Browsing by Author "Kaare, Maria"

Now showing 1 - 3 of 3

IgLON perekonna adhesioonimolekulide ekspressiooni muutused seoses psüühikahäiretega ning Negr1-/- hiire sotsiaalne fenotüüp
(Tartu Ülikool, 2018) Kaare, Maria; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
IgLON-id reguleerivad sünapsite plastilisust, neuriitide väljakasvu ja teisi normaalsete närviringete moodustumiseks vajalikke protsesse; milles skisofreeniapatsientidel esineb sageli kõrvalekaldeid. Töö teoreetilise osa eesmärgiks on uurida, milliste erinevate fenotüüpidega on IgLON geenides paiknevaid SNP-sid varasemate uuringute käigus seostatud ning teha kindlaks, kas kõige olulisemad skisofreeniaga seotud lookused asuvad IgLON geenide lähedal. Töö praktilise osa eesmärk oli iseloomustada IgLON geenide mRNA/valgu ekspressiooni skisofreeniapatsientide dorsolateraalses prefrontaalkoores ning uurida kas inimuuringutes oluliselt muutunud
IgLON valke kodeerivate geenide ekspressiooni muutused skisofreeniapatsientide dorsolateraalses frontaalkoores
(Tartu Ülikool, 2016) Kaare, Maria; Philips, Mari-Anne; Lilleväli, Kerstin; Tõnissoo, Tambet; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Mitmed uuringud on näidanud, et IgLON perekonna neuraalsed adhesioonimolekulid (OPCML, NTM, LSAMP, NEGR1) on olulisteks kanditaatideks skisofreenia tekke põhjustajatena. IgLONid osalevad neuriitide väljakasvus, sünapsite moodustumises ja nende elimineerimises ja neurogeneesis. On näidatud LSAMP taseme 20% tõusu skisofreenia patsientide postmortaalses dorsolateraalses prefrontaalkoores. Kindlaks on tehtud ka teatud SNPid LSAMP geenis, mis on seotud skisofreenia tekkega. Töö eesmärgiks on iseloomustada IgLON perekonna adhesioonimolekulide ekspressiooni skisofreenia patsientide dorsolateraalses prefrontaalkoores, kasutades selleks qPCR. LSAMP, NTM ja OPCML alternatiivsete promootorite 1a ja 1b aktiivsuseid mõõdeti eraldi. Statistiliselt oluline erinevus skisofreenia patsientide ja kontrollisikute vahel esines NEGR1 (P˂0,001) ja NTM 1b (P˂0,01) puhul. Seega võivad muutused IgLON perekonna adhesioonimolekulide ekspressioonis olla üheks skisofreenia tekkepõhjuseks.
The involvement of NEGR1 and LSAMP in the psychiatric disorders are mediated through monoaminergic neurotransmission and changes in the systemic metabolism
(2023-02-02) Kaare, Maria; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Leidmaa, Este, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Neuraalsed adhesioonimolekulid (nCAM) ekspresseeruvad närvisüsteemis ning reguleerivad neuronitevaheliste ühenduste kujunemist sünnieelsest arengust kuni täiskasvanu eani. Käesolevas uurimuses keskendusime ülegenoomsetes uuringutes psühhiaatriliste häiretega seostatud IgLON perekonna adhesioonimolekulide uurimisele, täpsemalt LSAMP ja NEGR1 funktsiooni selgitamisele. Hiiremudelit kasutades leidsime, et nii LSAMP kui NEGR1 on ekspresseerunud serotonergilistes rakkudes. Serotonergilist närviülekannet võimendava SSRI estsitalopraami krooniline manustamine tingib nii Lsamp- kui Negr1-puudulikkusega hiirtel ajus monoamiinide profiili muutuse võrreldes nende metsiktüüpi pesakonnakaaslastega. Kui Lsamp välja lülitamise järgselt domineerib kõrgem serotoniini käive, siis Negr1-puudulikus hiires nägime muutusi esmajoones dopamiinisüsteemis. Lisaks esineb Negr1-puudulikkusega hiirtel süvenev käitumusliku sensitisatsiooni tõus amfetamiinile, ravimile, mis võimendab dopaminergilisi ja noradrenergilisi ajuprotsesse. Kroonilise amfetamiiniga kaasneb Negr1-puudulikkusega hiirtel ka tõusnud dopamiini vabanemine juttkehas. Kuna NEGR1 geen seostub GWAS uuringutes lisaks psühhiaatrilistele häiretele oluliselt ka kehamassi indeksiga, viisime Negr1-puudulikkusega hiirtel läbi põhjalikumad süsteemse metabolismi uuringud. Leidsime, et kuigi isased Negr1 puudulikkusega hiired söövad vähem nii tavatoitu kui kõrge rasvasisaldusega toitu, koguvad nad rasvarikka toiduga rohkem kehakaalu, neil tekib oluliselt raskem glükoosi tolerantsuse häire ning rasva kuhjumine maksa. Kokkuvõttes viitavad töö tulemused, et IgLON adhesioonivalkude mõju psühhiaatrilistele häiretele toimib vähemalt osaliselt läbi monoamiinergiliste ühenduste mõjutamise. Meie leid, et NEGR1 mõjutab lisaks aju biokeemiale ka süsteemset metabolismi, kinnitab, et psühhiaatrilisi sündroome võiks käsitleda kui kogu keha homöostaasi häireid.