Browsing by Author "Annilo, Tarmo, juhendaja"
Now showing 1 - 9 of 9
- Results Per Page
- Sort Options
Item DNA metülatsiooni roll mikroRNAde ekspressiooni regulatsioonis(Tartu Ülikool, 2013) Küttis, Liina; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool, Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem MicroRNAs in disease and health: aberrant regulation in lung cancer and association with genomic variation(2016-07-01) Võsa, Urmo; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Viimaste aastate geneetilised uuringud on näidanud et suur osa inimese genoomilt transkribeeritavast RNAst ei kodeeri keha “ehituskivideks” olevaid valke, vaid omab eelkõige regulatoorset rolli, mõjutades kuidas valke kodeerivad geenid oma funktsioone täidavad. Enim uuritud klass mittekodeerivaid RNAsid on väikesed ~20 nukleotiidi pikkused mikroRNAd, mis reguleerivad geenide aktiivsust, seondudes sihtmärgiks olevate RNAdega. MikroRNAd on olulised enamikes bioloogilistes protsessides ja on seotud paljude haiguste, sealhulgas vähkkasvajatega. Vähis omavad need potentsiaali võimalike ravimisihtmärkidena ja biomarkeritena mida saaks tulevikus kasutada kasvajate varasemaks avastamiseks ning täpsemaks dignoosimiseks. Käesoleva töös uuriti, milliste mikroRNAde ekspressioonitasemed on muutunud mitteväikerakulises kopsuvähis. Selleks määrati kopsuvähi proovidest 858 mikroRNA tasemed. Analüüsi tulemusena leiti 72 mikroRNAd mille tase oli vähis muutunud ja mis võivad seetõttu olla seotud vähitekkega või omada potentsiaali biomarkerina. Ühe mikroRNA puhul leiti seos ka patsiendi operatsioonijärgse elulemusega. Kuna selle ja teiste sarnaste uuringute tulemused on üsna varieeruvad, viidi läbi süstemaatiline meta-analüüs, kasutades spetsiaalset järjestatud geeninimekirjade analüüsimiseks loodud meetodit. Kahtekümmet uuringut hõlmava analüüsi tulemusena leiti kopsuvähis seitse üles- ja kaheksa allareguleeritud mikroRNAd. Kuna paljude RNAde taset rakus mõjutavad varieeruvad positsioonid inimese genoomis, siis järgmisena uuriti kas selline geenide avaldumise kontroll võib toimuda mikroRNAde seondumise kaudu. Selleks analüüsiti inimese genoomset varieeruvust bioinformaatiliselt ennustatud mikroRNA sihtmärkides ja tuvastati mitu geeni, mille regulatsioonis sellised variandid tõenäoliselt olulist rolli mängivad. Samas kinnitavad tulemused, et mikroRNAd on ainult üks võimalik osa geenide avaldumise kontrollist. Käesolev töö andis uusi teadmisi mikroRNAde kohta kopsuvähis, aitas süstematiseerida eelnevat informatsiooni ning sidus mikroRNAde regulatoorse potentsiaali normaalse geneetilise varieeruvusega.Item MikroRNA transfektsioonimeetodite võrdlus A549 ja PPC-1 rakkudes(Tartu Ülikool, 2015) Brjalin, Aleksei; Annilo, Tarmo, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Urgard, Egon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem MikroRNAde kasutusvõimalused terapeutilistel eesmärkidel(Tartu Ülikool, 2013) Gretšanaja, Julia; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool, Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem miR-34a regulatoorsed sihtmärgid eesnäärmevähi rakkudes(Tartu Ülikool, 2014-06-17) Špilka, Katerina; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem Potential therapeutic approaches for modulation of inflammatory response pathways(2020-09-02) Urgard, Egon; Rebane, Ana, juhendaja; Pooga, Margus, juhendaja; Reigo, Anu, juhendaja; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondElusorganismid on pidevas kokkupuutes väliste ja sisemiste ohuteguritega, nende seas nii füüsikalis-keemiliste mõjurite kui ka mikroorganismidega. Organismi esmane kaitsebarjäär välise keskkonna mõjurite korral on epiteelkude, mille osad on näiteks nahk ja bronhiepiteel. Ohutegurite toimel algatatakse vajadusel kompleksne rakuline vastus, nn põletikureaktsioon, mis aitab kaasa ohu kõrvaldamisele ja tasakaalu taastamisele organismis. Kui see ei õnnestu, võivad tekkinud kahjustused olla väga ulatuslikud või viia kroonilise põletiku tekkele, mis omakorda suurendab kasvajate tekkeriski. Oma töös näitame, et inimese geen basonukliin 2 reguleerib interferooni signaaliraja geene, mis on olulised rakusurma suunamisel ning võitluses rakusiseste patogeenidega. Töö teises osas leidsime, et teatud tüüpi kullerpeptiidid on sobilikud kandurid transportimaks miRNA-sid nii erinevatesse rakutüüpidesse kui ka põletikulistesse kudedesse. Töös kasutatud kullerpeptiidide põhised meetodid võivad seega olla aluseks uudsete miRNA-põhiste ravimeetodite väljatöötamisel tulevikus. Kokkuvõttes annavad käesoleva doktoritöö tulemused täiendavaid teadmisi epiteelkudede kaitsemehhanismidest põletikuliste protsesside ja vähi korral ning võivad tulevikus olla abiks nende protsesside mõjutamisel ravi eesmärgil.Item Tsirkuleeriva rakuvaba DNA kasutamine vähi biomarkerina(Tartu Ülikool, 2015) Põnova, Ustina; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem Ühenukleotiidsete polümorfismide seos kopsuvähi riski ja patsientide elulemusega mir - 196a - 2, KRAS ja TERT geeni näitel(Tartu Ülikool, 2013) Kikas, Klaarika; Annilo, Tarmo, juhendaja; Võsa, Urmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem Vereplasmas ringlevate mikroRNAde ekspressiooni varieeruvus Eesti populatsioonis(Tartu Ülikool, 2015) Kikas, Klaarika; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut