Browsing by Author "Hermet, Sander"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Fosfori taimne kättesaadavus reoveest ja reoveesettest valmistatud väetiselaadsetes toodetes(Tartu Ülikool, 2021) Hermet, Sander; Raudkivi, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondFosfori taimse kättesaadavuse hindamine on oluline aspekt iga väetisena kasutatava toote puhul. Kuna sekundaarse fosfori taaskasutamine reoveepuhastitest on väga paljulubav valdkond, annab taimse kättesaadavuse hindamine ka võimaluse omavahel võrrelda erinevaid taaskasutustehnoloogiaid ja nendega toodetud väetiselaadseid tooteid. Taimse kättesaadavuse hindamiseks rakendati antud töös 9 erinevat hindamismetoodikat ning analüüsiti fosfori kättesaadavust kokku 13 erinevast väetiselaadsest tootest. Puhtas vees lahustus kõikide toodete puhul vaid väike osakaal (1-9%) sisalduvast fosforist, mistõttu sobivad uuritud tooted pigem pikaajaliseks väetamiseks. Reoveesette tuhkades sisalduv fosfor lahustus veidi paremini happelistes reagentides (Formic_P – 29%, Citric_P – 51%). Ka struviitidest vabanes rohkem fosforist happelises keskkonnas, kuid osakaalud olid tuhkadest kõrgemad (Formic_P - 72%, Citric_P – 85%). Settekompostidest eraldati metoodikate üleselt kõige rohkem neis sisalduvast fosforist, eriti just neutraalsetes ja aluselistes lahustes (75-110%). Töö raames rakendatud metoodikad võimaldavad kaudselt hinnata fosfori taimset kättesaadavust, kuid järelduste kinnitamiseks on vajalikud kasvukatsed. Nende metoodikate edasine uurimine ja kohaldamine konkreetsetele tehnoloogiatele või jäätmeliikidele annab võimaluse usaldusväärsemalt hinnata väetiselaadsetes toodetes fosfori taimset kättesaadavust.Item Heitvee filtratsioonitehnoloogia reoveepuhasti fosforiärastuseks(Tartu Ülikool, 2018) Hermet, Sander; Tenno, Taavo, juhendaja; Raudkivi, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas töös on uuritud Eesti reoveepuhastites kasutatavate filtratsioonitehnoloogiate efektiivsust fosforiärastuseks. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti kolmes reoveepuhasti järelfiltrist võetud proove. Mõõdeti reoainete (HA, KHT, Püld, PO4-P, Nüld, NO2-N, NO3-N ja NH4-N) kontsentratsioonid järelfiltri sisse- ja väljavoolus. Analüüsidest selgus, et hõljuvaine kontsentratsiooni vähendamisega heitvees väheneb ka üldfosfori kontsentratsioon (R2 – 0,9989). Hõljuvainet suutsid kõik uuritavad filtrid efektiivselt heitveest eraldada. Võrk-kangasfiltrite keskmine hõljuvaine ärastusefektiivsus oli 61% ja narmasfiltritel 69%. Kõige madalamad hõljuvaine kontsentratsioonid saavutas narmasfilter, kuid seda ka väikse vooluhulga juures (10 – 20 m3/h). Kõrgemate vooluhulkade puhul on siiani eelistatud võrk-kangasfiltreid. Üldfosforit vähenes hõljuvaine arvelt kõikides filtrites olulisel määral. Võrk-kangasfiltrite puhul oli ärastusefektiivsus keskmiselt 75% ja narmasfiltri korral 13%. Narmasfiltri väike efektiivsus tulenes otseselt madalatest üldfosfori kontsentratsioonidest sissevoolus (0,26 mg/l), mis filtri töö tulemusena vähenes keskmiselt kontsentratsioonini 0,19 mg/l. Praktikas on väga raske saavutada reoveepuhasti väljavoolus üldfosfori kontsentratsiooni alla 0,1 mg/l. Võrk-kangasfiltri efektiivsust uuriti ka ekstreemtingimustes, kus filtrisse jõudis väga kõrgete reoainete kontsentratsioonidega heitvesi (HA – 260 mg/l, Püld – 9,5 mg/l). Filter suutis umbes tunni aja jooksul läbivoolu normaliseerida ning väljavoolu jõudis keskmiselt hõljuvainet 11 mg/l ja üldfosforit 0,8 mg/l. Ainukeseks piiranguks oli ühtlustusmahuti vajadus, sest filtri puhastustsükkel ei jõudnud filtermaterjali piisavalt kiiresti puhastada ning filter läks umbe. Kahjuks polnud võimalik sarnaseid tingimusi narmasfiltri puhul analüüsida. Tulemustest selgub, et heitvee fosforisisalduse vähendamiseks on kasulik võtta kasutusele järelfilter. Konkreetne tehnoloogia ja järelfiltri dimensioonid tuleb valida vastavalt heitvee reoainete sisaldusele, keskmistele ööpäevastele vooluhulkadele ning potentsiaalsetele ekstreemtingimustele. Võrk-kangasfilter on praktikas ennast tõestanud ja suudab toime tulla normaal- ja ekstreemtingimustes. Narmasfilter on parema hõljuvaine ärastusefektiivsusega, kuid tema tööd rasketes tingimustes tuleks edaspidistes uuringutes põhjalikumalt analüüsida. Selleks, et saada ülevaade hõljuvaine koormuse, läbilaskvuse ja efektiivsuse omavahelise sõltuvuse osas oleks vaja teha täiendavaid katseid pilootseadmetes, sest reoveepuhastites on suure reostusriski tõttu nende tegemine raskendatud.