Browsing by Author "Kask, Kristjan, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamine kriminaalkohtumenetluses
(Tartu Ülikool, 2016) Harkovskaja, Alina; Kask, Kristjan, juhendaja; Kurm, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
The effect of using neutral visual aids in interviewing child eyewitnesses – improving or hindering their recall?
(Tartu Ülikool, 2016) Palu, Annegrete; Kask, Kristjan, juhendaja; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
To improve the accuracy of the information gathered from child witnesses in the form of descriptions of people and events, several methods and props have been used during investigative interviews – model standards, anatomical dolls and body maps. There are still many discrepancies regarding the suggestiveness and effectiveness of these methods compared to verbal interviews. An experiment was conducted to examine whether the provision of neutral aids (colour palette, pictures of daily activities and seasons) during interviewing would improve pre-schoolers’ accuracy of memory for colour and time; and whether it leads children to change their initial answers. The study involved 169 six- to seven-year-old children who took part in a scripted event that involved seeing and briefly interacting with a stranger during his visit to the kindergarten. One week later half-structured interviews with children were conducted. The experiment showed that neutral visual aids had an effect on the volume of total and false information, but not on true information or accuracy. Using neutral aids during interviews increased the amount of information children were able to provide about time and colour, however also increasing the amount of false information. Furthermore, when questions were repeated using neutral visual aids, children reported additional information in total, as well as additional false information. The results indicate that even neutral aids may lead children to provide more details as well as change their answers, which in turn hinders their recall. Therefore, using visual aids should be treated with care when used in practice.
Isiku paigutamine kinnisesse asutusse psühhiaatrilise ravi eesmärgil
(Tartu Ülikool, 2013) Meigo, Mai-Liis; Härmand, Kai, juhendaja; Kask, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
Kahtlusaluste tuvastamise järjekorra valiku mõju äratundmise täpsusele
(Tartu Ülikool, 2019) Jürioja, Liis; Kask, Kristjan, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuriteo pealtnägijate tunnistused on kriminaalmenetluses oluliseks tõendusmaterjaliks, kuid siiski võivad need olla eksitavad. Magistritöö eesmärgiks oli uurida mitme kahtlusalusega kuriteo puhul tunnistaja valiku mõju kahtlusaluste tuvastamise täpsusele. Uurimuses osales 120 katseisikut, kellele esmalt näidati katsevideot lavastatud kuriteost. Peale katseosade täitmist pidid katseisikud samaaegse äratundmiseks esitamise ridade abil tuvastama varasemalt nähtud kahtlusalused. Tuvastamisel sai kas katseisik ise valida ridade esitamise järjekorra või mitte või näidati ridasid vastupidises järjekorras katseisiku valikule. Magisitröö käigus uuriti nii tuvastamise täpsust kui kindlushinnangut. Kui tunnistajal on võimalus ise otsustada, millise kahtlusaluse kohta käivat rida ta soovib esmalt tuvastama hakata, siis on äratundmise täpsus kõrgem võrreldes sellega, kui ta ise otsustada ei saa. Kõrgem kindlushinnang ei omanud seost täpsema tuvastamise ja tuvastamise järjekorra vahel. Tulemustest võib järeldada, et tunnistaja valik tuvastamise järjekorrale võib olla abiks tõhusama kurjategijate tuvastamise protsessi toetamisel ning vajaks edasist uurimist.
Laste metamälu: 4- ja 6-aastaste laste arusaam meenutamise strateegiatest
(Tartu Ülikool, 2014) Luisti, Carmen; Liin, Triin, juhendaja; Kask, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös võrreldakse metamälu ja meenutamise strateegiaid Eesti 4-ja 6-aastastel lastel. Laste seas viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu, mis koosnes avatud küsimustest (Friedman, 2007). Tulemused osutavad, et 4-ja 6-aastasted lapsed suutsid meenutamisel kasutada erinevaid strateegiaid ja seos meenutamisel ning metamälul oli olemas, kuigi seda seost võib pidada nõrgaks. Nelja-aastased lapsed kasutasid meenutamisel rohkem erinevaid strateegiaid, kui 6-aastased lapsed. Samuti kasutasid nad autoriteedi abil meenutamist rohkem kui vanemad lapsed. Tulemustest võis välja lugeda, et 6-aastased lapsed teadustavad vastuseid endale paremini, seega metamälu ja mälu seos on neil paremini arenenud, kui 4-aastastel.
Laste metamälu: 4-, 6- ja 8-aastaste laste meenutamise strateegiad
(Tartu Ülikool, 2014) Lain, Küllike; Kask, Kristjan, juhendaja; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida 4-, 6- ja 8-aastaste laste meenutamise strateegiaid erinevate nende elus toimunud ja ettekujuteldavate situatsioonide lõikes. Töös vaadeldi laste metamälu erinevaid aspekte, mis on olulised kohtumenetlustes nagu ajamäärused, isikud ja tegevused, kusjuures rohkem keskenduti ajalise metamälu uurimisele. 52 last intervjueeriti küsimustiku alusel, mis oli koostatud lähtuvalt võimalikest ettetulevatest erinevatest olukordadest. Tulemustest selgus, et kõikides vanusegruppides kasutasid lapsed enim üldise või konkreetse fakti abil meenutamist. Sageduselt teine oli enesekohase info abil meenutamine. 8-aastased lapsed kasutasid meenutamiseks pigem strateegiaid kui vastasid „ei tea“, kuid 4- ja 6-aastaste vastused olid pigem ilma meenutamisstrateegiata.
Mitme kurjategijaga kuriteo kahtlusaluste isikukirjelduste seosed äratundmise täpsusega
(Tartu Ülikool, 2019) Kilp, Triinu; Kask, Kristjan, juhendaja; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuse põhieesmärgiks oli leida, kas esineb seos mitmekurjategijaga kuriteo kahtlusaluste äratundmise ning isikukirjelduste vahel. Katseisikutele näidati videot kuriteost, peale mida paluti kirjeldada nähtut ning identifitseerida kahtlusaluseid. Kirjeldused olid vabas vormis, kas vahetult või pausijärgselt ehk umbes 28 päeva peale video nägemist. Kahtlusaluste identifitseerimiseks kasutati nii samaaegset kui ka järjestikulist äratundmiseks esitamise rida. Paus oli negatiivses seoses isikukirjelduste arvuga. Paus mõjutas äratundmist negatiivselt ühe kahtlusaluse puhul kahest. Isikukirjelduste arvu ja äratundmise vahel esines positiivne seos ühe kahtlusaluse puhul nii täpsete õigete tunnuste kui ka täpsete muutuvate tunnuste puhul. Tulemused olid enamjaolt kooskõlas varasemate uurimustega, kuid seda vaid ühe kahtlusaluse puhul, seega tulevased uurimused võiksid keskenduda sellele, mis põhjustab sellist erinevust kahtlusaluste kirjeldustes.
Valetamiskäitumise avastamine kirjalike dokumentide põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Kalda, Merike; Kask, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti valetamiskäitumise tunnuseid töösuhetes, et töötaja ja tööandja vahel tekkinud konfliktide lahendamisel avastada dokumentidega tutvumisel väärinformatsiooni nii palju kui võimalik enne asja sisulise arutamise algust. Andmete kogumiseks analüüsiti nelikümmend toimikut. Töövaidlusasjades esineb tahtliku vale tunnuseid ja omakasu saamine töötaja huvisid kahjustades, sest on tegevusvaldkondi, kus kõige rohkem hoitakse kõrvale töötasu maksmise kohustusest ja riiklike maksude maksmisest. Töös on analüüsitud valetamise avastamist käsikirjalistes tekstides teadusliku sisuanalüüsi protseduuri (SCAN) kasutades. Käsikirjalistes selgitustes oli kaheteistkümnest SCAN kriteeriumist selgelt tuvastatavad viie kriteeriumi tunnused: sotsiaalne tutvustus; ütluse struktuur; emotsioonid; segane järjestus ja kontekstiväline informatsioon; ainsuse esimene pööre, mineviku ajavorm.