Browsing by Author "Aru, Jaan, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 29

A unified account of visual search using a computational model
(Tartu Ülikool, 2020) Khajuria, Tarun; Vicente, Raul, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Visual Search is a task ubiquitously performed by humans in everyday life. In the laboratory, to understand more about this process, experiments have characterised the time that humans need to locate a particular target object amongst others. Based on this search time’s dependence on the number of objects in the image, it is believed that two kinds of search take place. Feature search, where the target pops-out of the search image and is instantly found using a parallel search mechanism, and conjunction search, with more complex objects where the search is serial and the search time increases with the number of objects. In this work, we use a computational model to propose a unified process that can result in feature or conjunction search characteristics depending on the precision of the attention guidance mechanism. We show that the search performance can be partly explained by the precision or capacity of the encoding of distinct features that is used to guide attention during the search process.
Äkktaipamist uuriva keskkonna arendamine virtuaalreaalsuses
(Tartu Ülikool, 2020) Adamson, Ants; Aru, Jaan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuidas tullakse uute lahenduste peale? Kuivõrd on uudsete lahenduste aluseks äkktaipamine? Selle küsimuse uurimine on peamiselt toimunud lihtsas laborikeskkonnas. Käesolev uurimustöö keskendub uudset lahendust nõudva ülesande-keskkonna arendamisele virtuaalreaalsuses. Keskkonnaks loodi kaks põgenemistuba, mida läbiti erinevatel päevadel. Näidati, et katseisikud, kes lahendasid esimese toa ära, kasutasid ka rohkem äkktaipamist. Üldiselt kasutasid 54% osalejatest enamikel kordadel äkktaipamist. Lisaks üritati uurida ka mõtteshoidmise efekti. Selleks loodi kaks gruppi, kellest ühele tuletati pidevalt meelde, et ta mõtleks esimesele toale. Statistiliselt olulist efekti ei leitud. Kokkuvõtvalt loodi pind, mille pealt arendada edasi loodud keskkonda ning korraldada järgnevaid eksperimente.
Analysis of the aperiodic component in the mouse neocortex
(Tartu Ülikool, 2021) Stranieri, Alessandro; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Neuronal activity that underlies the conscious and unconscious aspects of animal life can manifest and be measured in different ways. The understanding of what is happening in the brain is a paramount objective of neuroscience. With the increasing availability of data and better analysis tools, we are seeing this objective becoming closer to our reach. The electrical activity recorded from the brain can display oscillations at specific frequencies in conjunction with physiological or behavioral states. These periodic components have been associated to animal (including human) behavior and even used to diagnose physiological abnormalities. In more recent years, the notion that only periodic components provide a view into brain activity has been somewhat challenged. Brain signals can also show changes in wider ranges of the spectrum, not linked to any periodic process. This aperiodic component has been already associated to changes in age, but recent studies have begun to show how they could provide a window to more physiological phenomena occurring in the brain. In this work we investigate how two different types of physiological changes are reflected by changes in the aperiodic component. To that end we analysed data recorded in the primary sensory and motor cortex of mice. To analyze the aperiodic component changes, we used a novel tool that extracts it from a signal, separating it from the periodic components. In our first study, we observed that sensory stimulation correlates with an increase of the aperiodic component in the sensory cortex. In our second analysis we focused on changes occurring under the effect of a receptor blocking drug applied to the primary sensory cortex. Within the area affected by the drug, we observed a decrease in the aperiodic offset and a decrease in correlation of the aperiodic components extracted at different layers. In two out of three mice we also observed this change in the primary motor cortex. These results help to develop our understanding of the mechanisms underlying the aperiodic contributions to the brain’s recorded activity. At the same time, they could potentially enable the use of metrics based on aperiodic activity as a diagnostic tool for mental conditions in health and disease.
Change blindness in 3D space
(Tartu Ülikool, 2015) Vasser, Madis; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
ChatGPT kasutamismotivatsioon Eesti gümnaasiumi, kutsekooli ja kõrgkooli õppurite seas
(Tartu Ülikool, 2024) Kork, Karina; Aru, Jaan, juhendaja; Laak, Kristjan-Julius, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud Eesti kooliõpilased kasutavad koolitööd tegemiseks ning millised on ChatGPT (mitte-)kasutamise motiivid Eesti gümnaasiumi, kutsekoolide ning kõrgharidusõppe õppurite seas. Uuring viidi läbi mugavusvalimiga, kuhu kuulus 123 õpilast ning andmete kogumiseks kasutati veebipõhist küsimustikku. Tulemustest selgus, et veidi alla pooled Eesti õpilastest on kasutanud koolitööde tegemiseks ChatGPT abi. ChatGPT kasutamise peamiseks motiiviks Eesti õpilaste seas on koolitööde lihtsustamise võimalus ning ideede kogumise võimalus. Peamiseks ChatGPT mittekasutamise põhjuseks on kartus, et tehisintellekti abi kasutamine ei ole kooskõlas reeglitega ning saadavad andmed ei ole piisavalt tõesed, et neid koolitöödes kasutada.
Comparing psychedelic visualizations with convolutional neural networks' feature visualizations
(Tartu Ülikool, 2023) Lüübek, Carolin; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Comparison of psychedelic mixed reality experiences - an explorative study
(Tartu Ülikool, 2024) Kaljo, Madli; Aru, Jaan, juhendaja; Kaup, Karl Kristjan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to investigate various psychedelic virtual (VR) and augmented reality (AR) experiences and compare perceived psychedelic effects they produced. A total of 24 participants (N=24) were exposed to 12 different experiences, including three VR, eight AR, and one baseline (AR) experience. Following each encounter, participants responded to a brief custom-made questionnaire assessing both psychedelic and affective dimensions of the experience. Mixed measures ANOVA revealed that six experiences, comprising three VR and three AR, exhibited significant differences from the baseline measure in terms of psychedelic effects. While VR experiences generally yielded higher results than AR experiences, not all of them differ significantly from three higher scoring AR experiences. SAM affective dimensions correlated significantly with overall psychedelic effect, correlation was weak to medium.
Different EEG effects of long-interval paired pulse TMS in AWAKE and NREM state
(Tartu Ülikool, 2014) Stamm, Mihkel; Bachmann, Talis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Generatiivsel tehisarul põhineva katsekeskkonna loomine veendumuste uurimiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Ahvenainen, Marilin; Aru, Jaan, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This thesis explores the possibility of creating an application for researching beliefs through communication with generative artificial intelligence. The purpose of the application would be researching belief updating and formation through interacting with contradicting opinions. This thesis compares the ability of different GPT models to support the research environment with contradicting opinions and discusses possible issues and solutions.
Hallutsinatsioonide tekkimine ootuste poolt: eksperimentaalne uurimus
(Tartu Ülikool, 2018) Palm, Katri Helen; Bachmann, Talis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Helide grupeeriv mõju visuaalselt esitatud sõnade vabale meenutamisele: seosed mnemovõtete kasutamise ja emotsionaalse kogemusega
(Tartu Ülikool, 2014) Kivisik, Taavi; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud känkimise ja mnemovõtete kasutamise soodustavat mõju mälusooritusele. Lisaks on täheldatud emotsionaalse kogemuse mõju mälufunktsioonile. Eesmärgiks oli uurida helide mõju sõnade känkimisele. Arvesse võeti viimase paari nädala positiivse ja negatiivse afekti (PA ja NA, vastavalt) määra ja mnemovõtete kasutamist. Selleks viidi läbi sõltuvate katseisikutega (KI) mälu eksperiment, kus mõõdeti sõnade vaba meenutamist erineva helilise taustaga. Selgus, et kõigi helilise taustaga katsetingimuste keskmiste vahe oli oluliselt erinev vaid siis, kui KI-d jaotati gruppidesse ühe konkreetse mnemotehnika (täpsemalt, jutu loomine) kasutamise alusel. Loci meetodit kasutades ilmnes mõju kõigi katsetingimuste peale kokku. PA ja NA statistiliselt olulist mõju ei omanud. Uurimus viitab mnemovõtete olulisusele juba ainult kaheks sekundiks esitatud sõnade meeldejätmisel ja vajadusele edasiste uurimuste abil täpsustada PA ning NA mõju mälusooritusele.
Hericium erinaceus’t, Bacopa monnieri’st, Centella asiatica’st koosneva nootroopikumi(segu) mõju tervete katseisikute kognitiivsele võimekusele: platseebogrupiga topeltpime eksperiment
(Tartu Ülikool, 2021) Uibopuu, Oliver Jared; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Huvi nootroopikumide vastu on maailmas tõusutrendil. Tarbijaskonnaks pole ainult kognitiivset võimekust vähendavate haiguste käes kannatajad, vaid ka inimesed, kes ambitsioonikusest või sportlikust huvist püüavad leida viise oma kognitiivse võimekuse tõstmiseks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas looduslikel nootroopilistel toidulisanditel on mõju tervete täiskasvanud inimeste kognitiivsele võimekusele. Eksperimendi lõppvalimisse kuulus 101 inimest, neist 43 olid meessoost ja 58 naissoost, keskmise vanusega 28,63 aastat (SD= 5,03; mediaan = 29). Katseisikud jagati kahte gruppi (platseebo ja nootroopikumi saajad) ja neil paluti manustada 28 päeva jooksul kapsleid. Selle ajavahemiku jooksul täideti viiel korral kognitiivsete võimete mõõtmiseks kohaldatud teste ja igapäevaselt paluti täita une- ja aktiivsuspäevikut. Andmeanalüüsis selgus, et nootroopikumija platseebogrupi tulemuste võrdluses statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Olulisi erinevusi esines aga testimiskordade vahel mõlemas grupis. Testimiskordade vahelisi statistiliselt olulisi erinevusi võib seletada õppimisefektiga. Kokkuvõtvalt leidsime, et töös kasutatud nootroopikumide tarvitamisega ei kaasne statistiliselt olulist eelist kognitiivses võimekuses võrreldes platseebo tarvitamisega.
How does psychotherapy work? A cognitive neuroscience-based framework for understanding therapeutic change
(Tartu Ülikool, 2024) Kabrel, Mykyta; Aru, Jaan, juhendaja; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
One of the key mechanisms by which psychotherapy facilitates positive change is by enhancing an individual's awareness of the internal and external factors that contribute to their problems. While this provides a conceptual understanding of psychotherapy, a more rigorous and precise mechanistic explanation is often lacking. In this thesis, I present a novel theoretical framework for understanding psychotherapy based on contemporary cognitive and computational neuroscience. I propose that enhancing awareness can be likened to mental navigation – the ability to navigate our representational space, which includes memories, concepts, ideas, images, etc. This navigation process involves exploring, identifying, and reconfiguring cognitive maps and schemas facilitated by neurobiological mechanisms similar to those involved in spatial navigation. The outcome of this thesis is an intuitively understandable conceptual framework and a biologically plausible mechanistic explanation of therapeutic change.
Innovatsioon laboris: uue innovatiivset lahendust nõudva katseparadigma väljatöötamine virtuaalreaalsuses
(Tartu Ülikool, 2020) Kask, Karl Jaagup; Aru, Jaan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this thesis is to develop a new experiment, which can be carried out in virtual reality. The main goal was to make a virtual reality application with which it would be possible to examine innovative thinking. Using the Unreal game engine, 4 virtual reality rooms were made. The first one contains the main task and the other ones contain the assisting tasks. The main task is to escape a prison cell and the assisting tasks are observing yourself and trying on hats. Upon failing the first task, the test subject is sent into the other rooms, where the goal is to help with creating an aha moment in him/her. This thesis gives an overview of how this application works and some background information regarding virtual reality and aha moments. Additionally, some possible future improvements are discussed.
Investigating Psychedelic Imagery through Convolutional Neural Networks’ Feature Visualization
(Tartu Ülikool, 2023) Lüübek, Carolin; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Konvolutsioonilised närvivõrgud mudeldavad primaatide nägemissüsteemi ning nende üksuste visualiseerimisel on sarnaseid jooni psühhedeelsete nägemustega, kusjuures visualisatsioonide mõju on analoogne nii tehislikes kui bioloogilistes nägemissüsteemides. Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse, kas konvolutsiooniliste närvivõrkude üksuste visualisatsioonide psühhedeelsus võib tehislike ja bioloogiliste nägemissüsteemide vahelisele sügavamale sarnasusele viidata. Bakalaureusetöö põhiline uurimisküsimus on, kas efektiivsete ja ebaefektiivsete nägemissüsteemi mudelite üksuste visualisatsioonide psühhedeelsuse vahel on erinevus. Tulemuste põhjal on efektiivsema nägemissüsteemi mudeli visualisatsioonid psühhedeelsete nägemustega sarnasemad, mida loetakse sellele viitavat, et efektiivsemate mudelite arvutuslikud mehhanismid võivad psühhedeelsete nägemuste tekkemehhanisme selgitada. Lisaks osutavad tulemused sellele, et psühhedeelsete nägemuste kujunemisel mängib rolli esmase nägemisala aktiivsus, ning tehislike ja bioloogiliste nägemissüsteemide vaheline analoogia on varasemas töötlusetapis tugevaim neuronite tasandil, kuid hilisemas töötlustapis kõrgemal hierarhiatasandil.
Iterative versus amortized inference solutions to the constellation problem
(Tartu Ülikool, 2022) Hasanov, Farid; Aru, Jaan, juhendaja; Khajuria, Tarun, juhendaja; Luik, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Making sense of the visual inputs is an essential part of human intelligence. While processing in the human visual cortex has been observed to have recurrent nature, machine vision systems with one feedforward pass from input into prediction have dominated computer vision benchmarks. This discrepancy may be explained through lack of challenging datasets where gradual refinement of solution would be necessary to lead to correct solution. Such a dataset, where local information about the encoded objects has been erased, was recently proposed. The current thesis represents the first attempt to solve this novel dataset. We propose to use generative models DCGAN and VAE with optimization algorithm CMA-ME to refine the solutions as iterative inference, and use generative models Pix2pix and CycleGAN as feedforward or amortized inference. Through solving the problem posed in the novel computer vision dataset, we show the prevalence of iterative refinement of hypotheses over the single-prediction paradigm, encouraging further research in the field of iterative inference.
Kas enda käe liikumise piirkonnas väheneb visuaalse taju täpsus? Kontrasti tajumise erinevused piirkonnas, kus käsi liigub võrreldes piirkonnaga, kus liikumine puudub
(Tartu Ülikool, 2018) Uibopuu, Oliver Jared; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö raames uuriti sensoorse täpsuse vähenemist virtuaalreaalsuse (VR) keskkonnas. Uurimistöö aluseks oli aktiivse järeldamise teooria. Sellest lähtuvalt püstitati uurimisküsimus, kuidas inimese enda käe liikumine mõjutab samas piirkonnas asetseva sihtstiimuli kontrasti tajumist. Katses osales 27 katseisikut, kelle ülesandeks oli valida VR keskkonnas kuvatud kahest erineva kontrastiga kerast kontrastsem, sooritades samal ajal käeviibet kerade piirkonnas. Analüüsi tulemustest ilmnes, et kera kontrasti, mis asetses „käe taga“ ei hinnatud kontrollstiimuliga võrreldes statistiliselt oluliselt erinevaks.
Kuidas leida innovatiivseid lahendusi: virtuaalreaalsuse katse andmete analüüs
(Tartu Ülikool, 2020) Kirillov, Robert; Vasser, Madis, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureusetöö käigus uuritakse, miks mõned inimesed tulevad innovatiivsete lahenduste peale ja teised mitte. Vastamaks sellele küsimusele analüüsitakse virutaalreaalsuse põgenemistoas läbiviidud katsete tulemusi ja üritatakse leida ülesande lahendajate ja mittelahendajate vahelisi erinevusi ning gruppidele omaseid käitumismustreid. Et gruppe omavahel võrrelda ja leida põhjus, miks mõned isikud suutsid tulla innovatiivse lahenduse peale ja teised mitte, analüüsitakse katse lahendajate ja mittelahendajate tegevusi ning liikumist katse ajal. Pärast iga analüüsi seletatakse lahti, mida antud tulemus tähendab. Lõpus sõnastatakse analüüsi tulemused.
Nutiseadmete mõju lapse motivatsioonile
(Tartu Ülikool, 2022) Dubrov, Hennessy-Elizabeth; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Nutiseadmete mõju laste motivatsioonile. Kas nutiseadmed muudavad laste motivatsiooni muude tegevustega tegeleda?
(Tartu Ülikool, 2024) Merendi, Elisabeth; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, millist mõju avaldab nutiseadmetes veedetud aeg laste motivatsioonile muude tegevustega tegeleda, mida uuriti huviringides. Uurimistöö toetub teooriale, mis käsitleb kognitiivset kulu-tasu analüüsi ning selle mõju laste tegevuste eelistustele. Läbilõikeuuringu käigus koguti andmeid laste nutiseadme kasutamise kohta treeningu toimumise päeval ning hinnati treeneri arvamuse põhjal nende motivatsiooni ja aktiivsust. Kokku said lapsevanematelt nõusoleku osalemiseks kolmteist last vanuses 8-17 aastat. Uurimistöö käigus viidi läbi ka fookusgrupiintervjuud uuringus osalenud lauatennise treeneri ja maleringi juhendajaga. Hoolimata väikesest valimist leiti kinnitust esimesele hüpoteesile - esines statistiliselt oluline negatiivne seos ekraaniaja ja laste motivatsiooni vahel. Kuigi teised hüpoteesid kinnitust ei leidnud, võib pidada antud uurimistöö panuseks uue uurimismeetodi väljatöötamist ning esmast testimist. Edasised uuringud suurema valimiga on tarvilikud püstitatud hüpoteeside kontrollimiseks ning võimalike seoste leidmiseks.