Browsing by Author "Hiiesalu, Inga"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item Arbuskulaarset mükoriisat soodustavad põllumajandusviisid(Tartu Ülikool, 2020) Solnik, Kaia; Hiiesalu, Inga; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKäesolev töö annab referatiivse ülevaate arbuskulaarse mükoriisa mõjust põllukultuuride kasvule ja kohasusele ning põllumajanduspraktikate mõjust arbuskulaarse mükoriisa moodustumisele. Eesmärgiks on leida viise jätkusuutlikumaks majandamiseks ning saagikuse tõstmiseks.Item Belowground plant diversity and coexistence patterns in grassland ecosystems(2012-09-25) Hiiesalu, IngaTeadmised taimekoosluste liigilisest mitmekesisusest ja liikide kooseksisteerimisest põhinevad uuringutele, mis käsitlevad koosluste maapealset osa. Kuigi paljudes parasvöötme niidukooslustes võib isegi kuni 75% taimsest biomassist olla paigutunud maa alla, ei ole sealsetest protsessidest kuigi palju teada, kuna varasemad meetodid ei võimaldanud välimuselt väga sarnaseid juuri ja risoome liikideks määrata. Taimede juuresüsteemid on väga laiaulatuslikud ja on ajas tunduvalt vastupidavamad kui maapealsed võsud, mistõttu võib maa all esineda samas ruumiskaalas rohkem liike kui maa peal. Doktoritöös uurisin, milliseid erinevusi võib leida maa-alustes ja maapealsetes mitmekesisuse mustrites ning täiendasin seniseid teadmisi taimekoosluse funktsioneerimisest ja taimede suhetest juurtes elavate mükoriisa seentega. Kasutades uue põlvkonna sekveneerimist leidsin, et maa-alune taimede liigirikkus on kuni kaks korda suurem kui maa peal. Määrasin juurtest ka taimedega sümbioosis olevate seente, täpsemalt arbuskulaarmükoriisa liigid ning leidsime, et seente liigiline mitmekesisus ja fülogeneetiline mitmekesisus kasvab taimede liigilise ja fülogeneetilise mitmekesisuse kasvades. Taimede liigirikkus maa peal ja maa all erines ka piki mullaviljakuse gradienti. Leidsin sarnaselt varasemate töödega, et maapealne liigirikkus langeb mullaviljakuse kasvades, kuid uudne aspekt on, et maa-aluste liikide arv kasvas mullaviljakuse kasvades. Sarnaselt elurikkusele selgus ka, et maapealne ja maa-alune taimekooslus on kokku pandud erinevate protsesside tagajärjel: maapealsete liikide kooseksisteerimine on määratud biootiliste suhete poolt, nagu näiteks valguskonkurents, samas kui maa-aluse koosluse kokkupanekut mõjutavad suuresti abiootilised ja stohhastilised protsessid (erinevad toitainete gradiendid, mulla pH, jm). Antud tulemused viitavad sellele, et vaadeldes ainult koosluse maapealset osa, näeme kõigest "jäämäe tippu", kuna tegelik liikide kooseksisteerimine leiab aset maa all. Selle doktoritöö tulemused toovad esimest korda esile taimekoosluste maa-aluse komponendi olulisuse liikide kooseksisteerimise ja ökosüsteemi protsesside uurimisel.Item Muutused ökosüsteemis aruniitude kinnikasvamisel(Tartu Ülikool, 2005) Hiiesalu, Inga; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond