Browsing by Author "Kiisel, Maie"

Now showing 1 - 6 of 6

Emerging Consumer Types in Transition Culture: Consumption Patterns of Generational and Ethnic Groups in Estonia.
(2008) Keller, Margit; Kalmus, Veronika; Kiisel, Maie
Keskkonnateadvuse kujunemine Eestis 1980ndatest 2005ni
(2005) Kiisel, Maie; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2002) Kiisel, Maie; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Bakalaureusetöö “Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel” kinnitab sissejuhatuses püstitatud hüpoteesi prügikäitumise normatiivsusest Eesti tingimustes ja pakub rakenduslikke lahendusi sobivate kommunikatsioonisõnumite kasutamiseks kogukonnapõhise prügikäitumise arendamisel. Töö laiem eesmärk oli kogukondliku ühistegevuse potentsiaali leidmine, prügisorteerimislike motivaatorite kaardistamine ja nende kahe valdkonna võimaliku efektiivse ühendamise võimalikkuse analüüsimine sotsiaalturunduslikest vaatepunktidest lähtuvalt. Oluliste tingimustena tuleb nimetada nii Eesti kogukondlike sidemete kui ka prügisorteerimise traditsioonide suhtelist nõrkust. Bakalaureusetöö analüüs põhineb Tartu korteriühistutega seotud inimestega läbiviidud süvaintervjuudel ja nende analüüsil; oluliselt toetutakse ka kvantitatiivsetele uuringutele ja meediatekstide analüüsile. Eelnevate uuringute põhjal püstitatud kommunikatiivsetele eesmärkidele pakutakse lahendusi neljandas peatükis. Teises peatükis esitatud uurimisküsimusi järgides võib analüüsitulemused esitada kokkuvõtlikult järgmiselt: • Korteriühistu toimib kogukondlikult ja kannab kõiki selle tunnuseid. Eesti tingimustes võib ühistukesksete kogukondlike nõrkustena nimetada vähest indiviidi initsiatiivi ja vastutust ning soovimatust võtta kohustust ühise heaolu nimel. • Ühistu liikmed seonduvad kogukonnaks võrdluses teiste kogukondadega, keda tajutakse peamiselt teadvustamatult. Kogukondade väärtuste vahel on konkurents, kuid barjääride ja hüvede sobiva kombinatsiooni puhul võidakse laiendada kogukonna mõttelisi piire, mis on oluline aspekt difusiooni juhtimisel. • Korteriühistut juhib peamiselt formaalne aktiiv, kellele võib oponeerida destruktiivne mitteformaalne aktiiv, vahel on kogukonnas ka altruistlik vabatahtlik tuumik. Aktiivselt kogukonna heaks töötavate indiviidide suhe 115 passiivsetesse on väga väike. Muutusi kommunikeerib peamiselt formaalne aktiiv, kes on passiivsete suhetega ühistus süüdlase rollis. Muutusi on kergem läbi viia omavahel tihedalt suhtlevas ühistus, kus domineerib usaldus ja konstruktiivsus. • Reeglina alahindavad korteriühistute liikmed omavahelist suhtlemist ja teadmisi kaaselanikest. Omavahel suhtlevad nii vene- kui eestikeelne elanikkond, esineb personaalseid sidemeid ja innovatiivseid tuumikuid. Omavahelised suhted põhinevad peamiselt mitteformaalsetel alustel. Ühine suhtevõrgustik aitab kaasa koostöö tekkele, passiivse elanikkonna kaasamisel on oluline esimese positiivse kogemuse loomine ja personaalne isikustatud pöördumine. • Aktiivsust ja passiivsust ühise heaolu nimel mõjutavad paljud aspektid, mis põhinevad eelkõige indiviidi isiklikel omadustel, ja mis realiseeruvad kogukonna võimalustest ja tingimustest lähtuvalt. • Ühistu liikmed tajuvad prügiga seotud probleeme suhteliselt ühtemoodi ja lokaalselt, see annab võimaluse kogukondliku sotsiaalturundusliku lähenemise kasutamiseks. Ühiselt tajutavate probleemide lahenduste realiseerimine leiab suuremat toetust. • Prügiline käitumine on normatiivne, seega saab käitumise muutust kommunikeerida läbi oluliste teiste taju ja utilitaarsete aspektide, mis on ka peamised prügimaja ehitamisega seonduvad argumendid. Siiski on pikema perspektiivi nimel oluline kasutada keskkonnasõbralikkuse sõnumit, et luua eetiline käitumise kinnistamist soodustav motiiv. • Prügi sorteerimise arendamine kogukonna tasandil on võimalus arendada ka kogukondlikke suhteid ja indiviidi initsiatiivi. Prügiga seotud probleemide kommunikeerimine kogukonnatasandil aitab indiviidil end teadvustada prügi tekke allikana. Kogukondliku prügisorteerimise arendamisel ületatud barjäärid aitavad lihtsustada ka juba järgnevate programmiliste ülesannete delegeerimist ja läbiviimist. Töö autor peab kogukonnapõhise käitumise arendamist vajalikuks ja efektiivseks nii mitmete ühiskondlike struktuuride integreerimise kui ka võimusuhete ümberkujundamise perspektiivis.
Kuidas parandada maailma? Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2013-05) Vihalemm, Triin; Keller, Margit; Kiisel, Maie
Õpiku sihtrühmaks on nii alles õppivad kui ka juba tegutsevaid kommunikatsioonispetsialistid, projektijuhid eraettevõtteis, riigiasutustes või vabaühenduses, kel tuleb teha kampaaniaid ja projekte mis püüavad sihtrühmi panna teistmoodi mõtlema ja tegutsema. Näiteks oma tervist hoidma või rahaga targemalt ümber käima. Suured sotsiaalsed muutused põhinevad inimeste argipraktikate muutusel – selleks, et need oleksid jätkusuutlikud ka pärast kampaania lõppu, tuleb tunda sihtrühmade argielu komplekssust ja rajada oma eesmärgid sellele. Lahendused ei ole kinni üksikisiku peas, toimijaid piiravad seehulgas paljud keskkondlikud ja sotsiaalsed tegurid. Õpikus on rohkelt küsimusi ja ülesandeid analüüsiks ja mõtlemiseks, mis aitavad kogu lähenemist samm-sammult omandada, samuti rakenduslikke juhiseid, kuidas oma sotsiaalse muutuse programmi üles ehitada. Õpiku sisu on kirjutatud ETF grandi 9017 toel ning välja antud TÜ kirjastamistoetusega.
Peatükke planeerimisest. Protsesse, meetodeid ja näiteid
(Tartu Ülikool, 2013) Roose, Antti; Raagmaa, Garri; Metspalu, Pille; Kiisel, Maie; Paaver, Toomas; Mardiste, Peep; Keskpaik, Aado; Liias, Roode; Pukkonen, Eduard; Leetmaa, Kadri; Kalle, Heikki; Gauk, Martin; Antov, Dago; Ventsel, Liisi; Liinat, Mildred; Jagomägi, Jüri; Sepp, Kalev; Veersalu, Tuuli; Palginõmm, Valdeko; Vassiljev, Peeter; Rõustik, Rein; Ojandu, Ander; Kasesalu, Ragne; Roose, Antti
Problems of critical analysis of communication of environmental issues and risks
(2013-11-21) Kiisel, Maie
Doktoritöös “Keskkonnaprobleemide ja –riskide kommunikatsiooni kriitilise analüüsi probleeme” võtan ma vaatluse alla kommunikatsiooni rolli keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kui üldjuhul peetakse kommunikatsiooni, teadlikkuse tõstmist ja osalust keskseks keskkonnaprobleemide leevendamise ja lahenduste otsimise vahendiks, siis käesolevas töös vaatlen ma inimsuhtlust kriitilise pilguga. Tuginedes Jürgen Habermase, Anthony Giddensi, ja eriti Niklas Luhmanni töödele, toon ma välja, et kommunikatsioon on oma olemuselt puudulik, võimaldades küll lühiperspektiivis jõuda argielu kontekstis kahtlemata aktsepteeritavate lahendusteni, kuid pikas perspektiivis kasvatades tingimusi, mis lahenduste saavutamist üha raskendavad. See on nö inkrementaliseerumise protsess, mille leevendamisele ma oma töös lahendusi otsin. Olgu ka öeldud, et lahendused inkrementaliseerumisele ei peitu positivistlikus paradigmas – töö ei rõhuta vajadust kommunikatsiooni järele, vaid pigem hoiatab liigse kommunikatsiooni eest. Samas rõhutan ma, et ka kommunikatsioonivajadusi ning –võimalusi vähendades kaasame ühiskonda probleeme, lihtsalt teistsuguseid, seehulgas selliseid, mis pole argiarusaamas tunnustatud ega heakskiidetud. Ma analüüsisin keskkonnaküsimuste ja –riskide kommunikatsiooni Eesti näitel, haarates oma vaatega perioodi nõukaaja lõpust tänase päevani. Uurisin, mil määral erinevat tüüpi ühiskonnad (Nõukogude ja Euroopa Liit), mille osa Eesti on olnud, on kujundanud keskkonnaküsimuste lahendamise viise ning millistest ajaloolistest kogemustest võib leida teoreetilisi lahendusi inkrementaliseerimise vähendamiseks. Selleks vaatlen ma osalusprotsesse, poliitikate kujunemist, meediadebatti, inimeste käitumispraktikaid ning tõlgendusi erinevatele keskkonna- ja tehnoloogilistele riskidele. Lisaks mõtisklen selle üle, milline osa keskkonnakommunikatsioonist jääb mulle kui uurijale ja minu uuritavatele subjektidele nähtamatuks, kuid ometigi suunavaks.