Browsing by Author "Harro, Jaanus, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 45

Ajupiirkondade energeetilise püsiaktiivsuse kaardistamine serotoniinipuudulikkusega hiirtel
(Tartu Ülikool, 2023) Kupper, Pilleriin; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos hilisema narkootikumide tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2013) Kurg, Kirsikka; Harro, Jaanus, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite esinemist Eesti lastel ja nende seost keelatud uimastite tarvitamisega hilisemas elus. Seminaritöös kasutati Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise uuringu andmeid, sh Hüperaktiivsuse skaala (af Klinteberg, 1988) ja õpetajale täitmiseks mõeldud SNAP-IV versiooni (Swanson, 1995) tulemusi ning andmeid psühhoaktiivsete farmakonide tarbimise kohta. Tulemused näitasid, et ka ATH alalävine sümptomaatika ennustab suuremat uimastitarbimist hilisemas elus. See seos ei olnud märgatavalt tugevam kummalgi sool, kuigi meessoost katsealused tarbisid keskmiselt rohkem narkootikume ja neil oli rohkem ATH sümptome. Kõige paremaks sagedase uimastite tarbimise ennustajaks osutusid keskendumisraskused ja motoorne rahutus.
Amfetamiini ja kroonilise muutliku stressi mõju 50-kilohertsistele ultrahelihäälitsustele erineva positiivse afektiivsusega rottidel
(Tartu Ülikool, 2013) Vares, Marten; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Viimase tosina aastaga on hakatud tähtsustama positiivset afektiivsust ravimsõltuvuse uurimisel ning rottide kudisemise uurimine on ennast tõestanud paljulubava uurimismeetodina sellistes katsetes. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad amfetamiin ja krooniline muutlik stress erineva positiivset afektiga rottide 50-kilohertsistele ultrahelihäälitsuste arvu. Kõdistamisega palju- ja vähekudisejateks klassifitseeritud isastel Wistar rottidel (kokku n=40) tekitati pooltel krooniline stress. Katsegrupile (n=20) manustati viiel järjestikusel päeval amfetamiini (1 mg/kg, intraperitoneaalselt), kontrollrühmale füsioloogilist lahust. 9 päeva pärast viimast katset manustati amfetamiini kõigile rottidele. Katsete ajal salvestati 30 minuti jooksul nende kudisemine, mida hiljem analüüsiti Wrighti ja tema kolleegide (2010) kirjeldatud häälitsuste osas. Tulemused näitasid, et stressi vähendas üldist kudinate arvu, sealhulgas amfetamiini poolt esilekutsutut, kusjuures viimane efekt oli tugevam vähekudisejate seas. Trillide arv sensitiseerus amfetamiini korduvmanustamisel paljukudisejate rottide seas, millest saab järeldada, et sõltuvuse tekkimine närviergutitest võib suurema ja väiksema positiivse afektiivsusega imetajatel eristuda.
Changes in the levels of DNA methyltransferases and demethylases in the nucleus accumbens in cocaine-induced behavioural sensitisation in rats with different exploratory activity
(Tartu Ülikool, 2017) Vaher, Kadi; Harro, Jaanus, juhendaja; Kalda, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Epigenetic modifications, such as DNA methylation, are involved in the development of cocaine-induced behavioural sensitisation. This study investigated the development and expression of cocaine-induced behavioural sensitisation in rats with high and low exploratory activity (HE and LE, respectively), and the drug-induced changes in the mRNA levels of Dnmt and Tet family genes in the nucleus accumbens. Only LE-animals had increased locomotor activity over continuous test sessions in response to repeated cocaine (12 mg/kg) administration and they developed a more pronounced behavioural sensitisation. Repeated cocaine treatment resulted in upregulated mRNA of Dnmt3b in HE-, but not in LE-rats, and upregulated mRNA levels of Tet3 in both. Thus, our results suggest that LE- and HE-rats differ in the development and expression of cocaine-induced behavioural sensitisation. The aim of future research is to further examine, whether the observed changes in Dnmt and Tet levels could explain the behavioural differences between HE- and LE-animals in response to cocaine.
Effects of parachloroamphetamine on locomotor activity and serotonin and dopamine levels in prefrontal cortex and septum in rats with different sociability
(Tartu Ülikool, 2018) Kastein, Gisela; Harro, Jaanus, juhendaja; Kalda, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Social behaviour plays important role in many psychopathologies. Sociability has been shown to be a stable trait in animals and individual differences in sociability are related to 5-HT transmission in septum and prefrontal cortex. The aim of the current study was to investigate whether animals with different levels of sociability are differently affected by p-chloroamphetamine treatment. 5-HT, 5-HIAA and DA levels were measured in septum and PFC and locomotor activity was recorded. Although there was no difference in monoamine levels or locomotor activity between LS- and HS-animals after PCA treatment, our findings confirm previous research on the different neurodegenerative effect of PCA in different brain regions. PCA had stronger neurodegenerative effect in PFC as 5-HT and 5-HIAA levels there were lower than in septum.
Effects of positive emotionality and chronic variable stress on brain monoamine levels and behaviour in rats
(Tartu Ülikool, 2013) Metelitsa, Mait; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Background: Positive emotional states have been shown to play the role in modifying stress response both in animal models and in humans. Additionally positive emotional states have been related to higher resilience against many psychiatric disorders at population level. The main goal of current master’s thesis was to experimentally analyze the effects of positive emotionality measured by 50 kHz ultrasonic vocalizations (USVs) in stress response both at behavioral level and also at the level of monoaminergic signaling by using chronically variable stress (CVS) animal model. Method: Male Wistar rats were tickled for 2 weeks and based on USVs elicited by tickling divided in low chirping (LC) and high chirping (HC) group that was followed by CVS condition. After the end of CVS half of the animals were subjected to open field and social preference tests, while others were sacrificed to assess the level of main monoamine neurotransmitters and their metabolites in amygdala and prefrontal cortex. Results: CVS decreased 5-HT turnover in frontal cortex of HC animals, while increasing it in LC animals. In open field test the HC animals displayed less anxious phenotype than LC animal at basal level but this difference was eliminated by CVS. In social preference test the HC differed from LC animals by having higher activity toward unanimated objects and spending larger proportion of time in active socialization out of total time spent near other rat. HC animals had higher sucrose preference 3 weeks after tickling, while this difference was not seen in following 3 tests. CVS affected the weight gain and increased the stress induced hyperthermia response.
Effects of serotonin transporter promoter polymorphism (5HTTLPR) and neuropeptide Y gene variants on alcohol use in young adults : master's thesis
(Tartu Ülikool, 2012) Vaht, Mariliis; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emarottide vanemliku käitumise seosed ärevuse ja poegade positiivset afektiivsust väljendavate häälitsustega
(Tartu Ülikool, 2014) Pertens, Lisanna; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Rotipoegade areng sõltub sünnijärgsetel nädalatel suurel määral emahoole hulgast ja kvaliteedist. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ärevust kui loomulikult esinevat emahoole variatiivsust mõjutavat tegurit ja kontrollida, kas erinevused emade (n=16) vanemlikus käitumises ennustavad poegade indiviidiomast positiivset afektiivsust. Ärevust mõõdeti plusspuuri testiga kahel korral: enne loomade paaritamist ja pärast poegadest võõrutamist, mis võimaldas kontrollida emadusega kaasnevaid muutusi ärevuse tasemes. Emahoolt hinnati pesakondade vaatluste teel. Poegade positiivset afektiivsust mõõdeti 50 kHz häälitsuste järgi noorloomade omavahelist mängu imiteerival stimulatsioonil (kõdistamisel). Teistkordsel mõõtmisel oli rottidel kalduvus käituda vähem ärevalt, kuid seda ei saanud siduda otseselt emaks saamise kogemusega. Leiti, et ärevus on oluline emahoolt mõjutav tegur ja kõrgem emahoole kvaliteet on seotud madalama ärevusega. Parem emahool ennustas ka suuremat positiivse afektiivsuse häälitsuste arvu poegadel ning väiksemat 22 kHz stressihäälitsuste arvu.
Endogeense oksütotsiini ja tema retseptori seos püsisotsiaalsusega
(Tartu Ülikool, 2017) Grünbaum, Liisi; Harro, Jaanus, juhendaja; Tiitsaar, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kestvate sotsiaalsete kontaktide loomise ja säilitamise aluseks on sotsiaalne käitumine. Töö eesmärk oli uurida, kas püsisotsiaalsus kui pidev joon looma käitumises võib olla seotud nonapeptiidi oksütotsiini ning oksütotsiini retseptorite tasemetega. Selleks mõõdeti oksütotsiini (OT) ja oksütotsiini retseptorite (OTR) tase isastel täiskasvanud rottidel ex vivo (n= 20) Western bloti meetodil hüpotaalamuses, hipokampuses ning striatumis. Püsisotsiaalsust hinnati Tõnissaar jt 2004. aasta uuringus sotsiaalse interaktsiooni testiga (SI). Tegemist on esimese uuringuga, kus analüüsitakse püsisotsiaalsuse ja tsentraalse endogeense oksütotsiini vahelisi seoseid. Tulemused näitasid, et puudus seos uuritavate piirkondade OT ning OTR suhtelise hulga ning keskmisega SI testi ajaga. Tuleviku tööd võiksid uurida endogeense oksütotsiini mõju püsisotsiaalsusele, kasutades SI testis nii isas- kui emasloomi. Samuti ei ole teada, kas roti erinevates vanusefaasides on oksütotsiini tasemed tsentraalses süsteemis erinevad ja kas varasem sotsiaalne kogemus avaldab mõju täiskasvanu ea sotsiaalsele käitumisele.
Fluoxetine moderates amphetamine response in chronically stressed rats with high and low levels of positive affectivity
(Tartu Ülikool, 2016) Vares, Marten; Kõiv, Kadri, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
High level of positive affectivity serves as a protective factor against adverse effects of stress and low positive affectivity increases vulnerability to mental disorders, i.e. mood disorders and drug abuse. In animal models, rat 50-kHz ultrasonic vocalizations index the level of positive affect, whereas there are stable, trait-like inter-individual differences in terms of vocalization activity. Previously, we have demonstrated that experience of chronic stress can suppress amphetamine-induced 50-kHz vocalizations, but only in animals with low levels of vocalization activity. In the present study it was tested, whether the chronic stress effect on USV activity is preventable with fluoxetine treatment. Male Wistar high (n=32) and low (n=30) 50-kHz vocalizing rats were subjected to 43-day chronic variable stress (CVS) regimen. On day 17 of the CVS, fluoxetine treatment was started, followed up by the 19-day amphetamine test with USV and locomotor data recording on the 1st, 10th and 19th day. Chronically stressed rats developed cross-sensitization between previous CVS regimen and repeated administration of amphetamine in both groups of HC, and also in fluoxetine-pretreated LC rats. Fluoxetine had a different effect in chronically stressed rats with high and low trait of positive affectivity. Fluoxetine pretreatment increased the frequency-modulated and trill calls in proportions in repeatedly amphetamine treated LC rats, but not in any other group. These findings suggest that fluoxetine treatment modulates the effect of chronic stress on the rewarding effects of amphetamine depending on inter-individual differences in positive affectivity.
Galaniini retseptor 2 (GALR2) spetsiifiliste agonistide testimine depressiooni loomkatsemudelitel
(Tartu Ülikool, 2013) Lahe, Jaanus; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Saar, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Genes and alcohol use: effects of common genetic polymorphisms in general population
(2016-10-17) Vaht, Mariliis; Harro, Jaanus, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Lähtuvalt sellest, kui palju probleeme tekib tarvitajale endale ja teda ümbritsevatele, on alkohol loetud kõige kahjulikumaks uimastiks1. Kuigi olukord on tasapisi paranemas, paistab Eesti rahvusvahelisel tasandil veel jätkuvalt silma ohtra alkoholitarbimisega2. Mehed tarvitavad alkoholi ning kogevad alkoholiga seotud probleeme enamasti rohkem kui naised. Nii ka meie rahvastikupõhises pikaajalises sünnikohortide uuringus – poisid alustasid alkoholi tarvitamisega varem ning tegelesid sellega sagedamini kui tüdrukud. Nooreks täiskasvanueaks oli selle tulemusena meeste seas tunduvalt rohkem neid, kes alkoholi kuritarvitamisega hädas. Alkoholiprobleemide kogemise tõenäosust tõstsid ka stressirikkad elusündmused ning halvad suhted pereliikmete ja õpetajatega. Kuna alkoholism on krooniline ja ravile raskesti alluv, on selle haiguse tekkimist ennustavate bioloogiliste näitajate uurimine äärmiselt päevakajaline. Analüüsides geenide mõju alkoholitarbimisele, leidsime, et probleemset alkoholitarbimist ennustasid just sellised geneetilised eripärad, mis olid seotud madalama stressitaluvuse ja suurema avatusega keskkondlike mõjude suhtes. Seosed ei olnud aga üleüldised ja sõltusid suures osas sünnikohordist – perioodist, mil inimene sündinud oli. Sotsiaalsed normid ja hoiakud alkoholi tarbimisse koonduvad sünnikohortide kaupa ning mõjutavad otseselt uimastite tarvitamist. 1990. aastatel alguse saanud kiired ühiskondlikud muutused mõjutavad meie siirdeühiskonnas väärtushinnanguid, vaba aja tegevusi, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Kultuurilised ja ühiskondlikud muutused vormivad pidevalt inimeste identiteeti ja elustiili ning võivad vahendada ka geeniefekte alkoholitarbimisele. [1 Nutt DJ, King LA, Phillips LD (2010) Drug harms in the UK: a multicriteria decision analysis. Lancet 376:1558-1565. 2 OECD (2015) Tackling harmful alcohol use: Economics and public health policy. OECD Publishing.]
Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Kurrikoff, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants
(2024-07-15) Tomson-Johanson, Katrin; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Impulsiivsus, mis on mitmete psüühikahäirete, näiteks sõltuvuste ja suitsiidsuse peamine tunnusjoon, tuleneb sageli halvasti läbimõeldud otsustest, mis viivad ebasoodsate tulemusteni. Samas võib impulsiivsust liigitada funktsionaalseks - kiire otsustamine, mis võib olla teatud tingimustel kasulik -, ja düsfunktsionaalseks impulsiivsuseks, mida iseloomustab läbimõeldud otsuste tegemise puudumine siis, kui see on vajalik. Kõrget impulsiivsuse taset on seostatud nii madala serotonergilise aktiivsuse kui ka madala kolesteroolitasemega. Meie uuring, mis hõlmas Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu esinduslikku sünnikohorti, uuris kolesterooli, geneetiliste markerite ja impulsiivsuse keerulisi vastastikmõjusid lapsepõlvest kuni täiskasvanueani. Leidsime seoseid 5-HTTLPR-polümorfismi riskigenotüübi ja väiksema LDL- ja üldkolesteroolitaseme vahel. Madal kolesteroolitase lapsepõlves ennustas kõrget maladaptiivset impulsiivsust täiskasvanud meestel, rõhutades kolesterooli rolli impulsiivsuse kujunemisel. Samuti leidsime, et täiskasvanutel on -1438A/G HTR2A polümorfismi A/A genotüübi korrelatsioon maladaptiivse impulsiivsusega mõjutatud kolesterooli tasemest. Kõrge kolesteroolitase muudab A/A genotüübiga mehed vähem impulsiivseks, kuid sama genotüübiga naised muudab kõrge kolesterool rohkem impulsiivseks. Riskikäitumise ja impulsiivsuse seos oleneb vanusest ja soost, kusjuures riskialtitel meestel on kõrgem adaptiivne impulsiivsus ja naistel pigem kõrgem maladaptiivne impulsiivsus. Kolesteroolitase ei mõjuta impulsiivsust, riskikäitumist või enesetapumõtteid sugupooltel ja vanustes üheti. Täiskasvanutel leidsime seose kõrge kolesterooli tasemega ainult meestel, kus see oli seotud kõrge suitsiidsuse riskiga, kuid samas vähenenud mõtlematusega. Antud töö rõhutab, kui oluline on impulsiivsuse uurimisel arvestada mitmete koostoimivate teguritega. Kasutades mitmekesist ja representatiivset valimit, annab käesolev uuring laiema ja täpsema ülevaate sellest, kuidas geneetilised, keskkonna- ja füsioloogilised tegurid koos toimivad mõjutamaks impulsiivsust ja sellega seotud psühhiaatrilisi haigusi. See terviklik lähenemisviis pakub väärtuslikku teavet impulsiivsuse keerulise olemuse ja selle mõju kohta vaimsele tervisele.
Kiiruspiirangute ületamise seosed psühholoogilise sekkumise, impulsiivsuse näitajate ja liiklusohutuskampaaniate tajumisega
(Tartu Ülikool, 2012) Tikkenberg, Kristiina; Eensoo, Diva, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöö eesmärgiks on uurida sotsiaal-majanduslike, psühhomeetriliste ja meediakampaaniaga seotud tegurite ning psühholoogilise sekkumise seost kiiruspiirangute ületamisega liikluses. Kiiruspiirangute ületamist hinnati Eesti Politsei- ja Piirivalveameti 2007–2010.a. liikluseeskirjade rikkujate andmebaasi kirjete kaudu. Uuritavate valim n=656 on 2007.a. autokoolide uuringus osalenud B-kategooria juhilubade taotlejad, kes 2010.a. juhilubade omajatena vastasid uuringus liiklusohutuskampaania küsimustele. Uuritavate keskmine vanus on 26,4 (SD 8,0) eluaastat kontrollgrupil ja psühholoogilise sekkumise grupil 26,5 (SD 7,3). Seminaritöö andmete analüüs näitas, et tegelik liikluskäitumine ei ole oluliselt seotud liiklusohutuse meediakampaaniatega seotud näitajatega, küll aga autokoolis läbiviidud psühholoogilise sekkumisega. Püsivamalt, mitmese logistilise regressioonanalüüsi põhjal ilmnes, et meestel, kõrgema Elamustejanuga ja suurema aastase läbisõiduga uuritavatel on suurem šanss olla kiiruspiirangute ületaja.
Kroonilise muutliku stressi ja amfetamiini akuutse manustamise mõju ajukoore monoamiinidele erineva positiivse afektiivsuse ja püsisuhkrutarbimisega rottidel
(Tartu Ülikool, 2020) Vares, Markus; Harro, Jaanus, juhendaja; Parik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Stress on organismi reaktsioon keskkonnas esinevatele ebameeldivatele stiimulitele. Pikaajaline stressi mõju võib kaasa aidata erinevate psüühikahäiretete välja kujunemisel. Haavatavus stressi suhtes on individuaalselt erinev ja võib määrata, kui tõenäoline on organism kogema stressiga seotud häiret. Stressitundlikkust modelleeritakse loomkatsemudelites, uurides kaasasündinud ja elukestvaid individuaalseid erinevusi. Meie uurimisgrupis on varasemalt leitud seoseid kudisemise ja stressitaluvuse ning suhkrutarbimise ja stressile tundlikkuse vahel. Käesolev töö keskendub nende kahe fenotüübi koosmõjudele monoamiinide neurokeemiale stressi tingimustes ja amfetamiini akuutsel manustamisel. Tulemustest selgus, et stressile tundlikumad on vähekudisejad paljumaiustajad rotid ja vastupidavamad on paljukudisejad ja paljumaiustajad.
Kroonilise muutliku stressi mõju palju ja vähe suhkrulahust tarbivatele rottidele
(Tartu Ülikool, 2015) Kroon, Cristina; Kõiv, Kadri, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrdlevalt uurida palju ja vähe suhkrulahust tarbivate (vastavalt HS ja LS) katseloomade stressitundlikkust. Kümme HS ja kümme LS rotti läbisid 4-nädalase kroonilise muutliku stressi režiimi. Stressi mõju sedastamiseks jälgiti muutusi suhkrulahuse tarbimises ning kaalus, mõõdeti stressist põhjustatud hüpertermiat ning ultrahelihäälitsusi vastusena uuele keskkonnale. Pärast stressirežiimi lõppu viidi läbi käitumuslikud katsed tõstetud nullpuuris ja avarväljal. HS ja LS rottide stressitundlikkuses ei leitud püsivaid erinevusi, v.a avarväljal, kus HS stressiloomad olid oluliselt aktiivsemad. Siiski, stressigruppide suhkrulahuse tarbimise dünaamika lubab oletada, et HS ja LS rottide stressitundlikkus võib olla mõnel määral erinev ning nende stressiga kohastumine erinevalt reguleeritud.
Kroonilise sotsiaalse stressi mõju erineva uudistamisfenotüübiga rottidele
(Tartu Ülikool, 2013) Peet, Krista; Kõiv, Kadri, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevusi kõrge ja madala uudistamisaktiivsusega rottide sotsiaalse stressi tundlikkuses. Selleks läbisid 20 kõrge uudistamisaktiivsusega (HE), 20 madala uudistamisaktiivsusega (LE) ja 24 keskmise uudistamisaktiivsusega (ME) rotti kroonilise sotsiaalse stressi režiimi, milleks kasutati resident-sissetungija paradigmat. Katse jooksul viidi läbi loomade kehakaalu, süvatemperatuuri ja sahharoosi-eelistuse mõõtmised. Stressirežiimile järgnes käitumuslike testide seeria (0-puuri test, avarvälja test ning sotsiaalse eelistuse test) kroonilise sotsiaalse stressi mõjude väljaselgitamiseks. Tulemustest selgus, et keskmisest kõrgema ja madalama uudistamisaktiivsusega rottide seas esinesid vastuseks stressile erinevad efektid. Kui väheuudistavad rotid näitasid suurenenud tundlikkust üles avarvälja testis, siis vähenenud kaaluiibe põhjal võis välja tuua just palju-uudistavate rottide teatava kõrgema tundlikkuse. Teiste testide puhul olid tulemused mitmesuunalised, mis viitab sellele, et tundlikkus sotsiaalse stressi suhtes on mitmedimensiooniline ning sõltub erinevatest mehhanismidest, mis nõuavad edasist uurimist.
Locus coeruleuse osalise ja ulatusliku denervatsiooni mõju kokaiini ja apomorfiini poolt indutseeritud rottide liikumisaktiivsusele
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Taba, Nele; Kõiv, Kadri, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
In the present study the effect of denervation of locus coeruleus (LC) upon cocaine and apomorphine induced locomotion and monoamine concentration in frontal cortex and hippocampus in rats were investigated. 72 male Wistar rats were divivded into three groups: 1) one third were injected with 50 mg/kg dose of neurotoxin DSP-4; 2) one third were injected with 10 mg/kg dose of DSP-4, to create respectively substantial and partial denervation of LC; 3) control group. In every group, one third of rats were injected with cocaine and one third with apomorphine to affect locomotion, and one third with distilled water. It was demonstrated that the substantial denervation (50 mg/kg DSP-4) of LC reduced cocaine-induced locomotion but did not have any effect on apomorphine-induced locomotion. Also, LC denervation affects at the most noradrenergic system, but has also noticeable effect on serotonergic and dopaminergic system. Keywords: cocaine, apomorphine, locomotion, Wistar rats, locus coeruleus, DSP-4, monoamines
Mechanism of action of antidepressants: aspects of serotoninergic system and its interaction with glutamate
(2006) Pruus, Katrin; Allikmets, Lembit, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja