Browsing by Author "Kiisel, Maie, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 47

Ajalehetoimetuste riskikäsitlused ja strateegiad
(Tartu Ülikool, 2012) Tammet, Mattias; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This bachelor’s thesis is titled „The planning and managing of public risks by newsrooms". The aim of this research is to find the main problems facing journalists and newsrooms when dealing with complex issues regarding risks. The study focuses on interviews with editors of major daily newspapers in Estonia. The interviews showed that while general practices among the editorial boards of newspapers are similar when covering risk issues, they occasionally differ considerably regarding important details and judgements. The greatest differences between newsrooms were found regarding the choice of sources. Päevaleht defined their sources with the strictest terms, Õhtuleht was the most lenient and Postimees was somewhere in between the two. The most apparenty possible problem with the public discussion of risks by newspapers seems to be a too high dependence on previous experiences. Obviously one must use one’s previous experiences when doing the same job, but at present the newsrooms seem to be almost totally dependent on sources they already know, which are used to either gather information directly or to help direct the newsrooms to new sources.
Alternatiivsed pensionipõlve kindlustamise viisid haavatavas sihtrühmas
(Tartu Ülikool, 2016) Raie, Kerttu; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Alustavate mikroettevõtjate väljakutsed ettevõtlusega alustamise protsessis
(Tartu Ülikool, 2015) Aljas, Diana; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Changes in waste utilization practices among rural old believers in Estonia
(Tartu Ülikool, 2013) Kriat, Iaroslava; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Eesti avalikel üritustel pandisüsteemi joogitopside kasutusele võtmise mudel
(Tartu Ülikool, 2016) Saksing, Eliisa; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ja vene naiste arvamused toiduriskidest
(Tartu Ülikool, 2007) Vabson, Karina; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Eesti vabaühenduste praktikad rahvusvaheliste projektide elluviimisel
(Tartu Ülikool, 2014) Sõerd, Mai-Liis; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurisin oma bakalaureusetöös seda, millised on vabaühenduste praktikad rahvusvaheliste projektide läbiviimisel ning kuidas need praktikad mõjutavad vabaühenduste agentsust (võimet tegutseda, kujundada oma tegevuse aluseid ja luua muutust). Teoreetilise poole pealt keskendusin töös peamiselt Giddensi strukturatsiooniteooriast tulenevale agentsuse mõistele, pöörates tähelepanu reeglitele ja ressurssidele, mille kontrollimise kaudu agentsus toimib. Agentsuse analüüsimine aitab vaadelda organisatsioone ühiskonna suhete loojana neutraalselt ja ideoloogiavabalt. Giddensi ideid täiendasin arvukate vabaühenduste tegevust analüüsivate autorite mõtetega, millest enim kerkisid esile strateegia praktikaid analüüsida aitava Whittingtoni mõtted. Empiirilises osas uurisin kolme juhtumit ehk kolme vabaühendust koos igaühe konkreetse rahvusvahelise projektiga, mõistmaks vabaühenduste (teadvustatud ja teadvustamata) praktikaid ning agentsust nii organisatsiooni üldise juhtimise kui ka konkreetselt rahvusvaheliste projektide läbiviimise kontekstis. Metoodikana kasutasin seejuures dokumendianalüüsi (analüüsisin ühenduste põhikirju, projektitaotlusi ning majandusaasta aruandeid) ning ekspertintervjuusid iga uuritud projekti juhiga. Järeldasin, et vabaühenduste juhtimis- ja projektijuhtimispraktikate vaatlemine võimaldab ümber mõtestada mitmed eeldusi vabaühenduste toimimise kohta. Projektide läbiviimise praktikad mõjutavad organisatsioone erinevalt, olles sõltuvuses organisatsiooni eri osapoolte kaasatusest organisatsiooni juhtimisse, aga ka juhitavate projektide eripäradest ja nende rakendamise intensiivsusest. Rahvusvaheliste projektide juhtimise mõjud organisatsiooni agentsusele ei ole vaadeldavad mustvalgelt; neid tuleb vaadata lähtuvalt sellest, et organisatsiooni võimekus reegleid järgida ja ressursse kasutada on piiratud. Peamine rahvusvaheliste projektide juhtimise mõju organisatsiooni agentsusele oli uute võimaluste sissetoomine mõne senise praktika arvelt. Huvitav järeldus peitus selles, et ühenduse võime loovuseks sõltus ressursside ja reeglite suhtelisest vahekorrast. Mida rohkem ressursse ja vähem reegleid organisatsiooni osapoolel on, seda loovam ta võib olla ja vastupidi – analüüsis leidus näiteid, mille kohaselt osapoole distantseerimine reeglites kaasarääkimisest taastootis osapoole praktikate taandumist. Minu töö järeldusi ei saa üldistada Eesti vabaühendustele üldiselt, seevastu näen töö väärtust uudse teoreetilise raamistiku rakendamises empiirilisele materjalile.
Energiakasutuse tähendused ja tõlgendused Eesti peredes
(Tartu Ülikool, 2008) Ristkok, Maria; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Haigusekesksest meditsiinisüsteemist perekeskseks – kuidas toetada lapsega haiglasse sattunud vanemaid
(Tartu Ülikool, 2016) Kostabi, Evelin; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Seni on Eesti praktikas lapsevanemaid oma lapsega haiglas viibides uuritud vaid kvantitatiivseid uurimismeetodeid kasutades, minu uurimistöö läheneb antud teemale kvalitatiivselt. Püstitasin järgmised uurimisküsimused: kuidas lapsega haiglas viibivad lapsevanemad hindavad hetkel haiglas toimuvat meditsiinipersonali ja lapsevanemate vahelist suhtluse korraldust, kuidas lapsevanema vajadus meditsiinipersonaliga suhtlemise järele muutub seoses lapse haiguse kuluga ja erinevates osakondades viibimisega ning kuidas see haigla igapäevaelus välja näeb. Töö empiiriline osa on koostatud fookusgrupi ja vaatlusuuringute põhjal. Kuna lapsevanemate aeg haiglas muudeks tegevusteks on piiratud ja fookusgrupi uuringud on ajamahukad, kujunes lõplikuks valimiks üheksa lapsevanemat kolmest erinevast etapist lapsega haiglasse sattumisel. Lisaks viisin läbi vaatlusuuringud neljas erinevas lastega tegelevas osakonnas, kus jälgisin õdede igapäevatöö aspekte, mis puudutasid suhtlemist lapsevanemaga. Fookusgrupi uuringutest uuringus osalenud lapsevanematega selgus, et lapsevanemate kirjeldustes oma lapsega haiglas veedetud kogemusest on olulisemad teemad: informatsiooni saamine, kaasamine, haigla keskkond, suhted õdedega ning suhted lapsevanemate ja teiste osapoolte vahel. Vaatlusuuring näitas, et osakondades toimivad õde-lapsevanem ja õde-arst suhtelmise viisid ja õde-lapsevanem suhtlemise teemad on erinevad. Uurimistöö käigus läbi viidud analüüsi tulemusena tõin välja ka soovitused haiglale lapsevanemate, kes lapsega haiglas viibivad, toimetuleku parandamiseks, millest ühed on otseselt õdede tegevusele suunatud: õdede osakondade vahelise kogemuse suurendamine ja ühtse koheselt igapäevatöösse rakendatava koolitusmetoodika välja töötamine ja teised lastevanematele suunatud: lapsevanemate omavahelise suhtlemise võimaldamine haigla keskkonnas ja pikaajalistele patsientidele informatsiooni ühtlustamise koosistumised ravimeeskonna liikmetega.
Igaüheõigus ja ligipääs loodusele: maaomanike hoiakud ja arvamused
(Tartu Ülikool, 2008) Kupinskaja, Maria; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Interneti roll mööbli ostmisel ja ostuotsuse kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2011) Moisa, Mihkel; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The role of the internet in the purchase of furniture The purpose of this bachelor’s thesis was to find out how important are the different factors when buying furniture and what kind of possibilities are active internet users using when looking for furniture. In the theoretical part there is an overview of the development of Estonian furniture market to show not only the state at the moment but also the movement and progress. While gathering the theoretical information, I found that there isn’t much research done on consumer behavior for furniture. But some finding from other product groups can also be applied for furniture. Standardized questionnaire was used and distributed through different forums. The selection consisted of 173 people from who 131 were women and 43 were men. The selection consisted of mainly people who had actively looked for furniture recently or at least thought about the subject. The conducted analysis concluded that the importance of different factors depends on the situation and the consumer, but it was possible to do some generalizations and conclusions. Also the importance of different factors has changed in time. Active internet users use mostly internet sources for finding information about furniture, but other channels are also used. The opinions of other people are also of some importance. Finding information about furniture from the internet was found rather easy, but there was some information which was hard to find. There was some discontent with the information on the homepages of furniture stores. It is concluded that for a detailed view of consumer behavior and for further research qualitative interviews are necessary.
Isikuandmete kaitse nõuete juurutamine Eesti vabaühendustes
(Tartu Ülikool, 2022) Kriiska, Hanna; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Julgeolek erakondade Facebooki lehekülgedel 2015. aasta Riigikogu valimiste eel
(Tartu Ülikool, 2015) Tivas, Lilian; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö uuris, kuidas käsitlesid erakonnad oma Facebooki postitustes julgeolekutemaatikat 2015. aasta Riigikogu valimiste eel. Võttes aluseks Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooria, vaatlesin, kuidas defineeritakse julgeolekut, mis on erakondade sõnavõttudes risk, mida nad valijatele välja pakuvad, kuidas konstrueeritakse julgeolekutemaatika osapooli ja julgeolekuohte, ning kui tuuakse välja ka konkreetseid lahendusi või ettepanekuid, siis millised need on. Töö mõtestas lahti erakondlikku kommunikatsiooni ning valimisteaegset kõneainet ning leidis erinevusi ja sarnasusi selle vahel, kuidas erakonnad temaatikat käsitlevad. Poliitilisi valimiskampaaniaid on varem peamiselt uuritud uudismeedia ja erakondade ametlike kodulehekülgede baasilt. Selles töös vaatasin üksnes Facebooki kampaaniaid, mis on nii erakondade kui ka valijate jaoks muutunud järjest olulisemaks. Mitmed uuringud on varasemalt leidnud, et sotsiaalmeedia võib pakkuda poliitiliseks diskussiooniks parema avaliku sfääri kui traditsiooniline massimeedia. Lisaks leitakse, et sotsiaalmeedia annab hääle nendele, kes tavaliselt poliitilisest debatist osa ei võta, näiteks noored. Teisalt võib suurenenud osalus tulla arutelu kvaliteedi arvelt, mis võib muutuda äärmuslikumaks ja pealiskaudsemaks. Kontentanalüüsist ilmneb, et erakonnad konstrueerivad julgeolekuohtu kui Venemaa poolset sõjalist sissetungi, agressiooni või konflikti, mis mõjutab meie üldist julgeolekut või turvatunnet. Idanaabri tegevus on julgeolekustatud, sest ka avalikkuse silmis on tegemist ohuga. Seega mõtlevad poliitikud rahvuslikust julgeolekust peamiselt piiritaguste sõjaliste ohtude raamides. Viimastest Riigikogu valimistest möödunud viie aasta jooksul on poliitilised kampaaniad Facebookis muutunud professionaalsemaks, kuid ei saa öelda, et osalus, kaasamine ja arutelu oleksid palju arenenud. Vaadeldud ajaperioodi jooksul oli konstruktiivne dialoog sotsiaalmeediakasutajate ja poliitikute vahel pea olematu. Kuid see, et diskussioonid erakondade ametlikel lehekülgedel aset ei leidnud, et välista siiski, et sotsiaalmeedia ei võiks tõepoolest luua avalikeks aruteludeks parema platvormi.
Julgeolekustamine poliitikute arvamusartiklites 2015. aasta Riigikogu valimiste eel trükimeedias
(Tartu Ülikool, 2015) Eit, Cairit; Kilp, Alar, juhendaja; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Kaasamine Tartu Emajõe kallaste arengustrateegia loomise näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Aun, Ave; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Urban planning is in growing use of different inclusionary opportunities, but it is still in their infancy and erratic. It shows also recently many conflicts and remaining plans which are important to Estonia. Therefore, it is also an inclusive planning area that requires further development and inquiry. The purpos of this study „Involvement in the creation of development plan of Tartu central area“ is to find inclusive development strategy for the preparation of planning solutions for Tartu. In this study is used combined analysis method according to the material, which were workshops and idea contest, media analysis and internet poll. The analysis was based on an analysis of media workshops, which helped to facilitate a comparison of participatory forms of communication. Internet survey results are based on secondary analysis, which is done by me. Empirical material is based on communicative planning paradigms and theories of consensus and collaborative planning. In addition to inclusive design takes account of the current situation in both the legislative and practical level. In December 2010th the Tartu initiated city center development strategy, which resulted with the city architect of Tartu idea to create a building plan. This affected public and followed various events, all of which are important in communication planning. This study has been taken account four different forms of participation (in dark print), which is in chronological order outlined in the following scheme: Initiation of preparation of a development strategy Presentation of the building plan to the City government The debate in the media over the building plan International Seminar of Urban Planning Internet Poll Workshops Idea contest 5 different scenarios Meetings of expert groups Disclosure of a development strategy Various forms of participation allow different division of power. The media offered the opportunity to communicate with the public, to express their opinions and justify them. Here, the author of article was free to choose to whom he will direct his discussion. However, there is lack of immediate feedback and the opportunity to present arguments and there is no guarantee that opinions are being heard. Internet survey allowed the citizens to express their opinion, but there is no immediate feedback and knowing whether and to what extent opinion is heard. Also, they do not receive explanation if their opinion is not suitable. However, participants of the workshops came together to share their concerns and solutions. It allowed immediate feedback and the arguments. Therefore it is greater opportunity for the participants of the workshops to influence than the citizens of the town. The knowledge and experience how to be inclusive and how to speak along in urban planning is different. This led to a variety of ideas and conflicts between discussions that remained unresolved. Participants were expected to be more active and advocating for their views. This led to a situation where planners referred certain opinions to the others and proposed their own views and solutions to stimulate discussion. However, this does not reduce the gap between citizens and experts, which would help planners to notice changed needs. Despite of the desire to involve as many different interest groups as possible and get different opinions, however, the opinion of powerful groups and experts are being referred. Commercial sector has greater experience to be inclusive and therefore better access to represent their views and interests. However, it makes planners more careful to radical planning, were they seek bargaining to receive particular interest. Planners do not have experience and knowledge to combine various discussions in order to avoid potential conflicts. This resulted in referring some views to those who have no previous experience and knowledge of the inclusionary to speak along in urban planning. City government staff remained aside from discussion and felt a greater need to stand for city government interests, hence the contradictions. This prevents possible opportunities for co-operation. Therefore, both planners and city government staff must learn how manage the discussion and encourage participants more to express their opinions. However, if the planner is making his own choices between different proposed solutions, the involvement has been essentially formal and to get public support. At the same time, however, this kind of inclusionary excludes the possibility of social learning and collaborative planning, also crossing the gap between experts and citizens. Thus different participation forms led by ciy of Tartu did not make possible to achieve ultimate purpose of inclusionary. Therefore, it is also proposed possible solutions and a vision that would allow better results and participation.
Keskkonnaajakirjade ja -saadete kasutamispraktikad gümnaasiuminoorte sihtrühmas: väljakutse Eesti loodus- ja keskkonnaväljaannetele
(Tartu Ülikool, 2015) Kask, Sander; Kiisel, Maie, juhendaja; Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Ühiskonnateaduste instituut
Keskkonnaalased väärtusorientatsioonid erakondade valimisplatvormides 2011. aasta Riigikogu valimiste eel
(Tartu Ülikool, 2011) Gold, Kristjan; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
My bachelor's thesis „The Value Orientations of the Natural Environment in the Political Platforms at Estonian Parliamentary Elections in 2011― tried to analyse the development of the relation of nature through politics, and observed its development from modernisational stages. The first part of the thesis focused on creating the theoretical background which is based on Max Weber's rational approach and Ulrich Beck's theory of risksociety. The first one describes the transition from traditional society to industrial society in which instrumental rationality (capital) became dominate. The second one focuses on the stage of modernisation in which instrumental rationality has brought to arise a new modernity (reflexive modernisation). Since both of the theories originate from the definiton of the society through the economical aspect, was the hypothesis of the thesis based on that. The statement in the hypothesis, that in case of environmental promises, the parties follow above all the economical and consumer based value orientations, was not confirmed. As first became institutional orientation which was followed by economical orientation. Consumer based orientation was only on the fift place of the platforms. The second part of the hypothesis, which from the first part's statement presumed that the environmental paradigm or the linear approach dominates, was confirmed. That because both of the economical and the institutional orientation represent environmental paradigm. As the result of the analyse of the paradigms and valueorientations can say, the most reflective approach on the environment is represented by the party Eestimaa Rohelised and Sotsiaaldemokraadid. Paradigmatically the party Keskerakond has the most linear programme. It would be necessary to research if and how does the reflexivity of Estonian environmental politics further develop. In case of greater objectivity the real picture of environmental politics should be researched since the political platforms give some of ideal picture of the parties promises. From the analyse of the platforms, it turned out that sub-politics have emerged, thanks to this the environmental politics have become more reflexive than they were during the local elections in 2005. Still the politics are foremost based on valueorientations which belong in linear paradigm. That is why it is necessary to emerge an ideological-ethical-ecological debate since otherwise we increase the criticism of mechanical choises and confusing politics even more. Keywords: environmenal politics, value orientations, rationalisation, paradigm.
Keskkonnaliikumise roll Riigimetsa Majandamise Keskuse otsuste kujunemises metsakonflikti kestel
(Tartu Ülikool, 2024) Tõnisson, Kristjan; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestis puhkes 2016. aastal paljusid ühiselu valdkondi hõlmav ja pikka aega kestnud metsakonflikt. Paljude osapooltega konflikt tõstis ühiskondlikud ootused metsandusele avaliku tähelepanu keskmesse ja käivitas laiaulatusliku metsandusteemalise debati. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) oli konfliktis märkimisväärne roll, kuna RMK majandab umbes poolt Eesti metsamaast ning RMK tegevusel on suur keskkonnakaitseline, sotsiaalne ja majanduslik mõju. Magistritöö eesmärk on selgitada, millist rolli mängis keskkonnaliikumise mõjutustegevus RMK otsustusprotsessides metsakonflikti vältel. Selleks kirjeldasin keskkonnaliikumise strateegiaid RMK metsamajanduslike otsuste mõjutamiseks, hindasin kui edukas oli keskkonnaliikumise mõjutustegevus ja kuidas RMK sellele reageeris ning tõin välja võimalused, kuidas muuta RMK otsustusprotsesse, et need oleksid läbipaistvamad ja osapoolte kaasamine oleks tulemuslikum. Keskkonnaliikumise tegevust analüüsin vabaühenduse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja sotsiaalse liikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) näitel. Uurimistöös kaardistasin avalike meediaallikate ja RMK dokumendiregistri põhjal peamised RMK otsustuskohad perioodil 2016-2022 ning tegin intervjuud RMK, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Metsa Abiks esindajatega. Uurimistööst selgus, et kui keskkonnaliikumise mõjutustegevus ei andnud soovitud tulemust, siis keskkonnaliikumine jätkas mõjutamist ja otsis oma eesmärkide saavutamiseks teisi võimalusi. Leian, et keskkonnaliikumise RMK suunaline mõjutustegevus oli edukas, sest peaaegu kõigil töös käsitletud juhtudel suudeti esile kutsuda muutus RMK tegevuspraktikates. Vahetu mõju RMK otsustele oli siiski tagasihoidlik, soovitud muutus RMK otsustes või tegevuspraktikates saavutati enamasti kolmandate osapoolte kaudu, kelleks võisid olla säästva metsanduse audiitorid, Euroopa Komisjon või kohtusüsteem.
Keskkonnameedia kasutamispraktikad keskkonnakasutajate sihtrühmas
(Tartu Ülikool, 2015) Kask, Sander; Kiisel, Maie, juhendaja; Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Ühiskonnateaduste instituut
Kohalike elanike käsitlused Viru Keemia Grupi fosforiidiuuringute kohta
(Tartu Ülikool, 2013) Reinsaar, Liina; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureuse töös eesmärgiks oli kvalitatiivse meetodi abil uurida kohalike elanike käsitlusi – arusaamu, mõtteviise ja tegutsemisviise – VKG fosforiidiuuringu kohta. Täpsemalt soovisin mõista seda konteksti, kuhu fosforiidi leiukoha läheduses elavad inimesed fosforiidiuuringu paigutavad, mida nad täpsemalt teavad VKG plaanidest ja millise seose kohalik elanikkond loob VKG ja fosforiidiuuringute projekti vahel Töö esimeses osas esitasin ülevaate administratiiv-poliitilise süsteemi käsitluste teooria, et mõista paremini kohalike kogukondade praktikat arendustegevuste vastuseisus ja mõtlemisviisi nende kodu kodukoha lähedal asuvate arendustegevuste suhtes. Minu uurimust hõlmava fosforiidi konteksti mõistmiseks tõin töösse 80-ndatel Eestis toimunud fosforiidisõja ajalugu käsitlevat kirjandust. Kohalike elanike lähtekohtade mõistmiseks lisasin meedias 2011. aasta teises pooles ilmunud kohalike elanike arvamusartiklitest. VKG poolt 2011. ja 2012. aastal korraldatud fosforiidiuuringute avaliku arvamuse uuringute tulemusi. Teoreetilistele ja empiirilistele eeldustele järgnesid uurimisküsimused ja metoodikapeatükk, valimi moodustamise selgitus koos uurimismeetodi ja meetodikriitikaga. Antud töös uurisin kohalike elanike käsitlusi VKG fosforiidiuuringute kohta, mille valimi moodustasid üheksa lumepalli meetodil valitud Rägavere valla elanikku, kellega viisin läbi kvalitatiivsel meetodil semistruktureeritud intervjuud. Intervjuude analüüsimisel kasutasin cross-case meetodit Andmed on esitatud tulemuste osas koos intervjueeritavate tsitaatidega. Uuringu tulemustest võib näha, et kohalike inimeste arutelu areneb tsükliliselt vastavalt uutele infokildudele, mis kohalikku kogukonda sisse tulevad. Vallavalitsus ja seal toimunud arutelud on keskseks arutelusid ajendavaks infokanaliks. Intervjuudest lähtub, et kohalike elanike infoväljas olevat infot põimitakse ja kontekstualiseeritakse meedia ja isiklike arutelude raamistikus. Kanalitele hinnangu andmisel, kui erinevate osapoolte esindajatele, hakkas mängima see, kuidas tajuti allika tasakaalustatust ja selget, kohaliku elaniku vaatepunktist mõistetava positsiooni olemasolu. Uuringust lähtus, et ühekülgsust tõlgendati kui usaldamatuse allikat. Kuigi kunagine fosforiidisõda aitab kohalikel elanikel probleemi käsitlemist lihtsustada, teadvustavad nad endale, et tänane olukord ei ole 25-aastataguse ühtse Moskvale vastandumisega kõrvutatav. Kohalik elanikkond tunneb küll fosforiidiküsimuses teatavat ühtsust, kuid puudub selge vastandumise objekt. Vastandumist võib tajuda pigem ebamäärase protsessina kaevandamisest huvitatud ettevõtte suhtes. Tänane fosforiidi kontekst koondab endas mineviku kogemusi, neis peegeldub sotsiaalne teadmine sellistest tehnoloogilistest viperustest ja puudujääkidest ka mentaalsest minnalaskmisest, samas on tuntav kaasaegne tehnoloogiline optimism. Võimalikus kaevandamises ja uurimises ollakse valmis nägema ka positiivseid mõjusid, kuid need ei kaalu üles negatiivseid, mille põhjustena seostatakse ka tänaseid protsesse, mis ei ole otseselt fosforiidikaevandamisega seotud. Hirmud kohaliku kogukonna kahanemise ees muudavad nende piirkonnas elamise perspektiivituks. Intervjueeritavate hinnangud inimeste arvamuste arvestamisele eile ja täna, on üsna vastandlikud, põhjusel, et need protsessid pole struktuurselt kõrvutatavad. Kohalikud elanikud ei loo ärihuvi eesmärkide osas illusioone, nad näevad selles ainult kasumi taotlemist. VKG poolt esitatavaid sõnumeid nähakse vastuoluliste, järjekindlusetute ja manipuleerivatena, millest tulenevalt on kohalikud elanikud äraootaval positsioonil. Fosforiidi küsimuse kontekstis moondub ettevõtja võimalik altruistlik ambitsioon odavaks äraostmise katseks. Arendustegevusi läbiviivate ettevõtete taust ei oma intervjueeritavate jaoks väidetavalt tähtsust, näitavad intervjuud siiski, et fosforiidisõja ettevõtjate tehtud vead tõstetakse sotsiaalselt teravas olukorras arutelude kujundajana esile. Kohalikud elanikud on suurtest plaanidega võrreldes palju rohkem teadlikud sellest, kui ähvardavalt lähedale võivad kaevandused neile tulla.