Browsing by Author "Kallas, Kristina, juhendaja"

Now showing 1 - 7 of 7

Between homeland and fatherland: Russian identity in Estonia and Latvia
(Tartu Ülikool, 2017) Ulasevich, Semen; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ethnopolitical regimes and state-minority relations: a comparative case study of Abkhazia, Javakheti and Kvemo Kartli in Georgia
(Tartu Ülikool, 2021) Tappeiner, Julia; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
After the collapse of the Soviet Union (SU), recently independent governments with heterogenous populations had to find ways to establish a new political power balance between the ethnic groups. But while some nation-building processes resulted in peaceful ethnopolitical confrontations, other state-minority relations developed into ethnic war and secessionism. This master thesis seeks to explain different outcomes of relationships between a government and its ethnic minorities in the context of ethnopolitics and ethnic conflict. Two variables accounting for ethnic conflict are: exclusion of non-core groups and a high political mobilization of ethnic minorities. Starting from there, this study analyzes when a host-state decides to exclude non-core groups from state power, as well as what factors account for a high political mobilization of an ethnic minority. The mechanisms are deduced from two main theories – the politics of nation-building by Mylonas (2013) and ethnopolitical situations by Pettai (n.d.) – and applied in a few-n comparative study to three Georgian minorities: from the most violent form in Abkhazia to a milder form of unrest of Armenians in Javakheti and finally a case with a very low mobilization potential of Azeris in Kvemo Kartli. The comparative study shows that the decision of a host-state to exclude a minority is influenced by the international alliance-system. The political mobilization and consequently the reaction of a minority group to an exclusionary ethnopolitical regime depends on the resources it has gathered throughout historical processes, including the support of an external ally, grievances or strong social cohesion. The thesis is one of the few studies accounting for the relationship between all three players involved in ethnopolitical relations – the state, the minority and external powers – and for the broader geopolitical context of ethnic power struggles. Hence, this study crucially adds to the ability of understanding the mechanisms of ethnopolitics and conflict. Finally, this thesis is the first study that compares Javakheti and Kvemo Kartli in their differences, contributing to our understanding of nation-building processes and minority behavior in an under-researched part of the post-soviet space.
Ettevõtlusõppe koostöövõrgustik Narva Kolledži ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Uustallo, Kadrin; Kallas, Kristina, juhendaja; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Euroopa Liidus sisserändajate lõimumisprotsesside ühtse mõõtmise võimalikkus
(Tartu Ülikool, 2014) Mihkelsoo, Ingi; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolev magistritöö uurib sisserändajate lõimumisprosesside ühtse mõõtmise võimalikkust Euroopa Liidus (edaspidi: EL). Kuigi tunnustades Zaragoza tuumindikaatorites kokkuleppimist märkimisväärse sammuna EL-i ühise lõimumisprotsesside tulemusi mõõtva süsteemi väljatöötamise suunal, seab töö kahtluse alla, kas süsteem esiteks, on asjakohane andmaks sisserändajate lõimumisele kui mitmetahulisele nähtusele terviklik hinnang ning teiseks, kas samadel alustel konstrueeritud kitsa mõõdupuu alusel on võimalik korraga mõõta kahekümne kaheksa EL-i liikmesriigi sisserändajate lõimumise alast olukorda. Magistritöö järeldab, et lõimumise mõõtmine on küll vajalik, kuid tulenevalt suurtest erinevustest riikide mõtlemistes, taustades ja andmete kogumise poolest, on ebatõenäoline, et on võimalik saavutada Zaragoza deklaratsioonis seatud eesmärki: saavutada täielik liikmesriikide lõimumisprotsesside võrreldavus. Käesoleva töö teeb ettepaneku võtta arvesse ja juurutada seadusandlikul tasandil lõimumise tähendust kui kahepoolset protsessi ning sellest tulenevalt lisada Zaragoza võtmeindikaatoritele viies valdkond, mis mõõdaks vastuvõtva ühiskonna hoiakuid sisserändajate suhtes ning sisserändajate taju diskrimineerimise osas. Teine soovitus on võtta monitoorimise sihtgrupi piiritlemisel aluseks sisserände taust, eristades seejuures sisserändajate esimest ja teist põlvkonda ning kogudes selleks liikmesriikides andmeid sünniriigi ja vanemate sünniriigi kriteeriumite alusel. Kolmandaks soovib töö rõhutada, et selleks, et poliitikakujundajad ei teeks monitoorimise tulemuste põhjal liiga üldistavaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi lõimumise seisust, peaks lõimumise monitoorimisega kaasnema alati analüüs, mis seletab riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning annab hinnangu, millest riikide lõimumisprotsesside tulemused võivad olla tingitud.
Hoiakud ja valmisolek seoses üleminekuga eestikeelsele õppele Jõhvis ja Kohtla-Järvel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2022) Memberg, Diana; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sisisserändajatest laste kultuuriteadlik õpetamine Eesti koolides Kiltsi Kooli ja Tallinna Kunstigümnaasiumi näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Ketško, Olesja; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Solidaarsus ja koormajagamine Euroopa Liidus: Eesti võimekus osaleda pagulaste ümberpaigutamises
(Tartu Ülikool, 2013) Albert, Annely; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut