Sirvi Autor "Grootens, Gerdien Margreeth" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Leadership of peripheral places: a comparative study of leadership processes in Estonian and Dutch peripheral places
(2019-10-28) Grootens, Gerdien Margreeth; Vadi, Maaja, juhendaja; Horlings, Lummina, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on teadlased ja poliitikakujundajad täheldanud kõikjal Euroopas kasvavat regionaalset polariseerumist. See väitekiri tegeleb paigakeskse/kohapõhise juhtimise (place leadership), edaspidi kohapõhise rolliga nn. ääremaistes paikades, mis peavad tegelema selle polariseerumise tagajärgedega. Väitekirjas uuritakse, kas ja kuidas juhtimine ja eestvedamine suudavad elustada perifeersete paikade tuhmivõitu konteksti. Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ja põhistatud teooriat, et kriitiliselt uurida paigapõhist juhtimist Eesti ja Madalmaade ääremaadel. Uuringu tulemusena selgus, et juhtimise mõistet käsitatakse väga erinevalt, antud töö püüab rakendada tõlgendavat lähenemist kohapõhisele juhtimisele. Huvitav tulemus on ka toimijate mitmekesisus, kes tegelevad juhtimise ja eestvedamisega uuritud paikades, kusjuures otsustava tähtsusega võivad olla ka kaugel väljaspool antud paika tegutsevad toimijad. Uuringutulemused näitavad, et kohapõhises juhtimises on oluline mitmekesisuse koordineerimine, mis eriti selgelt ilmnes kuvandiloome puhul. Tulemused näitavad samuti, et kõikides uuritud paikades olid ressursid kriitilise tähtsusega kohapõhise juhtimise arengu jaoks. Arvestamata neid struktuurseid tingimusi ei ole võimalik tegelikult mõista juhtimist ja eestvedamist paikades. Kokkuvõttes näitab see uuring, et kui rakendada kriitilist ja avatud lähenemist kohapõhisele juhtimisele, saame minna kaugemale juhtimise funktsionalistlikust käsitlusest ning tuua enam esiplaanile kooskõla puudumist, läbirääkimisi ja kohalikke arusaamu juhtimisest ja eestvedamisest. Sel kombel saab paremini kontekstualiseerida juhtimise positiivset potentsiaali perifeersete paikade jaoks. Väitekirja tulemused esitavad avarama ja kriitilisema arusaama kohapõhisest juhtimisest ning järeldused on olulised mitte ainult teadlastele, vaid ka poliitikakujundajatele. Vaadeldes kohapõhist juhtimist kriitiliselt ja teadvustades selle aluseks olevaid normatiivseid eeldusi, võib paigakeskset/kohapõhist juhtimist mõista avatumalt ja kontekstitundlikumalt.