Browsing by Author "Kandima, Kristi"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Atmosfääri psühhofüüsiline tajumine: heli- ning valguskujunduse analüüs Tartu Uue Teatri lavastuste „Baskin ehk nalja põhivormid“, „#DigitalHatsGame“ ja „Siil udus“ näitel(Tartu Ülikool, 2019) Kandima, Kristi; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesolev töö keskendub lavastuse atmosfäärile ning selle eesmärgiks on uurida, kuidas muusika, helid ning valgus panustavad atmosfääri loomesse. Töö uurib, milliseid tundmusi tekitavad vaatajas muusika, heli, valgus, kuidas meie keha nendele tundmustele reageerib ning kuidas on sellest mõjutatud lavastuse atmosfääri tajumine. Selle protsessi empiirilisel kirjeldamisel lähtub töö autor isiklikust kogemusest kolme Tartu Uue Teatri lavastuste vaatamisel - “Baskin ehk nalja põhivormid” (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 2015), “#DigitalHatsGame” (lavastajad Hanno Eskola ja Antti Mankonen, esietendus 2016) ning “Siil udus” (lavastaja Leino Rei, esietendus 2014).Item Erinevate IKT tegevuste seos akadeemilise edukusega(Tartu Ülikool, 2019) Kandima, Kristi; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti erinevate tegevuste sagedust, milleks info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid koolis ja kodus kasutatakse ning nende seoseid PISA 2015 testi sooritanud Eesti õpilaste loodusteaduste tulemustega. Uuritavad tegevused jagunesid kolme kategooriasse: IKT vahendite kasutamine koolis, IKT vahendite kasutamine kodus õppetööga seotud tegevusteks ja IKT vahendite kasutamine kodus meelelahutuslikeks tegevusteks. Analüüsist selgus, et kõige homogeensem kategooria oli IKT vahendite kasutamine koolis, kus enamus tegevuste sagedasem (peaaegu igapäevane või igapäevane) harrastamine oli negatiivses seoses loodusteaduste tulemustega. Kooliväliste hariduslike tegevuste seas olid kõige tugevama negatiivse seosega sotsiaalmeedia kaudu sagedasem õpetajaga vestlemine ja hariduslike äppide tihedam allalaadimine ning positiivset korrelatsiooni näitas tihedam IKT vahendite kasutamine koolilehelt teavituste jälgimiseks. Kõige heterogeensem kategooria oli IKT vahendite kasutamine meelelahutuseks, kus tugevamat positiivset korrelatsiooni näitas tihedam argiste (mitte koolitööga seotud) e-mailide saatmine ning tugevama negatiivse seosega olid sagedasem online mängude mängimine ning omaloodud materjali (blogi, videod) üles laadimine.