Browsing by Author "Aru, Jaan"

Now showing 1 - 17 of 17

Ahhaa-elamuse uurimine peitepiltide abil
(2022) Õunap, Ted Edward; Aru, Jaan; Tulver, Kadi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ajust intelligentsete süsteemideni: enese tekitatud liikumisaistingute pidurdus
(2016) Laak, Kristjan-Julius; Aru, Jaan; Vicente, Raul
Hoolimata viimaste aastate kiiretest arengutest tehisintellekti valdkonnas, on inimesed endiselt märkimisväärselt osavamad ülesannetes, mis puudutavad hakkamasaamist keerulises ja dünaamiliselt muutuvas keskkonnas. Inimsarnase õppimis- ja mõtlemisvõimega masinate ehitamiseks on vajalik kõigepealt mõista, kuidas inimaju maailmaga vastastikmõjus on. Selleks, et intelligentne masin suudaks pidevas muutumises olevas maailmas iseseisvalt ja paindlikult toimida, on masina jaoks oluline eristada iseenda poolt põhjustatud muutusi välise keskkonna mõjurite poolt tekitatud sisendist. Antud töös uurime mehhanismi, mida inimaju oletatavalt kasutab enda liigutustest põhjustatud tajukogemuse töötlemisel. Varasematest töödest on teada, et aju pidurdab aktiivselt sensoorseid signaale, mis on põhjustatud aju enda poolt kontrollitud jäsemete liikumisest. Antud töös testisime selle teooria üldkehtivust, viies katseisikutega läbi virtuaalreaalsuseksperimendid, kus katseisikud pidid tuvastama liikuvaid stiimuleid iseenda liikuva (kuid neile nähtamatu) käe tagant. Kahe eksperimendi andmed viitavad pidurdatud liikumistajule, kui eesmärkstiimulid kuvati liikuva käe taha. Teadmised selle kohta, kuidas inimaju töötleb iseenda tekitatud liikumisest tingitud sensoorseid tagajärgi, on olulised autonoomsete masinate ehitamiseks.
Bioloogiliselt realistliku neuroni mudeli ehitamine ja uurimine
(2015) Pungas, Taivo; Vicente, Raul; Aru, Jaan
On näidatud, et kaltsiumiioonide tööl põhinevad üksikneuroni mudelid võimaldavad erinevate sünaptilise plastilisuse vormide teket. Käesolevas töös koostati üks selline mudel ja uuriti mudeli õppimisvõimet. Koostatud mudeli käitumine kordas kvalitatiivselt varasemate uurimuste tulemusi, välja arvatud korreleeritud sisendmustrite korral. Leiti, et neuron töötab lineaarse filtrina, kuna õpitud sisendmustrit vaid osaliselt nähes sõltub väljund lineaarselt õpitud mustri osakaalust. Tõenäosuslik virgatsaine vabanemine vähendas oodatult sisendmustrite korrelatsiooni ja parandas infoülekande tõhusust. Peakomponentanalüüsiks neuron töös formuleeritud viisil võimeline ei olnud. Tulemuste sõltuvust parameetrite täpsetest väärtustest ei kontrollitud. Neuroni võime keerulisemat infotöötlust teha ei leidnud tõestust. Hoolimata sellest on koostatud neuroni mudel võimeline kasulikuks infotöötluseks ja seega hea alus edasisteks uuringuteks.
Creativity mindset, creativity and informing about the nature of creativity as a tool to increase growth creativity mindset : research paper
(2023) Andros, Alisa; Aru, Jaan; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Effects of psychedelic virtual reality on divergent thinking : seminary work
(2022) Kase, Marten; Aru, Jaan; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Exploring the subjective effects of a simulated psychedelic experience on creativity : seminary work
(2023) Siimon, Timo; Aru, Jaan; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Faasimuutuse uurimine inimajus ärkamismomendil
(2014) Laak, Kristjan-Julius; Vicente, Raul; Aru, Jaan
Küsimus selle kohta, mis toimub meie ajus sel hetkel, kui ärkame üles uneseisundist, puudutab meid kõiki. Käesolevas interdistsiplinaarses töös kasutati kaasaegseid arvutuslikke meetodeid uurimaks aju elektrilist aktiivsust üleminekul unefaasist ärkvelolekusse. Töö raames arendati välja uudne algoritm eemaldamaks ajuandmetest mitte ajuga seotud signaale. Ärkamismomendi kirjeldamiseks kasutati nii mitmeid üldtuntud kvantitatiivseid meetodeid kui ka inimaju elektriliste signaalide kujutust dünaamilisse olekute ruumi. Ärkamishetkega seostati aeglaseid ajupotentsiaale, üle kõikide ajusageduste ilmnevat võimsuse tõusu, gamma sagedusriba jõudluse esilekerkimist ja ajusignaalide karakteristikute olulist asukoha muutust olekute ruumis.
Individual differences in expectation based misperception: effects of autistic traits in a neurotypical sample
(2018-08-28) Tulver, Kadi; Aru, Jaan; Bachmann, Talis
Inimkaheksajalg: rohkem kui ühe käepaari kontrollimine virtuaalse reaalsuse abil
(2016) Kulu, Sander; Aru, Jaan; Vasser, Madis; Zafra, Raul Vicente
Selles teadustöös uuritakse “inimkaheksajala” fenomeni, mis kujutab endast rohkem kui ühe käepaari kasutamist virtuaalreaalsuse tehnoloogia abil. Selleks koostati neli eksperimenti, et jälgida, kuidas katseisikud tegutsevad erineva arvu käepaaridega, mille juhtimiseks on erinevad strateegiad. Uuritavad juhtimisstrateegiad olid viivituse lisamine, haardeulatuse ning positsiooni muutmine ja pealiigutuste kasutamine. Eksperimentide käigus leiti, et rohkemate käepaaride kasutamine ei taga alati ülesande täitmisel paremat tulemust. Kuid käte haardeulatuse muutmine võib oluliselt parandada efektiivsust, kui see on antud ülesande jaoks sobilikum. Lisaks sellele leiti, et viivituse lisamine ning positsiooni muutmine oluliselt vähendavad käte loomulikkust ning omanikutunnet. Pealiigutuste kaasamine käte juhtimisstrateegiale on aga kindlasti väärt edasist uurimist. Lisaks sellele on transformeeritud kehakujutusega avataridel suur potentsiaal meelelahutusäris.
Inimteadmiste kasutamine, loomaks sarnasushinnangute andmebaasi tehisnärvivõrkude arendamiseks
(2015) Gilden, Taavi; Aru, Jaan; Vicente, Raul; Hebart, Martin
Viimaste aastate jooksul on kasvanud huvi selle vastu, kuidas inimesed tajuvad ja kategoriseerivad pilte. Loodetakse, et seda informatsiooni saab kasutada selleks, et arendada ja täiustada tehislikke pildiklassifitseerimissüsteeme. Üks suund, kuidas mõista inimteadmist piltide klassifitseerimisel, on uurida erinevate objektide sarnasusi. Kuid suure hulga võimalikke objektide tõttu, mis tekitaksid veel suurema hulga võimalikke võrdlusi, on klassikaliste eksperimentide võimalused sarnasusruumide konstrueerimiseks piiratud. Antud projekti eesmärgiks oli luua veebirakendus, millele pääseks ligi suur hulk inimesi üle maailma, kes saaksid panustada antud projekti sihti. Veebirakendus võimaldab kasutajatel hinnata loomulikke pilte tajutava sarnasuse põhjal. See toodaks suure ja usaldusväärse andmehulga piltide sarnasustest, millele pääseksid ligi ja mida saaksid kasutada nii teadlased kui ka pildiklassifitseerimise eksperdid üle maailma. Kogutud andmete põhjal koostatakse sarnasusmaatriks. Antud rakendus ning sellega kaasnev andmebaas aitavad meil loodetavasti paremini mõista inimnägemist. Samuti võib antud andmehulk kasuks tulla objektide kategoriseerimiseks loodud tehisintellekti algoritmide arendamisel.
Piltide kujutamine inimese ajutegevuses
(2016) Pokk, Kristiina; Vicente, Raul; Aru, Jaan
Antud bakalaureusetöö uurib, kuidas on pildid kujutatud inimese ajutegevuses. Andmestik, mida töös kasutatakse, pärineb Lyoni Ülikooli haiglas tehtud uuringutest, kus mõõdeti intrakraniaalsete elektroodide abil inimese ajutegevust visuaalse ülesande ajal. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida neid andmeid, täpsemalt kõrge gamma sageduse vahemikus olevat aktiivsust, juhendamata masinõppe meetoditega. Antud bakalaureusetöös kasutati erinevaid algoritme, et leida andmetest struktuuri, mis kirjeldaks elektroodide abil salvestatud visuaalse stiimuli ajal toimunud reaktsioonide sarnasusi. Lisaks analüüsiti kuivõrd on võimalik eristada pildi kategooriaid (majad, näod, loomad jne.) vastavalt tekkinud aju aktiivsusele. Kasutatud analüüsi meetoditest oli edukaim visualiseerimine. Katses esitatud pildigruppidest eristusid kõige paremini nägude kujutised. Samuti klasterdusid mingil määral majad ja skrambleeritud (segipaisatud) pildid. Elektroodide visualiseerimisel tekkisid selged klastrid, mis koosnesid aga mitmest Brodmanni piirkonnast pärit andmepunktidest. Kahendklasterdamine\n\rtähelepanuväärseid tulemusi ei andnud.
Psühhedeelse virtuaalreaalsuse mõju depressioonisümptomitega inimestele : subjektiivsete kirjelduste kvalitatiivne analüüs
(2022) Naruski, Esper; Aru, Jaan; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tööriistakast mälukatsete läbiviimiseks virtuaalses reaalsuses
(2015) Kilvits, Kälver; Aru, Jaan; Vicente, Raul
Mälu on omadus säilitada informatsiooni pikaajaliselt. Tänapäeva mälu uuringu meetodid on suhteliselt piiratud. Virtuaalse reaalsuse kasutamine mälu uuringutes võib aidata meetodeid laiendada ning leida uusi lähenemisi. Näiteks on välja toodud, et mälutegevus virtuaalses reaalsuses võib peegeldada igapäevast mälukasutust rohkem kui laborieksperimendid. Seda eelkõige seetõttu, et sarnaselt reaalsele elule rakendab ka virtuaalne reaalsus töösse erinevaid kognitiivseid protsesse. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on luua tööriistakast, mis võimaldab teha mälu uuringuid virtuaalses reaalsuses. Tööriistakastiga saab eksperimente luua, mänguruumi genereerida, muuta ja ükshaaval kokku panna. Toetatud on neli erinevat mälu uuringu meetodit.
Tööriistakasti VREX edasiarendus
(2016) Stafinjak, Vladislav; Aru, Jaan; Vasser, Madis; Zafra, Raul Vicente
Psühholoogiliste eksperimentide läbiviimine pärismaailmas on piiratud hinna, füüsikaseaduste, kontrolli vähesuse jms tõttu. Tänapäeva tehnoloogia pakub vajalikke võimalusi, et luua keskkondi virtuaalses reaalsuses, mis on vaba nendest piirajatest. VREX on tööristakast, mis üritab kasutada uusi tehnoloogiaid. Käesoleva töö käigus muudeti algul eraldiseisva programmina olnud VREX Unity tööriistakastiks, millel on kaasas kõik vajalikud klotsid, et luua uusi psühholoogilisi eksperimente. VREX’i lisati mitu uut vajalikku funktsionaalsust. Lisati meetodeid katseisiku liikumiseks, audio failide tugi, muudeti 3D-redigeerimise aken ja dokumenteeriti kood paremini, et uute eksperimentide loomine oleks lihtsam. Lisaks funktsionaalsustele loodi ka tühi näidiseksperiment, milles on kõik vajalik eksperimendi loomiseks juba olemas. Seda tühja näidist kasutades on kasutajal lihtne VREXi abil uut eksperimenti luua.
Uskumuste kujunemine vandenõuteooriatesse: "ahhaa" moment
(2022) Kodusaar, Rebecca; Aru, Jaan; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Virtuaalreaalsuse keskkond muutusepimeduse uurimiseks
(2015) Kängsepp, Markus; Vicente, Raul; Aru, Jaan
Muutusepimedus on intuitsioonivastane fenomen, mis kirjeldab võimetust märgata muutusi ümbritsevas keskkonnas. Muutusepimeduse uurimiseks on kasutusel erinevaid meetodeid. Kuigi virtuaalreaalsuses läbiviidavatel katsetel on mitmeid eeliseid võrreldes tavaliste meetoditega, on virtuaalreaalsuses läbi viidud vaid üksikuid uuringuid. Antud lõputöö eesmärgiks on arendada tööriistakast, mis võimaldab katseid ettevalmistada, taasluua ja virtuaalreaalsuses läbi viia. Tööriistakasti abil saab disainida ruume, lisades uusi esemeid, muuta nende asukohta ning välimust. Lisaks eelnevale saab ka koostada ja läbi viia isikupärastatud katseid.
VREX tööriistakasti laiendamine valemälestuste uurimiseks
(2016) Magomedkerimov, Murad; Aru, Jaan; Vasser, Madis; Zafra, Raul Vicente
Võltsmälestus on psühholoogiline nähtus, kus isik meenutab mälestust, mida tegelikkuses pole toimunud. Võltsmälestuste uurimiseks on läbi viidud mitmeid uuringuid, kuid seni on olnud ainult üks märkimisväärne võltsmälestuste uuring, kus kasutati virtuaalreaalsust. Tänu virtuaalreaalsuse kiirele arengule on hetkel efektiivsem kui kunagi varem läbi viia psühholoogia eksperimente virtuaalreaalsuses, mitte enam tavapärastes katsekeskkondades. Selle lõputöö eesmärk on luua VREX tööriistakasti eksperimentaalne moodul võltsmälestuste uurimiseks ja laiendada tööriistakasti olemasolevaid võimalusi. Eksperimentaalne moodul lisab tööriistakastile võimaluse paigutada katseisik eri ruumidesse, kus tehakse mingeid muudatusi. On ka täiendatud objektide muutmise võimalusi. Täiendused on loodud viisil, mis võimaldab neid lihtsasti kasutada tuleviku eksperimentides. Peale selle on väljundfaili muudetud nii, et see võimaldaks salvestada muutuste põhjal saadud andmeid. Käesolev töö avab võimaluse põhjalikult uurida võltsmälestusi virtuaalreaalsuses.