Browsing by Author "Kasik, Reet, juhendaja"
Now showing 1 - 11 of 11
- Results Per Page
- Sort Options
Item 2-3-aastaste eesti laste sõnavara(Tartu Ülikool, eesti keele õppetool, 1995) Vider, Kadri; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele õppetoolItem Ametikiri kui tekst: struktuur ja keelekasutus : bakalaureusetöö(Tartu Ülikool. Eesti keele õppetool, 2005) Pullerits, Egle; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele õppetoolItem Eestlaste eesnimedest aastatel 1930-1990(Tartu Ülikool, 1998) Hussar, Annika; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti filoloogia osakond; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus(2018-12-20) Reinsalu, Riina; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMistahes tekstide loomine põhineb alati kirjutaja tehtavatel valikutel. Osa neist valikutest täidab kultuurikontekstis välja kujunenud standardseid suhtluseesmärke, teine osa on aga varjatud eesmärkide, sh isiklike suhtluskavatsuste teenistuses, avaldades mõju ka keelekasutusele. Väitekirja eesmärk ongi välja selgitada kirjutajate tekstistrateegilised valikud, mida nad teevad eri žanre esindavates haldustekstides, et täita seatud suhtluseesmärke. Uurimistulemustest ilmneb, et töövõtu- ja käsunduslepingud ning korraldused, otsused ja käskkirjad on ülesehituselt tavakohastatud, koosnedes kindla struktuuriskeemi alusel järjestatud sisuelementidest ja väljakujunenud sõnastus- ja lausestusviisidest, mille kaudu viiakse ellu standardseid, üldtuntud eesmärke. Seevastu avaldused, teabenõuded ja kaebused, mille eraisikud esitavad ametiasutusele, varieeruvad oma struktuurilt ja keelekasutuselt tugevasti, võimaldades peale standardsete eesmärkide täita ka varjatud eesmärke, nt kritiseerida ametiasutuse tegevust. Niisamuti erinevad vaatlusalused tekstid selle poolest, mil viisil antakse neis tegevusjuhiseid. Kui lepingutele on omased modaalverbid ja mittemodaalsed väitlaused ning korraldustele, otsustele ja käskkirjadele da-tegevusnime vormid, mis esindavad käskimisstrateegiat, siis avalduste ja teabenõuete vahendusel pöördutakse ametiasutuse poole peamiselt palve ja soovi vormis. Eripärasena paistavad teiste tekstide hulgas silma kaebused, kus rakendatakse peamiselt küsimisstrateegiat, mis on tihti iroonilis-emotsionaalse alatooniga. Haldustekstide struktuuri- ja keeleanalüüsi tulemused, esitatuna žanri- ja tekstitüübiteoreetilises raamistikus, annavad ainest aruteluks haldussuhtluse eesmärgikohasuse ja vastuvõetavuse üle, sh keeleõppeaspektist. Ühtlasi võimaldavad need anda haldustekstide koostajatele praktilisi soovitusi, kuidas tagada tekstide vastavus selge keele põhimõtetele ning õige- ja heakeelsustavadele.Item Osaalusega lausemallidest eesti ja soome keeles(Tartu Ülikool, 1994) Tullus, Kaja; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondItem Soorollide konstrueerimine eesti uuemas lastekirjanduses. Kriitiline tekstianalüüs(Tartu Ülikool, 2014) Kongot, Liisa; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutItem Soospetsiifilised isikunimetused sõnaraamatutes ja tekstides(2006) Puna, Kerli; Kasik, Reet, juhendajaItem Suhtlustasandi tähendused ajalehtede juhtkirjades: kriitiline tekstianalüüs(2006) Sarapuu, Kathy; Kasik, Reet, juhendajaItem Tekstipõhiste liitsubstantiivide moodustusmallid ajalehekeeles(Tartu Ülikool, 2013) Talvik, Katrin; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondItem Tooteliikide personifitseerimisvõtted trükireklaamides(2006) Alekõrs, Tiina; Kasik, Reet, juhendajaItem Töövõtu- ja käsunduslepingud tekstiliigina(2010-05-27T09:27:37Z) Reinsalu, Riina; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Kasik, Reet, juhendaja