Browsing by Author "Kill, Keit"

Now showing 1 - 4 of 4

Avaveelise tehismärgala efektiivsus põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Pärn, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Toitainete ärakanne põllumajandusmaadelt hajukoormuse näol põhjustab veekogudes eutrofeerumist. Taimede poolt omastamata jäänud toitained leostuvad pinnaveekogudesse, mistõttu hajukoormuse vähendamiseks on vajalik rakendada meetmeid. Avaveelised tehismärgalad puhastavad vett efektiivselt, on looduslähedased ning bioloogiliselt mitmekesised. Lõuna-Eestis asuv esimene hajukoormuse vähendamiseks voolusängile rajatud Vända avaveeline tehismärgala koosneb settetiigist ja kahest madalaveelisest märgalast, mis on taimestatud hundinuiadega (Typha latifolia). 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta aprillini kogutud andmete põhjal vähendas Vända tehismärgala fosforit 17,5 kg/ha*a. Aastane puhastusefektiivsus fosfaadi puhul oli 9,4% ja üldfosfori puhul 12,0%, olles soojemal perioodil vastavalt 44,6% ja 32,4%. Fosfaadi ja üldfosfori puhastusefektiivsusel oli tugev logaritmiline seos vooluhulgaga, mis näitab, et väiksem vooluhulk ja pikem vee viibeaeg soodustab fosfori vähendamist märgalas. Orgaanilise süsiniku aastane vähenemine märgalas oli 3300 kg/ha*a, kuid üllatuslikult suurenes üldlämmastiku sisaldus märgalas 1375 kg/ha*a. Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku kontsentratsioonid suurenesid aastas vastavalt 20,8% ja 28,5%. Nende tulemuste põhjal on voolusängile rajatud avaveeliste tehismärgalade käivitumise periood põhjamaades küllaltki pikk ning Vända tehismärgalas on kolm aastat peale rajamist puhastusefektiivsused küllaltki tagasihoidlikud.
Avaveeliste tehismärgalade potentsiaal põllumajandusliku hajureostuse vähendamiseks Läänemere regioonis
(Tartu Ülikool, 2016) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Modelling the nitrous oxide emissions from Vända free water surface constructed wetland, Tartu, Estonia
(Tartu Ülikool, 2021) Okiti, Isaac; Kasak, Kuno; Kill, Keit; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nutrient fluxes regulation in an in-stream constructed wetland treating polluted agricultural runoff
(2022-03-11) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ühiskonna suurenenud toiduvajadus on suurendanud põllumaade osakaalu ning väetiste kasutamist. Intensiivne või halvasti ajastatud väetamine mõjutab pinnavett ja suurendab veekogude eutrofeerumist. Põllumajandusliku hajukoormuse leevendamiseks ja vee kvaliteedi parandamiseks on tõhus meede tehismärgalade rajamine. Need aitavad parandada vee kvaliteeti looduslike protsesside abil ning pakuvad muidki ökosüsteemi hüvesid (suurendavad bioloogilist mitmekesisust, puhverdavad sademevett ja toimivad veereservuaarina). Doktoritöö uuris vahetult voolusängi rajatud Vända avaveelise tehismärgalargala toimet: toitainete vähenemist ja kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid mõjutavaid parameetreid. Varasemast on teada, et tehismärgalades sõltuvad toitainete eemaldamise tõhusus ja KHG heitkogused vee parameetritest ja märgalade kujundusest. Vända märgala vähendas tõhusalt fosforit, millel oli selge hooajaline dünaamika. Tõhusamalt eemaldas fosforit soojal perioodil ja külmal perioodil oli tõhusus väiksem. Fosfori eemaldamise efektiivsus oli suurem väikese vooluhulga korral, sest siis aeglane vool soodustas settimis- ja filtreerimisprotsesse. Lämmastiku eemaldamine oli ootustele vastupidine, kuna märgalas suurenes lämmastiku hulk väljavoolu suunas. Lämmastiku lisandumine toimus tõenäoliselt nitraadirikka põhjavee sissevoolu tõttu. Fosfori puhastusefektiivsus sõltus ka taimkattest – mida rohkem taimi, seda tõhusam. Taimestik levis märalal aastate jooksul ning see soodustas fosfori eemaldamist. Metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) puhul ilmnes sesoonne dünaamika – soojal perioodil oli lendumine suurem ja külmal perioodil väiksem. N2O heitkogused sõltusid vee sügavusest, voolukiirusest ja vee temperatuurist. Suvel kui mikroobne aktiivsus on suur, täheldati oluliselt suuremaid N2O emissioone.