Browsing by Author "Kiivet, Raul-Allan, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Haiglaravi kasutamine ja kättesaadavus Eestis: demograafilised erinevused ja kauguse mõju
    (Tartu Ülikool, 2003) Rooväli, Liis; Kiivet, Raul-Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Rinnavähiga seotud kulud Eestis
    (Tartu Ülikool, 2012) Kotkas, Redi; Saluse, Janek, juhendaja; Kiivet, Raul-Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Sickness absence in Estonia: determinants and influence of the sick-pay cut reform
    (2017-04-03) Aaviksoo, Evelyn; Kiivet, Raul-Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Haiguse tõttu puudumisena (HTP) mõistetakse ajutist töölt ärajäämist juhul, kui inimene ei saa haigestumise tõttu oma tasustatavat tööd jätkata, ehk, nö haiguslehel (HL) olemist. Töötaja sotsiaalne kaitse haigestumise korral on tänapäeval üks inimõigustest. HTP-l on kaks aspekti: inimese õigused ja kohustused. Ühest küljest ei ole haige vastutav haigestumise eest ja tal on õigus haigestununa tööst kõrvale jääda, teisalt on tal kohustus suhtuda haigestumisesse kui mittesoovitavasse olukorda ja vähendada haigeolemist nii suurel määral kui võimalik. HL kasutamist mõjutavad ka individuaalsed, töö ja tervisega seotud tegurid, aga ka rahvastiku demograafiline ja majanduslik olukord ning kehtiv kindlustussüsteem. Majanduse kasvades, aastatel 2003–2008 suurenesid Eestis väljamakstavad töövõimetushüvitised 15–25% aastas ja jõudsid aastaks 2008 94 miljoni euroni. 2009. aasta 1 juulil jõustus uus töövõimetuslehtede kasutamise ja hüvitamise kord, millega kitsendati HL hüvitamist. HL kulud vähenesid 2010.a 33 miljonile eurole ja haiguspäevade koguarv vähenes 6,35 miljonilt 3,6 miljonile päevale aastal 2010. HTP epidemioloogiliste näitajate abil uurisime HL kasutamise riskitegureid ja seaduspära Eesti töötajatel ning uue korra mõju HTP-le. Leidsime, et HTP riskitegurid olid halb tervise enesehinnang, kroonilise haiguse olemasolu, madal haridus ja tööga rahulolematus. HTP põhimustrid olid sarnased teiste riikide uuringute tulemustele ja ei muutunud ka pärast uut korda. Erisusena leidsime, et HL kasutajate seas olid meeste HL-d pikemad kui naiste omad. Uue korra järgselt vähenes HTP kolmandiku võrra ja muutus töötajate haiguskäitumine: vähenes HL kasutajate ja korduvate HL hulk. Kõige vähem muutus haiguskäitumine vanemaealistel ja pikkade HL kasutajatel, ehk tõenäoliselt raskete haigestumistega töötajatel. Nn sinikraede, eelkõige madalapalgaliste haiguskäitumine muutus rohkem kui nn valgekraedel. Kokkuvõtteks: HTP mustrid jäid ajas muutumatuks, hüvitiste kitsendamine vähendas haiguspuudumist, kuid avaldas eri sotsiaalsel positsioonil olevatele inimestele erinevat mõju. Selleks, et hinnata, kuidas muutub töötajate haiguskäitumine ajas ja kuidas ühiskondlikud sündmused ning sekkumised HTP-d mõjutavad, on soovitav HTP epidemioloogilisi näitajaid kasutada HTP kestvaks jälgimiseks.