, ning RuM deklaratiivsete mudelite jaoks. See lõputöö keskendub RuM-ile. Täpsemalt tugineb see A. Almani magistritööle "Töölauarakendus täiustatud ärireeglite kaevandamiseks", et täiustada RuM-i veelgi, töötades välja uue visuaalse protsessimudeli redaktori protsesside modelleerimiskeele Declare jaoks. See uus redaktor on välja töötatud algusest peale eesmärgiga asendada praegune, peamiselt tabelipõhine redaktor, atraktiivsema, lihtsamini kasutatava ja sujuvama mudeliredaktoriga, kus kasutaja saab töötada otse Declare mudeli graafilise esitusega. Selle kaudu lahendab käesolev lõputöö ühe raskema A.Almani lõputöös välja toodud võimalikest RuM rakenduse edasiarendustest. Käesoleva lõputöö käigus valminud mudeli redigeerija hindamiseks viidi kasutustestid kümne valdkonna eksperdiga ning nende testide peamised järeldused on esitatud käesoleva lõputöö osana.Item LTL-põhise vastavuskontrolli integreerimine protsessikaeve rakendusse RuM(Tartu Ülikool, 2021) Kadalipp, Kaspar; Maggi, Fabrizio Maria, juhendaja; Alman, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutBakalaureuse töö käigus täiendati protsessikaeve rakenduse RuM funktsionaalsust. RuM on deklaratiivse protsessikaeve metoodikaid kasutav raamistik. Lisatav funktsionaalsus on LTL keelel põhinev vastavuskontrolli metoodika, mis võimaldab analüüsida oluliselt kee-rukamaid protsesse, kui olemasolev vastavuskontroll. Vastavuskontrolli põhimõte on protsessi eeldatava ja tegeliku käitumise võrdlemine ning sellest saadud info põhjal protsessi parendamine. Soovitava funktsionaalsuse saavutamiseks integreeriti antud töös rakendusse RuM ra-kenduse ProM pistikmoodul LTL Checker. Lisatud pistikmooduli kujundust tuli muuta, et see sobituks olemasoleva rakenduse kujundusega. Prototüübi loomisel kasutati kujundusplatvormi Adobe XD. Töös on kirjeldatud kasutajaliidese kujundamise protsessi ning tehtud algust reaalse implementatsiooniga. Tulemusena muutub pistikmooduli funktsionaalsuse kasutamine rohkem võimalusi pakkuvaks ning kasutajale mugavamaks.