Browsing by Author "Faster, Mariko"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal
    (2019-12-18) Faster, Mariko; Pajusalu, Karl, juhendaja; Saarikivi, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Doktoritöö käsitleb Hargla kihelkonna vetenimede tähendust ja päritolu. Uurimus pakub sissevaate kitsamalt ühe Lõuna-Eesti piirkonna vetenimedesse, aga laiemalt ka kogu Lõuna-Eesti veekogude nimesid, nende tähendusi ja muutusi puudutavasse temaatikasse. Hargla kihelkonnas on palju lätimõjulist nii keeles kui rahvakultuuris, sest tegemist on Eesti-Läti piirialaga. Läti mõju tuleb nimede tasandil esile eelkõige perekonnanimedes ja nende kaudu ka kohanimedes. Sellised nimed räägivad inimeste omavahelisest läbikäimisest. Hargla suuremate veekogude nimedes otsest läti mõju ei esine. Läti alal leidub jällegi jälgi vanematest läänemeresoome nimedest, mis näitab, et läänemeresoomlased (liivlased jt) on neid alasid asustanud enne, kui rahvastik sisserände ja keelevahetuse koosmõjul lätistus. Töös on käsitletud näiteks ühe, juba 13. sajandil segaasustusega piirkonna – Ümera – nime võimalikku päritolu. Ent tõenäoliselt on ka enne läänemeresoomlasi elanud tänase Eesti-Läti piirialal püsirahvastik ja võimalik, et see oli indoeuroopa päritolu. Näiteks jõenimi Koiva võiks olla tekkinud esmalt tundmatus indoeuroopa keeles, laenatud balti-slaavi algkeelde ja sellest omakorda läänemeresoome algkeelde. Kohanimed võivad rännata ühest keelest teise, muganduda teise keele häälikusüsteemi ja säilida niimoodi sajandeid. Ala mitmekeelsust näitab ka Valga nimi, mis on slaavi või balti päritolu. Eri vanusega nimekihid iseloomustavad iga maa kohanimistut. Hargla kihelkonna vetenimesid saab valdavalt selgitada (lõuna)eesti keele baasil, kusjuues nende hulgas on nii vanemaid kui nooremaid nimesid, mis näitab läänemeresoome vana asustuspõhja piirkonnas. Siiski jääb töös selgitamata umbes 12–18 % nimede päritolu ja tähendus, mis on loomulik. Kohaliku keele erijoontest ja piirkondlikust sõnavarast osa tuleb esile ka kohanimedes. Kohanimed säilitavad tihti selliseid sõnu, mis igapäevasest sõnavarast on kadunud, nt *urg : ura ’oja; väike jõgi’. Uurimuses keskendutakse ka piirkonna kohanimede liigisõnade tähendusele, levikule ja muudele erijoontele. Lisaks arutletakse uurimuses selle üle, millised nimeliigid üldse võiksid vetenimede alla kuuluda. Mujal Euroopas on ka soode nimed arvatud vetenimede hulka, kuid Eesti kontekstis võiks need vetenimede hulgast välja arvata.
  • Thumbnail Image
    Item
    Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid
    (2005) Faster, Mariko; Pajusalu, Karl, juhendaja