Browsing by Author "Kanarik, Margus, juhendaja"

Now showing 1 - 9 of 9

Ajupiirkondade energeetilise püsiaktiivsuse kaardistamine serotoniinipuudulikkusega hiirtel
(Tartu Ülikool, 2023) Kupper, Pilleriin; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ajupiirkondade pikaajalise energeetilise aktiivsuse kaardistamine ning võrdlus serotoniindefitsiidtsetel ja ulukalleelsetel isastel hiirtel
(Tartu Ülikool, 2020) Koplimets, Carolina Kristina; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Depressioon ja ärevushäire on kompleksse etioloogiaga psüühikahäired, mille farmatseutiline ravi pole seni andnud universaalselt rahulduspakkuvaid tulemusi. Serotoniin ja sellega seotud ajuringete uurimine, mida on eksperimentaalselt muudetud, võib anda juhtlõngu nende psüühikahäiretega seotud piirkondadest ja võimaldada välja töötada efektiivsem ravi. Selle töö raames uuriti 12 ulukalleelseid ja 12 serotoniini katalüüsis reaktsiooni kiirust määrava TPH2 ensüümi kodeeriva TPH2 geeni nokaudiga hiiri tsütokroom c histokeemia abil, mis võimaldas näha aju pikaaegset energiametabolismi. Leiti statistiliselt oluline energiametabolismi erinevus raphe-tuumades, kuid teistes emotsioonitöötlusega seotud piirkondades nagu amügdala, striatum, stria terminalise sängituumad ja ventral pallidum ei ilmutanud statistiliselt olulist vahet erinevate genotüüpidega hiirte vahel. Lisaks olid osade ajupiirkondade ühenduvus KO hiirtel WT hiirtest suurem, viidates 5-TH defitsiiti kompenseerivatele mehhanismidele.
Ärevust põhjustavate ravimite (FG-7142, johimbiin) mõju madala ja kõrge püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris
(Tartu Ülikool, 2024) Sepandi, Liis; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärgiks on hinnata kahe erineva toimemehhanismiga anksiogeense ravimi, FG-7142 ja johimbiin, mõju kõrge ja madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris. Selleks viidi läbi tõstetud plusspuuri katse 60 isase Wistarti rotiga, kellest pooled olid kõrge ja pooled madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga, kellele manustati anksiogeenseid ravimeid kahes erinevas annuses kõhuõõnesisesi. Plusspuuri labürindi testis täheldati fenotüüpide vahel mõningaid erinevusi, kuid püsisuhkrutarbimise fenotüüpide ärevusprofiilide määramiseks ei leidunud piisaval määral statistiliselt olulisi tulemusi. Ravimite ärevust tekitav mõju ilmnes, kuid ei esinenud statistiliselt olulisel määral käitumusliku mõju erinevus püsisuhkrutarbimise fenotüüpide vahel. Kuna antud uurimistöös olid loomad plusspuuri katses pigem passiivsed võiks edaspidiselt keskenduda sellele, kuidas loomi ärevust tekitavate stiimulitega harjutada nii, et potentsiaalsed erinevused fenotüüpide vahel paremini kajastuksid.
Dopamiini D2 retseptori geeni C957T polümorfismi seos alkoholismi ning aktiivsus-ja tähelepanuhäirega
(Tartu Ülikool, 2020) Eek, Herman Matis; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Dopamiinil on leitud seos aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja alkoholismiga. Dopamiini D2 retseptori (DRD2) C957T polümorfismil on leitud seos alkoholismile ja ATH-le omaste sümptomitega. Praegune uuring keskendus antud polümorfismi, ATH ja alkoholismivahelistele seostele. Alkoholismi uurimisel vaadeldi andmeid tarbimise sageduse, sõltuvuse ja kuritarvitamise kohta ning ATH uurimisel vaadeldi tähelepanematust ja hüperaktiivsust/impulsiivsust. Uuringu tulemused näitasid, et DRD2 C957T genotüübil ei tundu olevat seost ATH ja alkoholismiga. Kooskõlas varasemate uuringutega leiti ATH ja alkoholismi vahel positiivne seos ning et mehed tarbivad naistest rohkem alkoholi. Soolisi erinevusi uurides avastati, et naistel avaldub alkoholismi mõju ATH-le tugevamini kui meestel. Töö selgitab DRD2 C957T genotüübi olulisust ja sugudevahelisi erinevusi ATH-s ja alkoholismis.
The effect of accelerated intermittent theta burst stimulation on left dorsolateral prefrontal neurometabolites in major depression as measured by proton magnetic resonance spectroscopy
(Tartu Ülikool, 2023) Traat, Maarika; Baeken, Chris, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kroonilise sotsiaalse stressi mõju erineva uudistamisfenotüübiga rottidele
(Tartu Ülikool, 2013) Peet, Krista; Kõiv, Kadri, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida erinevusi kõrge ja madala uudistamisaktiivsusega rottide sotsiaalse stressi tundlikkuses. Selleks läbisid 20 kõrge uudistamisaktiivsusega (HE), 20 madala uudistamisaktiivsusega (LE) ja 24 keskmise uudistamisaktiivsusega (ME) rotti kroonilise sotsiaalse stressi režiimi, milleks kasutati resident-sissetungija paradigmat. Katse jooksul viidi läbi loomade kehakaalu, süvatemperatuuri ja sahharoosi-eelistuse mõõtmised. Stressirežiimile järgnes käitumuslike testide seeria (0-puuri test, avarvälja test ning sotsiaalse eelistuse test) kroonilise sotsiaalse stressi mõjude väljaselgitamiseks. Tulemustest selgus, et keskmisest kõrgema ja madalama uudistamisaktiivsusega rottide seas esinesid vastuseks stressile erinevad efektid. Kui väheuudistavad rotid näitasid suurenenud tundlikkust üles avarvälja testis, siis vähenenud kaaluiibe põhjal võis välja tuua just palju-uudistavate rottide teatava kõrgema tundlikkuse. Teiste testide puhul olid tulemused mitmesuunalised, mis viitab sellele, et tundlikkus sotsiaalse stressi suhtes on mitmedimensiooniline ning sõltub erinevatest mehhanismidest, mis nõuavad edasist uurimist.
Neurotrofiin GDNF-i mõju dopamiini rakuvälisele tasemele erineva uudistamiskäitumisega rottidel
(Tartu Ülikool, 2020) Kupper, Pilleriin; Laugus, Karita, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida närvikasvufaktor GDNF-i mõju dopamiini rakuvälisele tasemele erineva uudistamiskäitumisega rottidel (n=21). Proovide kogumiseks juttkehast kasutati in vivo mikrodialüüsi meetodit, kus proovid koguti 15-minutiliste vahedega. Dopamiini rakuvälise taseme tõstmiseks tehti katses kaks mõjutust, üks KCl ning teine amfetamiiniga. Dopamiini rakuväline tase proovides määrati elektrokeemilist detekteerimist kasutades kõrgrõhuvedelik-kromatograafiga. Tulemustest selgus, et GDNF avaldab dopamiinisüsteemile mõju, kuid täpne mehhanism vajab veel täpsustamist.
Rottide uudistamisaktiivsuse mõjutamine neurotrofiini GDNF abil - muutused 5-HT rakuvälises tasemes
(Tartu Ülikool, 2020) Kruusi, Helen; Laugus, Karita, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Serotoniini taset on seostatud erinevate meeleoluhäirete, ka ärevuse ja depressiooni tekkega. Neurotrofiin GDNF on andnud tulemusi madala uudistamisaktiivsusega loomade uudistamiskäitumise muutmisel. Käesolev töö uurib GDNF geenivektori mõju baas- ja stimuleeritud 5-HT tasemetele erineva uudistamisaktiivsusega rottide näitel. Rottide (n=21) ekstratsellulaarsed 5-HT tasemed eraldati mikrodialüüsi proovidest kõrgrõhkvedelikkromatograafia (HPLC) abil. Tulemustest selgus, et amfetamiin ei mõjutanud 5-HT tasemeid oluliselt, kuid KCl mõjutas. HE-rottidel olid üldiselt kõrgemad ekstratsellulaarsed 5-HT tasemed, mis võisid tuleneda peamiselt HE/GDNF loomadest. Oluliseks osutus korduvmõõtmiste, geenivektori ja uudistamisaktiivsuse interaktsioon KCl stimuleerimisel. Kokkuvõttes selged tulemused puuduvad, kuid on mõned esialgsed tulemused, mida edasi uurida.
The effects of parachloroamphetamine on monoamine levels and exploratory behaviour in Wistar female rats of high and low exploratory phenotypes
(Tartu Ülikool, 2022) Tsukanov, Mart; Kanarik, Margus, juhendaja; Laugus, Karita, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut