Browsing by Author "Halapuu, Vivika"

Now showing 1 - 4 of 4

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Halapuu, Vivika
PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel ei ole aga seni veel niisama aktiivselt käsitletud. Samas on Eesti juba aastaid paistnud Euroopa riikide hulgas silma kõrgeima soolise palgalõhe näitajaga ning mõned autorid on välja toonud ka eestlaste ja mitte-eestlaste ebavõrdse positsiooni tööturul. Muuhulgas noomis OECD Eestit hiljuti suure soolise palgalõhe pärast Eesti majandusülevaates (OECD 2015). Probleemi ulatuslikkuse ja aktuaalsuse, aga ka seniste analüüside kitsaskohtade ületamise võimalusetõttu otsustati koostada PIAAC uuringu 4. temaatiline aruanne just palgalõhede teemal. Käesoleva aruande keskmes on küsimus, kas ja mil määral suudavad PIAACis (Programme for the International Assessment of Adult Competencies – rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring) mõõdetud infotöötlusoskused luua selgust soolise ning keelelise1 palgalõhe seni selgitamata komponentides. Lisaks matemaatilise kirjaoskuse, funktsionaalse lugemisoskuse ja tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse rollile, mida kontrollitakse kolme erineva mudelispetsifikatsiooni abil, analüüsitakse, millist tähtsust omavad palgalõhede selgitamisel infotöötlusoskuste (funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise kirjaoskuse, keerukate probleemide lahendamise oskuse ja IKT oskuste), aga ka muude oskuste (mõjutamisja planeerimisoskuste ning töötaja autonoomia) töine kasutussagedus ning eesti ja inglise keele oskus. Viimaseid ei mõõdetud uuringus vahetult, vaid nende kohta koguti vastajatelt infot enesehinnanguliste küsimuste kaudu. Keeleoskuse tunnuste puhul oli tegu riigispetsiifiliste tunnustega, millele puudub rahvusvaheline võrdlusmoment.
Keeleoskusest PIAAC uuringu baasil
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2014) Halapuu, Vivika
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille käigus mõõdeti 16–65-aastaste inimeste infotöötlusoskusi – funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas –, võimaldab muuhulgas analüüsida Eesti tööealise elanikkonna keeleoskust. Uuringuga kogutud andmed annavad ülevaate inimeste funktsionaalse lugemisoskuse tasemest, madala lugemisoskusega inimeste probleemide võimalikest põhjustest, mida käsitles baasiliste lugemisoskuste blokk , aga ka võõrkeelte oskusest, mille kohta koguti infot taustaküsimustikku lisatud riigispetsiifiliste küsimuste kaudu. Nimelt küsiti kõigilt Eesti inimestelt, kes vastasid taustaküsimustikule vene keeles või kelle emakeel või kodune keel oli vene keel, nende eesti keele oskuse kohta, inimestelt, kes täitsid taustaküsimustikku eesti keeles või kelle emakeel või kodune keel oli eesti keel, nende vene keele oskuse kohta, ning lisaks nendele kahele teiste keelte oskuse kohta (kas ja mitut keelt inimene veel oskab, mis keeled need on).
Oskuste ja hariduse mittevastavuse mõõtmine Eestis PIAACi andmete baasil
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Halapuu, Vivika
Käesolevas aruandes uuritakse Eesti töötajate hariduse ja oskuste vastavust nende tööle. Esmalt uuritakse, kas ja kuidas neid näitajaid rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC baasil üldse mõõta saab. Seejärel analüüsitakse valitud meetoditest lähtuvalt nii hariduse kui ka oskuste tööle mittevastavust. Hariduse mittevastavuse analüüsimisel lähtuti subjektiivsest meetodist ehk küsimusest: „Kui keegi peaks täna tahtma sellist tööd saada, milline peaks olema tema haridustase?“, kõrvutades saadud vastusega inimese enda kõrgeimat omandatud haridustaset. Oskuste mittevastavuse käsitlemisel lähtuti teatud puudustest hoolimata Alleni jt (2013) meetodist. Oskuste mittevastavuse puhul on rõhk matemaatilise kirjaoskuse mittevastavusel. Seega on selge, et käesolev aruanne ei suuda täielikult adresseerida tööandjate poolt sageli välja toodud probleemi – heade oskustega tööjõu puudust, kuna tööandjad võivad silmas pidada sootuks teiste (nt erinevate erialaste) oskuste puudust. Sellegipoolest loodab töö autor, et aruanne suudab osutada vähemalt mõningatele uutele tahkudele oskuste ja hariduse mittevastavuse temaatikas. Lisaks hariduse ja oskuste mittevastavuse tuvastamisele pööratakse eraldi tähelepanu nii haridusnõudlusele Eesti tööturul kui ka hariduse pakkumisele. Sama tehakse oskuste puhul – enne oskuste mittevastavuse käsitlemist uuritakse, milline on erinevate oskuste kasutusintensiivsus erinevatel tegevusaladel Eestis. Parema ülevaate saamiseks asetatakse need tulemused ka rahvusvahelisse võrdlusesse.
Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) Halapuu, Vivika; Valk, Aune; Haridus- ja Teadusministeerium
PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille eesmärgiks on mõõta täiskasvanute (16–65-aastaste inimeste) funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi-lahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas ning lisaks neile ka lugemise aluseks olevaid baasoskusi. Uuringu algatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, andmekogumine leidis aset ajavahemikus august 2011 – aprill 2012. Eestis oli andmekogumise ajal kasutusel ka uuringu eestipärasem nimetus „TEAN ja OSKAN“.