Sirvi Autor "Karo, Erkki" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Detsentraliseeritud konkurentsipõhise teadusrahastuse mõju finantsjuhtimisele Eesti ülikoolides(2014) Raudla, Ringa; Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Valdmaa, KaijaKäesolev poliitikaanalüüs käsitleb detsentraliseeritud teadusrahastamise mõju ülikoolide finantsjuhtimisele Eestis. Poliitikaanalüüsi empiiriline osa põhineb intervjuudel 35 uurimisgrupiga (IKT, biotehnoloogia, energia- ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnast) ning nelja suurema avalik-õigusliku ülikooli finants- ning teadus- ja arendustegevuse osakondade administraatoriga. Läbiviidud analüüsi põhjal võib väita, et detsentraliseeritud ja projektipõhine teaduse rahastamine Eestis on oluliselt mõjutanud finantsjuhtimise praktikaid nii teadusgruppide ja instituutide kui ka ülikoolide kui terviku tasandil ning toonud kaasa mitmeid väljakutseid ja probleeme.Kirje Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 täitmise analüüs(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Ukrainski, Kadri; Tänav, Tõnis; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Lember, Veiko; Kalvet, Tarmo; Kelli, Aleksei; Vallistu, Johanna; Varblane, UkuUuringu eesmärgiks oli välja tuua, kas strateegia oli asjakohane ning kas ja kuidas ta täitis püstitatud eesmärgid arvestades nii Eesti TA&I süsteemi omapära (nt ülikoolide suur autonoomia, TA investeeringute suur kontsentratsioon ettevõtlussektoris) kui ka strateegiaperioodi jooksul toimunud arenguid Eestis (majanduskriis ja EL struktuurivahendite märkimisväärne kasv). TÜ ja TTÜ teadlased, kellest suur osa on ka TIPS programmiga seotud, koondasid selles uuringus kokku varasemad TIPS programmi tulemused, aga ka teiste Eesti TA&I tegevust puudutavad uuringud. Raportis on esitatud analüüs strateegia stardipositsiooni ja eesmärkide seadmise kohta ning TA&I süsteemi ressursside ja võimekuste arengu kohta TE-2 perioodil, samuti strateegia mõju kohta nendele protsessidele. Toodi välja, et strateegia on olnud suhteliselt edukas TA&I süsteemi osalejate võimekuste arendamisel, samas see teatav edukus on takistanud ka süsteemis parema funktsionaalsuse (ehk osalejate koostoime) saavutamist. Avatud taotlusvoorud, mis on olnud põhiliseks rahastamise mehhanismiks, ei ole kõige parem viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles kontekstis. Eraldi tähelepanu pälvis TE-2 strateegia juhtimine ja koordinatsioon, mille põhjal soovitati praegu paralleelselt eksisteerivate strateegiate (TA&I, ettevõtluse ja elukestva õppe) liitmist, kuid ka senisest kitsamate fookuste seadmist nii teadus- kui ka ettevõtlussektori arendamisel.Kirje Eesti teadusfinantseerimise instrumendid ja teaduse rakendatavus majanduses: poliitikaanalüüs tänase TAI süsteemi väljakutsetest ja võimalustest(2014) Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Tõnurist, Piret; Valdmaa, Kaija; Looga, Ly; Kirs, Margit; Lumi, Priit; Käger, MaarjaEesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskseteks eesmärkideks – eriti 2014-2020 strateegiaperioodi võtmes – on nii teaduse tippkvaliteedi pidev arendamine kui ka teadustöö majandusliku ja sotsiaalse rakendatavuse suurendamine Eesti majanduses. Kui ideaalis peaksid need eesmärgid olema teineteist täiendavad (sh üha kõrgetasemelise teaduse rakendamine ettevõtluses, mis omakorda viib tootlikkuse kiirema kasvuni), siis siiani on neid kahte eesmärki – vähemalt poliitikameetmete juhtimisel ja rahastamise instrumentides – vaadeldud teineteisest lahutatuna. Käesolev TIPS uuring analüüsib Eesti TAI süsteemi toimimist just nende kahe eesmärgi paralleelse täitmise kontekstis. Uuringu tulemused on võetud kokku poliitikaanalüüsis, mis vaatleb kuidas on aidanud ja aitab lähitulevikus Eesti TAI instrumentide süsteem (sihtfinantseerimine/ institutsionaalne uurimistoetus, grandid, baasfinantseerimine, teaduse tippkeskused, TAK, riiklikud programmid) saavutada neid kahte eesmärki, mis osaliselt eeldavad erinevaid riiklikke sekkumisloogikaid.Kirje Nutika spetsialiseerumise võimalused ja väljakutsed Eestis teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel ja juhtimisel 2014-2020(2014) Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Lember, Veiko; Ukrainski, Kadri; Kanep, Hanna; Varblane, UrmasKäesolev poliitikaanalüüs käsitleb ‘nutika spetsialiseerumise’ kontspetsiooni kui ühte teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) kujundamise ja juhtimise instrumenti. Käsitleme selle peamisi väljakutseid (sh peamised takistused ja eeltingimused) Eesti kontekstis ning vaatleme, kas ja kuidas saaks neid ületada ning nutika spetsialiseerumise kaudu senisest fokuseeritumat TAI poliitikat kujundada ja ellu viia.Kirje Participation in ERA and Baltic Sea RDI Initiatives and Activities: Analysis and Policy Implications for Widening Participation of Strong and Moderate Innovators(2017-06) Ukrainski, Kadri; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Kanep, HannaThe study is analysing science and research cooperation int the Baltic Sea Region (BSR) in the frameworks of Baltic Science Network (BSN) policies and activities. The analysis is focused on three major topics: the set-up, governance and funding of instruments supporting RDI policies in BSR (1), the mapping of existing RDI cooperation patterns and networks in BSR and the analysis of factors holding back their development (2) and the analysis and recommendations for developing novel cooperation-enchacing policy instruments in BSR (3).