Sirvi Autor "Kalda, Anti, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Changes in the levels of DNA methyltransferases and demethylases in the nucleus accumbens in cocaine-induced behavioural sensitisation in rats with different exploratory activity(Tartu Ülikool, 2017) Vaher, Kadi; Harro, Jaanus, juhendaja; Kalda, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEpigenetic modifications, such as DNA methylation, are involved in the development of cocaine-induced behavioural sensitisation. This study investigated the development and expression of cocaine-induced behavioural sensitisation in rats with high and low exploratory activity (HE and LE, respectively), and the drug-induced changes in the mRNA levels of Dnmt and Tet family genes in the nucleus accumbens. Only LE-animals had increased locomotor activity over continuous test sessions in response to repeated cocaine (12 mg/kg) administration and they developed a more pronounced behavioural sensitisation. Repeated cocaine treatment resulted in upregulated mRNA of Dnmt3b in HE-, but not in LE-rats, and upregulated mRNA levels of Tet3 in both. Thus, our results suggest that LE- and HE-rats differ in the development and expression of cocaine-induced behavioural sensitisation. The aim of future research is to further examine, whether the observed changes in Dnmt and Tet levels could explain the behavioural differences between HE- and LE-animals in response to cocaine.Kirje DNA methylation in the predisposition, expression and abstinence of cocaine addiction(2020-07-14) Urb, Mari; Kalda, Anti, juhendaja; Timmusk, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondRavimsõltuvus on ajuhaigus, milles psühhoaktiivne aine kutsub esile füüsilisi, psüühilisi häireid, sotsiaalse toimimise puudujääki ja töövõimekuse halvenemist. Haigus kujuneb välja aegamööda, tekitades püsivaid neurobioloogilisi muutusi, mis võivad kesta ka pärast sõltuvust tekitavate ainete kasutamise lõpetamist. Korduv psühhostimulaatori (kokaiini) manustamine põhjustab katseloomadel võimendunud käitumisvastuse (käitumusliku sensitisatsiooni), mis modelleerib sõltuvuskäitumist ja kokaiini psühhootilisi komplikatsioone inimesel. Sõltuvuse väljakujunemise riskitegur on varajases elueas kogetud stress. Psühhostimulaatorid põhjustavad muutusi geeniekspressioonis, mõjutades omakorda närviraku ülesehitust, närviimpulsi ülekannet ja närviringide toimimist. DNA metülatsioon on mehhanism rakus, mis vahendab geeniekspressiooni muutusi vastusena keskkonna- ja arengumõjuritele. DNA metüleerimist viivad läbi ensüümid DNA metüültransferaasid (DNMT). Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, katseloomade käitumise ja molekulaarsel tasemel, kas kokaiini poolt põhjustatud DNA metülatsiooni muutused võivad olla ravimsõltuvuse tundlikkuse, sõltuvuse avaldumise ja võõrutuse üheks mehhanismiks. Samuti oli doktoritöö eesmärgiks hinnata, kas stress mõjutab DNA metülatsiooni protsesse ajus. Töö tulemused näitasid, et varajase eluea stress suurendab DNMTde ekspressiooni ja ensüümiaktiivsust rottide ajus glükokortikoidi retseptori rakusisese signaalraja kaudu, mis võib viia püsivate geeniekspressiooni muutusteni ja kokaiini tundlikkuse suurenemiseni. Samuti leidsime, et korduva kokaiini manustamine hiirtele suurendab DNMTde ensüümiaktiivsust käitumusliku sensitisatsiooni väljendumis- ja abstinentsifaasis ning osad kokaiinist tingitud DNMTde muutused aju naalduvas tuumas on sarnased muutustele katseloomade leukotsüütides. Dnmt3a geeni vähendamine ajus põhjustas suuremat käitumuslikku sensitisatsiooni selle väljaarenemise, kuid mitte võõrutuse vältel, seega Dnmt3a geenil on oluline roll sõltuvuse väljakujunemise ajal. DNA metülatsioon võib olla oluline sõltuvuse arengus ja võõrutusfaasis säilitamaks muutusi geeniekspressioonis. DNMT aktiivsus võib olla kandidaat kokaiini tarbimise määramisel pärast aine metaboliseerimist.Kirje Effects of parachloroamphetamine on locomotor activity and serotonin and dopamine levels in prefrontal cortex and septum in rats with different sociability(Tartu Ülikool, 2018) Kastein, Gisela; Harro, Jaanus, juhendaja; Kalda, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSocial behaviour plays important role in many psychopathologies. Sociability has been shown to be a stable trait in animals and individual differences in sociability are related to 5-HT transmission in septum and prefrontal cortex. The aim of the current study was to investigate whether animals with different levels of sociability are differently affected by p-chloroamphetamine treatment. 5-HT, 5-HIAA and DA levels were measured in septum and PFC and locomotor activity was recorded. Although there was no difference in monoamine levels or locomotor activity between LS- and HS-animals after PCA treatment, our findings confirm previous research on the different neurodegenerative effect of PCA in different brain regions. PCA had stronger neurodegenerative effect in PFC as 5-HT and 5-HIAA levels there were lower than in septum.Kirje The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors(2024-07-15) Somelar-Duracz, Kelli; Jaako, Külli, juhendaja; Kalda, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondAju on plastiline ehk võimeline kohanema ja muutma oma struktuuri ning funktsioone arengu käigus, õppimisel, mälu tekkel ning paranemisel pärast kahjustust. Täiskasvanuea neurogenees hipokampuses on unikaalne aju plastilisuse vorm, mis panustab mälu funktsioonidesse ja meeleolu regulatsiooni ning mille häirumist seostatakse mäluhäirete ja depressiooniga. Häired aju plastilisuses toimuvad ka sõltuvuse korral dopamiini signaaliedastusega seotud aju piirkondades. Varasemad loomuuringud on viidanud, et sõltuvuskäitumisele aluseks olevaid geeniekspressiooni muutusi ajus võivad vahendada epigeneetilised DNA modifitseerijad, DNA metüültransferaasid ja demetülaasid (DNMT ja TET perekonna ensüümid). Käesoleva doktoritöö eesmärk oli selgitada aju plastilisust kahjustavate tegurite, nagu krooniline neuropaatiline valu, D-vitamiini defitsiit (DVD), krooniline stress ja psühhostimulandid, rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme. Meie tulemused hiire loommudelis näitasid, et krooniline neuropaatiline valu põhjustas ärevust ja depressioonilaadset käitumist ning mäluhäireid, millega kaasnesid neurogeneesi pärssumine ning mikrogliia reaktiivsuse suurenemine. Pikaajaline DVD põhjustas hiirtel häireid lühi- ja pikaajalises mälus, ümberõppimise võimes ja enesehoolitsuskäitumises ning hipokampuses täheldasime neurogeneesi langust ja neuropõletiku ilminguid. DVD poolt põhjustatud käitumuslikud ja aju plastilisuse muutused ei võimendunud kroonilise stressi toimel. Katsetes, millega hindasime kuidas mõjutavad psühhostimulandid DNMT ja TET ensüüme inimese vere rakkude mudelis, leidsime, et korduvad töötlused psühhostimulantidega vähendasid TET ensüümide aktiivsust ja põhjustasid muutusi põletikutsütokiinide profiilis. Samaaegsed inkubatsioonid kokaiini ja DNMT inhibiitoriga inhibeerisid kokaiini toimet TET ensüümide aktiivsusele, kuid DNMT inhibeerimise ravipotentsiaal vajab täiendavaid uuringuid. Kokkuvõtvalt aitavad käesoleva töö tulemused mõista, kuidas mõjutavad erinevad patoloogiad ja keskkonnategurid täiskasvanuea neurogeneesi ja gliiarakkude reaktiivsust ning epigeneetilisi DNA modifitseerijaid, ning selgitada, kuidas tuvastatud mehhanismid võivad panustada kaasuvate käitumuslike muutuse tekkesse. Saadud teadmised aju plastilisuse alusmehhanismidest võivad tulevikus aidata kaasa ennetus- ja ravistrateegiate väljatöötamisele.