Sirvi Autor "Einaste, Ingi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Einaste, Ingi; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond.; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut.
Antud töö eesmärgiks oli uurida, millised tegurid mõjutavad Eesti kõrgkoolides matemaatikat ja informaatikat õppivate üliõpilaste akadeemilist enesetõhusust ja motivatsiooni. Uuritavateks teguriteks olid tudengite sugu, õpitav eriala, kursus, perekonnaseis, laste olemasolu, õpingute ajal töötamine, majanduslik olukord ning elukoht. Analüüsi alustati eesti keeles esimest korda kasutusel oleva akadeemilise motivatsiooni skaala ning akadeemilise enesetõhususe skaala faktoranalüüsiga. Seejärel kasutati t-testi ja dispersioonanalüüsi. Faktoranalüüsi käigus moodustati akadeemilise motivatsiooni skaala põhjal 5 faktorit: endale tõestamine ja rahulolu, motivatsiooni puudumine, väline reguleeritus, õppimine ja uute teadmiste omandamine, elamuste kogemine. Ka akadeemilise enesetõhususe skaala põhjal moodustus 5 faktorit: üliõpilase püsivus ja takistuste ületamine, pingutus, toimetulek, elamuste kogemine, realistlikud eesmärgid. T-testi ja dispersioonanalüüsi tulemustest selgus, et akadeemilist motivatsiooni mõjutavad tegurid olid: sugu, kursus, perekonnaseis ning kas tudeng on õpingute ajal töötanud ja töötab ka praegu. Kusjuures antud töö tulemusena saadud naisüliõpilaste kõrgem õpimotivatsioon on ka varasemalt tõestust leidnud Eymur & Gebani (2011) ning Marrs & Siegleri (2011) töödes. Akadeemilist enesetõhusust mõjutasid sugu, perekonnaseis ning sarnaselt õpimotivatsiooniga kaks tööga seotud tegurit. Üliõpilase õpimotivatsiooni ja akadeemilist enesetõhusust mõjutas ka kõrgkooli valik. Kõrge sisseastumise lävendiga Tallinna Tehnikaülikoolis olid tudengite keskmised skoorid akadeemilise motivatsiooni kahes alaskaalas ja enesetõhususe alaskaalas madalamad kui teiste ülikoolide üliõpilastel. Antud tööga alustati eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika tudengite akadeemilise motivatsiooni ja enesetõhususe uurimist. See annab hea võimaluse motivatsiooni ja enesetõhusust tõstvate tegurite edasiseks hindamiseks.
Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012) Einaste, Ingi; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu põhiliseks eesmärgiks antud seminaritöös oli uurida akadeemilise motivatsiooni ja enesetõhususe erinevust Eesti kõrgkoolides (Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti infotehnoloogia kolledž) matemaatikat ja informaatikat õppivate üliõpilaste seas. Sealjuures vaatlesin soolisi erinevusi nii akadeemilises motivatsioonis kui ka akadeemilises enesetõhususes. Töö tähtsaks osaks oli ka Academic Motivation Scale (AMS-C 28) College (CEGEP) Version (AMS) kohandamine eesti keelde, et seda antud uuringus kasutada. Küsimustikud toimetati üliõpilasteni interneti vahendusel TÜPH uuringute keskkonnas. Tulemused näitasid, et naistel oli nii suurem motivatsioon kui ka enesetõhusus. Akadeemilise motivatsiooni tase erines vähesel määral Tallinna ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli vahel. Akadeemilises enesetõhususes leidus erinevus Eesti infotehnoloogia kolledži ning Tallinna tehnikaülikooli vahel. Andmeanalüüs näitas AMS-i kõrget sisereliaablust, Cronbachi α=0.76.