Browsing by Author "Kasearu, Kairi, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 47

Ajateenijate emotsionaalse enesetunde hinnangute erinevused Eesti Kaitseväe eri väeliikides 2016/2017a kompleksuuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2018) Jõgi, Mattias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti, kuidas eristub ajateenijate emotsionaalne enesetunne ajateenistuses sõltuvalt teenistuse väeliigist. Eesmärgi saavutamiseks kasutati Eesti Kaitseväe inimvara kompleksuuringus rakendatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) andmeid. Uurimistöö valimisse kuulus 600 ajateenijat. Kolmes laines teostatud küsitluse andmete analüüsist leiti, et statistiliselt olulisi erinevusi emotsionaalses enesetundes leidus väeliikide läbilõikes viies EEK-2 tunnuses seitsme erineva väeliigi ajateenijate seas. Kolmes etapis 15 olulisest muutusest 10 olid leevenduvad, kaks kõikuvad ning kolm püsivalt süvenevad.
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
Eesti ajateenijate hoiakute muutus enne ja pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2024) Soone, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The dissertation aimed to identify the change in attitudes of Estonian conscripts before and after the beginning of the full-scale war in Ukraine. The current international security situation has brought many changes to Estonia's national defense stance, focusing on the increase in defense willingness and threat perception among conscripts. Estonia's national defense relies on a reserve army, including conscripts, and NATO membership. Understanding conscripts’ attitudes towards security and the service makes it crucial to know their national defense stance. The thesis begins with a theoretical overview of conscription and its development, highlighting the attitudes towards conscription in the Baltic states in recent history. It then discusses the security situation in Ukraine, Russia’s behavior, and the impact of the military situation on individual threat perception. The final theoretical chapter addresses the relevance of defense willingness in the context of the war and the attitudes of conscripts, presenting different approaches to the concept. The attitudes of conscripts were examined through frequency distributions and a binary logistic regression analysis, with variables divided into attitudes toward defense willingness and threat perception. The time context was the year 2020/21 before the war began, and 2022/23 after the war began. The results illustrate the relationship between conscripts’ attitudes towards defense willingness and threat perception, with the primary statistically significant demographic factor being the native language. The perception of threat among conscripts has increased following the outbreak of the war in Ukraine, raising societal anxiety and stress. Increased threat perception has influenced defense willingness, which has risen since the beginning of the war. The rise in defense willingness is reflected in the changing attitudes of conscripts, who now place a higher value on the necessity of conscription for Estonia's national defense, and are more inclined to volunteer for service. However, while defense willingness has increased, conscripts still value individual freedom of choice in their lives, and most do not want to engage in active service after conscription.
Eesti elanike soostereotüübid
(Tartu Ülikool, 2024) Raig, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti elanikkonna hoiakud immigratsiooni suhtes 2004-2010
(Tartu Ülikool, 2013) Tõldsepp, Kadri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Eesti elanikkonna suhtumine naiste osalusse Kaitseväes aastatel 2016–2021
(Tartu Ülikool, 2022) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti emade ootused lapselt saadavale toetusele ja abile tulevikus
(Tartu Ülikool, 2016) Mäekivi, Johanna; Raid, Kadri, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on emade ootused lapselt saadavale abile ja toetusele tulevikus. Samuti teada saada, kas sugu, laste arv või peretüüp mõjutavad emade ootusi. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs kasutades „Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted Eestis“ 2009. aasta andmeid. Analüüsi peamised tulemused olid järgmised: - Eesti emad ootavad tulevikus oma lastelt kõige enam emotsionaalset toetust ja hoolitsemist vanaduspõlves. - Kõige vähem soovitakse saada rahalist abi ja seda, et laps toetaks rahaliselt nooremaid õdesid-vendi. - Tütarde ja poegade puhul ootused ei erine, hinnangud on mõlemale sarnased. - Laste arv ei kujunda ootusi. Seega ühe, kahe või kolme ja enama lapse puhul on ootused samad. - Peretüüp ei avalda ootustele mõju. Üksikemade, bioloogilise või kasuisaga perede puhul ei tulnud esile olulisi statistilisi erinevusi. - Laste arvu ja peretüübi koosmõju ootustele ei ole samuti märkimisväärne. Antud töö selgitas välja, millised on emade ootused lapselt saadavale abile ja toetusele tulevikus, kuid esile ei tulnud soolisi erinevusi ega laste arvu ning peretüübi mõju ootustele.
Eesti emade tõlgendused sotsialiseerimisväärtustest teismeliste laste kasvatamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Pelisaar, Kadri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad tegurid tulenevalt perekonnast, tööst ning isiklikest aspektidest
(Tartu Ülikool, 2016) Demus, Eteri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada, millistest perekonna, töö ja individuaalsetest teguritest on seotud Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamine. Käesolevas töös selgus, et töö- ja pereelu ühitamine oleneb üldiselt nii perekondlikest, individuaalsetest kui ka tööga seotud teguritest. Kõige suurem roll igapäevaselt on aga perekondlikel ning tööst tulenevatest aspektidel. Töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad otseselt meeste rahulolu oma panusega kodutöödesse, lastega tegelemise aeg tööpäevadel ning rahulolu tööandjaga. Väiksemaid mõjutusi ilmneb ka sotsiaaldemograafilistest aspektidest nagu tegevusala, haridus ning vanus. Töö tulemused on üllatavad ning valdavalt positiivsed, kui võrrelda neid üldlevinud arvamusega, et meeste peamiseks tegevusalaks on perekonna majandusliku olukorra eest hoolitsemine. Väga huvitav oli, et kodutöödesse panustatav aeg ei mänginud suurt rolli selles, kas töö- ja pereelu ühitamine on keeruline või mitte. Samas rahulolu panusega kodutöödesse on oluline näitaja töö- ja pereelu ühitamise puhul. Positiivsete tulemusena selgus, et enamus valimis olnud meestele pakutakse töökoha poolt vajadusel paindlikke tööajatingimusi. Antud tulemus on väga oluline töö- ja pereelu ühitamisel, kuna igapäevaselt tuleb elus ette ootamatuid probleeme, millega on vaja kohe tegeleda, seda näiteks katkise toru puhul kodus või lapsega arsti juurde minemisel, sellistes olukordades on paindlik tööaeg oluline abikäsi ning annab partneritele omavahel võimalusi kohustusi jagada. Uuringust selgus, et isade puhul on väga oluline aspekt töö- ja pereelu ühitamise juures nende lapsed. Lastega seoses mängisid olulist rolli mõlemad tunnused, nii lastega koos veedetud aeg kui ka süütunne lastega koos veedetud aja osas. Hea on tulemustest näha, kuidas isad üritavad igapäevaselt tegeleda mitu tundi oma lastega ning tunnevad süütunnet, kui nad seda teha ei saa. Tulemustest saab järeldada, et peamiselt levib kaheleivateenijaga peremudel varasema üheleivateenija asemel, kuna töö- ja pereelu ühitamise juures on oluline perekondlikud ning töösfäärist tulenevad tegurid. Antud tulemused on positiivsed ning lootustandvad, et naiste ja meeste vaheline töö- ja pereelu ühitamine ning kohustuste jagamine laheneb perekonna siseselt üha hõlpsamini.
Eesti- ja venekeelsete ajateenijate meediatarbimise seos väärinfo tuvastamisega
(Tartu Ülikool, 2021) Haar, Janek; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurimustöö eesmärgiks oli anda läbi püstitatud uurimusküsimuste ülevaade 2020. aasta oktoobrikuu ajateenijate meediatarbimisest erinevate allikate näidetel ja meediakanalite kasutamise mõjust suhtumisele riigikaitsesse ning seostele väärinfo tuvastamisega. Töö jaoks küsitleti nii eesti- kui venekeelsed ajateenijad, kelle vastuseid teemakohastele ankeetküsimustele sai analüüsitud statistilise andmeanalüüsiprogrammiga PSPP. Selle uurimuse tulemused näitavad ajateenijate meediatarbimise hetkeseisu ja annavad sisendi võrdluste läbiviimiseks varasemate ning hilisemate analoogiliste uurimustöödega, et omakorda hinnata tulemusi ja mõjusid pikema perioodi jooksul. Uurimusest selgus, milline on 2020. aasta ajateenijate meediatarbimise üldine aktiivsus ning millised allikad on erineva kodukeelega vastajate seas usaldusväärsed ja millised mitte. Samuti näitas uurimus, millised tegurid aitavad tarbija jaoks muuta uudist usaldusväärseks ning kuidas hinnati oma oskusi valeuudiste äratundmise osas. Ka sai vaadeldud valeuudiste äratundmise hinnangute seoseid võimaliku sooviga saada valeuudiste äratundmise õpet Eesti Kaitseväes. Kõikide analüüsi tulemusel saadud andmete, nendevaheliste seoste ja võrdluste põhjal saab teha järeldusi, kuidas meediakanalid, Kaitsevägi, aga ka meediatarbija ise saaks oma meediatarbimise teadlikkust tõsta, mida võiks paremaks muuta ning kuidas tagada meedia kvaliteet ja usaldusväärsus eri keeltega kasutajate seas? Nendeks on näiteks eneseharimine, meediatarbimise õpetamine õppeasutustes sealhulgas ka Kaitseväes, pidev selgitustöö ühiskonnas ja loomulikult erinevate uuringuandmete põhjal meediakultuuri parandamine. Uuringupiiranguks on, et see ei näita ajateenijate vastustevalikute põhjuseid ega kajasta ka vastajate selgitusi, seetõttu oleks mitmeid statistilisi tulemusi vajadus täpsustada läbi intervjuude või täiendavate küsimuste. Selline lisavõimalus annaks selgema ülevaate ning tekitaks parema võimaluse eesmärkide täimiseks nii Kaitseväele kui uudistetarbijale endale. Kindlasti on meediatarbimise seoseid ühiskonna kaitsetahtega vajadus edasi uurida ning tulemustest lähtuvalt pehmete väärtuste kaudu soodustada kvaliteetmeedia tarbimist ja usaldamist eriti venekeelsete hulgas, sest riigi sõjalist võimekust ei taga ega näita kvaliteetne relvastus, vaid eelkõige kodanike motiveeritus oma riiki usaldada ning soov seda kaitsta.
Elusündmuste ajastamise vanusehinnanguid mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Kerman, Maia; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Isikliku avalduse alusel ajateenistusse astumist kujundavad sotsiaaldemograafilised tegurid ja motiivid
(Tartu Ülikool, 2018) Järvala, Eliise; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eestis on vabatahtlikult ajateenistusse astunute osakaal võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt tagasihoidlik. Antud töös asus isikliku avalduse alusel ajateenistusse 38% kõikidest ajateenistusse astunutest. Selleks, et mõista individuaalse agentsuse rolli ajateenistusse astumisel, uuriti antud töös vabatahtlikult ajateenistusse asunute motiive ja põhjendusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja isikliku avalduse alusel ajateenistusse asunute sotsiaaldemograafiline profiil ning uurida ajateenijate enda põhjendusi ajateenistusse asumise otsuse kohta. Lähtuvalt uurimisküsimustest toob töö autor järgnevalt välja töö põhitulemused: Isikliku avalduse alusel ja kutse alusel ajateenistusse astujad erinesid üksteisest vanuse, hariduse, suhteseisu ja sissetuleku olemasolu poolest. Kutse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 21,4 eluaastat ning isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 19,5 eluaastat. Kõige populaarsem aeg vabatahtlikult ajateenistuse läbimiseks oli pärast keskkooliõpinguid. Kaaslasega koos elades ning isiklikku sissetulekut omades sooviti vähem vabatahtlikult ajateenistusse astuda. Vabatahtlikult ajateenistusse asumise põhjusteks olid praktiliste ja sotsiaalsete oskuste saamine, sobiva ajastuse valimine, lähedaste eeskuju või suunamine, tulevik riigikaitses, puhkus või vaheldus, kohusetunne, järelemõtlemise aeg, kehaline võimekus ning isiklik huvi sõjategevuse ja/või kaitseväe vastu. Nendest põhjustest kõige populaarsemaks oli sobiva ajastuse valimine ajateenistuse läbimiseks. Kõige suurem sotsiaaldemograafiline erinevus isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate vahel oli vanus. Kui nooremad inimesed tulid ajateenistusse peamiselt ainult sobiva ajastuse tõttu, siis vanemate inimeste puhul oli esindatud rohkem põhjuseid. Samuti tuli välja, et kui eesti keelt kõnelevad ajateenijad peamiselt valisid ajateenistuse läbimiseks enda jaoks sobiva aja, siis vene keelt kõnelevate ajateenijate puhul oli põhjuste muster mitmekesisem. Käesoleva bakalaureusetöö lisaväärtus seisneb selles, et analüüs on sisendiks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu edasiste küsitluslainete ajateenistusse astumise põhjuseid kaardistava küsimuste ploki väljatöötamiseks. Antud töös esile tulnud põhjuste kategooriatest lähtuvalt on võimalik sõnastada konkreetsed ajateenistusse astumise põhjuseid esindavad väited, mille kohta ajateenijad saavad esitada oma arvamuse. Seega on võimalik ajateenistusse isikliku avalduse alusel astumise motiive laiemalt kaardistada.
Kaitseväekohustuse eas Eesti meeste aktiivne kaitsetahe aastatel 2000-2017
(Tartu Ülikool, 2019) Uulimaa, Ulvi; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kui vajalikuks peavad ajateenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hinnangu muutus teenistuse jooksul
(Tartu Ülikool, 2018) Müürsoo, Anet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kokkuvõtlikult saab öelda, et ajateenijate hinnangud (ehk seeläbi ka hoiakud) ajateenistuse vajalikkusele võivad teenistuse jooksul muutuda. 2016. aastal aega teenima asunutest ligikaudu kolmandik muutis oma hoiakut ajateenistuse jooksul teenistuse vajalikkuse kohta ning ülejäänud 2/3 jäid ka pärast SBK-d kindlaks oma ajateenistuse alguses antud hinnangule, leides et ajateenistus on vajalik nii isikliku arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku seisukohalt või et ajateenistus ei ole kummagi seisukohalt vajalik. Ühtset kindlat tendentsi – kas hoiakuid muudetakse Kaitseväele positiivsemas või negatiivsemas suunas, välja tuua ei saa. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et mingeid kindlaid sotsiaalseid gruppe, kes oma hoiakuid muudaks, ei õnnestunud välja selgitada. Tõdeda saab vaid seda, et eesti keelt põhilise koduse keelena rääkivate ajateenijate puhul on võrreldes venekeelsetest kodudest pärit ajateenijatega suurem tõenäosus, et nad peavad ajateenistust püsivalt teenistuse jooksul vajalikuks. Samuti saab analüüsi põhjal öelda, et nende puhul, kes astusid ajateenistusse omal algatusel, on suurem võimalus, et nad muudavad oma hoiakud ajateenistuse vajalikkuse kohta vaid mõnevõrra, ehk leiavad pärast SBK lõppu, et ajateenistus on vajalik kas isikliku arengu või Eesti riigi julgeoleku seisukohalt. Analüüsist selgus, et paremini on ajateenistuse vajalikkuse hinnangu muutus seletatav teiste kaitseteemalitse hoiakute kaudu, mis olid ajateenijatel välja kujunenud pärast SBK lõppu. Üldine tendents on, et mida positiivsema hoiakuga ollakse erinevates kaitseteemalistes küsimustes, seda suurem on tõenäosus, et ajateenistust hinnatakse nii ajateenistuse alguses kui ka pärast SBK-d vajalikuks või et hinnang ajateenistuse vajalikkusele paraneb ja vastupidi. Peale selle on oluliseks mõjutajaks asjaolu, kas tuldi hea meelega aega teenima või mitte ja kas tuldaks teenistusse ka siis, kui see ei oleks Eesti Vabariigis kohustuslik, vaid vabatahtlik. Kui ollakse positiivselt meelestatud (tuldi hea meelega ja asutakse aega teenima ka siis, kui see ei oleks kohustuslik), siis hinnatakse ka ajateenistuse vajalikkust positiivsemat ja vastupidi.
Kuidas meist sai perekond… Abielupaaride pereloomelised narratiivid
(Tartu Ülikool, 2013) Raid, Kadri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut