Browsing by Author "Kangur, Marii"

Now showing 1 - 2 of 2

Laps dokumentaalsarjas „Eesti lood“
(Tartu Ülikool, 2012) Kangur, Marii; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this bachelor’s thesis named “A Child in Documentary Series “Eesti lood” is to analyze how children are represented in these films as the main characters, which are their characters, which narrative authors want to tell to audience and which devices they use. Documentaries series “Eesti lood” has been running for nine seasons. These half-an-hour documentaries are produced with a low budget and topics are related with contemporary topics – outstanding people, events and actions. Anyone with necessary skills and ideas can apply for a grant financed by Estonian Public Broadcasting, Cultural Endowment of Estonia and Estonian Film Foundation to produce documentaries for this project. In the thesis three films are analyzed. Observational mode and children as main characters are common to the selected three films and distinguish them from the other 105 films in the series. The narrative that connects three different topics is the growing of children and them getting used to with rules of the adult world. Although there are some similarities between the films, the styles of authors are completely different. Triškina observes idyllic childhood with great sympathy, Rannastu follows the business of selling newspapers from distance not to disturb a regular workday. In her film, Lääne feels sorry for children who have to compete in school entry tests in an early age. Characters are analyzed via Rimmon-Kenan characterization theory that distinguishes direct and indirect representation. As films are mainly made by using observational style authors do not interfere with the action nor do they give comments on characters, most of the analysis emphasizes on indirect representation which considers characters’ action, speech, appearance and environment. The final aspect of the thesis is the analysis of the devices that authors use to keep the narrative going – it is about the discourse of the narrative. Devices are illustrated with examples and comments from authors. In addition to film analysis three interviews were held with the authors to ask about their ideas and devices. There are several ways to continue research on the current topic, for example, to analyze children in documentaries outside of the “Eesti lood” series or to choose different kinds of characters from the series (woman, man, elder people etc) or to concentrate on some other mode of documentaries (poetic, expository, reflexive, performative or interactive).
Pressifotode tabloidiseerumine aastatel 1990-2014 Edasi/Postimehe näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Kangur, Marii; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida pressifotode tabloidiseerumist ajalehe Edasi/Postimees näitel aastatel 1990-2014. Töö teoreetiline osa annab ülevaate tabloidiseerumise protsessist ja Eesti meediasüsteemi muutumisest kõnealustel aastatel ning pressifotode rollist ja arengust. Eesti meediasüsteemi iseloomustab peale taasiseseisvumist kiire kommertsialiseerumine, mis rajas soodsa aluse ka tabloidiseerumisele, mis on oma olemuselt väga mitmetasandiline mõiste. Kuna ajakirjandus on muutunud kaubaks, mida on vaja võimalikult palju müüa, siis peavad väljaanded konkurentsis püsimiseks pidevalt vaeva nägema, et lugeja jaoks atraktiivsed olla ja tähelepanu püüda. Ajalehe atraktiivsuses aga mängivad olulist rolli just fotod. Et analüüsida tabloidiseerumist ajalehefotodel, töötasin varasematele uuringutele ja tabloidsuse sisulistele, stiililistele ning välimust puudutavatele omadustele tuginedes välja tunnused, mille järgi saab hinnata, kas ja kuidas ajalehefotod vaatlusalustel aastatel muutunud on. Tunnuseid testisin Eesti tabloidi Õhtulehe fotodel. Fotode tabloidsust iseloomustavad fotode suurus, ülilähi- ja lähiplaanid, emotsionaalsus, poseerimine või salaja tehtud fotod, fotololija silmside lehelugejaga, ebatavalisus, tavapärasest erinevas keskkonnas tehtud foto, naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, hinnangulisus ja dramatiseerimine. Tabloidiseerumise protsessist annab tunnistust ka ajalehefotode värviliseks muutumine. 1990-2014 aasta Edasis/Postimehes ilmunud fotodest analüüsisin poliitika-, meelelahutuse- ja spordifotosid. Erinevate valdkondade arengutes on näha nii erinevusi kui sarnasusi. Saab välja tuua selle, et kõikide valdkondade fotod suurenevad ja muutuvad emotsionaalsemaks, kuid samas suureneb ka nende pildistamise kaugus, mis viib fotololija lehelugejast kaugemale. Kui poliitikafotodes on suund lähiplaanidelt keskplaanidele, siis spordi- ja meelelahutusfotod on liikunud keskplaanidelt poolüld- ja üldplaanidele. Värviliseks muutusid kõigepealt, aastal 1998, poliitikafotod, spordi- ja meelelahutusfotod said värvid järgmiseks vaatlusaluseks aastaks (2006). Teised valdkonnad – naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, ebatavalisus, tavapärasest erinevas keskkonnas kujutatud inimesed, silmside, hinnangulisus ja dramatiseerimine – pakkusid kohati küll analüüsimiseks põnevaid näiteid, kuid nende esinemine oli koguvalimis siiski üpris väike ja seepärast ei saa nende põhjal tabloidiseerumise protsessi kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Kokkuvõtteks saab öelda, et erinevad tunnused arenevad küll erineva kiirusega, aga laias laastus on tabloidiseerumise protsess Postimehe veergudel nähtav. Nii pressifotod kui tabloidiseerumine on põnevad uurimismaterjalid ja pakuvad edasisteks uurimistöödeks palju võimalusi.