Browsing by Author "Kivistik, Kats, juhendaja"

Now showing 1 - 12 of 12

Demagoogiavõtete kasutamine valimisdebattides peaministrikandidaatide debattide näitel 1999-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Merimaa, Kertti; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti erakondade valimisprogrammide laiahaardelisus – kohalike omavalitsuste volikogude ning Riigikogu valimiste programmide võrdlus
(Tartu Ülikool, 2014) Salumäe, Juhan-Mart; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Etnilise mobiliseerimise kasutamine valimisplatvormides: Keskerakonna ja Reformierakonna võrdlus
(Tartu Ülikool, 2019) Haamer, Erik; Kilp, Alar, juhendaja; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
See bakalaureusetöö analüüsib etnilise mobiliseerimise juhtumeid Eesti kahe suurima erakonna valimisplatvormides läbi kolme Riigikogu valimistsükli. Selleks loon esiteks teoreetilise raamistiku etnilise mobiliseerimise hindamiseks ning siis hindan ja võrdlen Reformierakonna ja Keskerakonna 2011, 2015 ja 2019 Riigikogu valimiste platvorme eelmainitud teoreetilise raamistikuga ning kirjeldan lubadusi, mis vastavad etnilise mobiliseerimise tunnustele. Selle tulemustena leidsin, et mõlemad erakonnad kasutavad etnilist mobiliseerimist teatud lubadustes. Peamiselt kasutatakse selleks meetodit, mis keskendub mõne etnilise grupile omasele kultuurilisele taustale ning lubab seda kultuuri kaitsta ja edendada. Vähesemal määral mobiliseeritakse ka reageerimisega olemasolevale ebavõrdusele või erinevate etniliste gruppide vahelise konkurentsi loomisele. Peamiselt on lubadused suunatud eesti rahvusest inimestele, kuid on näiteid ka nii vene rahvusele kui ka laiemalt vähemusrahvustele suunatud lubadustest.
Koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis alkoholipoliitika teemalises kommunikatsioonis Postimehe ja Pealinna näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Lukk, Kristjan; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Ajakirjandus kui poliitilise kommunikatsiooni platvorm on koalitsioonile ja opositsioonile oluliseks võitlusareeniks, mis tuli välja ka käesoleva bakalaureusetöö uuringutulemusi analüüsides. Töö sissejuhatuses esitati uurimisküsimus, kuidas erineb meedia kõneaine kujundamine koalitsiooni ja opositsiooni puhul ning märgiti, et erinevust kõneaine kujundamises näitaksid erinevad tulemused erinevates väljaannetes avaldatud poliitiliste väidete analüüsimisel. Erinevad väljaanded, selle töö kontekstis Postimees ja Pealinn on oma kajastuselt küllaltki sarnased. Suurimaks erinevuseks on opositsiooni negatiivse suhtumise alkoholipoliitikasse märgatavalt suurem kajastus Pealinnas. Koalitsioon sai üsna võrdselt leheruumi mõlemas väljaandes, opositsiooni positiivne suhtumine avaldati aga vaid Postimehes. Erinevused ei ole niivõrd väljaannete põhised, vaid pigem on lõhe koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Opositsioon on oma poliitilistes väidetes märgatavalt negatiivsem kui koalitsioon. Ka valitsuserakondade liikmete seas leidub alkoholipoliitika hetkeolukorra koht negatiivsel arvamusel olevaid inimesi, kuid nemad tasakaalustavad ligikaudu sama suurt hulka positiivse suhtumisega inimesi. Uurimistöö hüpotees, et massimeedia toetab rohkem koalitsiooni narratiivi, ei leidnud tõestust. Massimeediat esindavas ajaleht Postimehes kajastati rohkem opositsiooni kui koalitsiooni narratiivi. Seejuures leidis kõige rohkem ruumi opositsiooni negatiivne suhtumine alkoholipoliitikasse. Koalitsiooni poolelt avaldati võrdsel hulgal nii positiivseid kui negatiivseid poliitilisi väiteid. Sama teemat edasi arendades oleks huvitav uurida, kuidas ajakirjanduses avaldatavad poliitilised väited mõjutavad ajakirjanduse enda seisukohti teemade suhtes. Praegu olid uurimise all vaid poliitiliste tegutsejate poolt öeldud laused või kirjutatud lood. Nende põhjal ei saa aga üks-üheselt määrata väljaannete enda suhtumist teemadesse. Väljaannete seisukohad tulevad välja toimetuse juhtkirjadest, ajakirjanike arvamuslugudest jms. materjalist. Võib eeldada, et tugevam ühe poole kajastamine mõjutab ka ajakirjandust ennast teemadesse samamoodi suhtuma, kuid empiirilist tõestust sellele käesoleva uuringu raames leitud ei ole.
Pagulaste diskursused Eesti poliitilise eliidi sotsiaalmeedia postituste ja kommentaaride näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Olesk, Kerttu; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Paremäärmuslike erakondade edu viimase ülemaailmse majanduskriisi tingimustes: Itaalia ja Kreeka näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Peirumaa, Kaisa Ringa; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli kahe riigi näitel uurida, kas majanduskriisiga kaasnevad tingimused on abiks paremäärmuslaste edukusele. Itaalia ja Kreeka kui ühed suurimad majanduskriisis kannatajad ja paremäärmuslike erakondadega riigid olid võetud kasutusele selleks ülesandeks. Majanduskriisi ajal tekkivate sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide õhkkonnas on paremäärmuslastel lihtsam võimule tulla. Ideoloogiliselt muutuvad nende seisukohad vastuvõetavamaks, sest globaalse kriisi ajal asutakse oma riigi kaitsele. Ühtlasi tekitavad majanduslikult rasked olud (tööpuudus, majanduskasvu kadumine) vastumeelsust immigrantide vastu, otseselt majanduslikel põhjustel kui ka lihtsalt põhimõtte pärast. Usaldamatus riigi valitsejatesse sunnib valijaid mujale vaatama ja paremäärmuslased suudavad eduka propaganda korral antud hääled endale koondada. Immigratsioonivastaste ideede abil on sarnaselt võimalik hääli koguda. Makro- ja küsitlusandmete abil üritas autor asetada kahe riigi näitajaid teoreetilisse raamistikku. Selle kohaselt on paremäärmuslikele ideedele toetajaskonda lisandunud tänu põhimõttelisele immigrantide vastasusele, majanduslikel kaalutlustel immigrantide vastasusele ja ka usaldamatuse tõttu valitsemise institutsioonide tegevusele. Empiirika osas sai nende kolme mõju andmetega uuritud. Leitud tulemuste põhjal saab järeldada, et majanduskriis on Itaalias ja Kreekas aidanud kaasa paremäärmuslike erakondade edule. Itaalias on kaasaaitavaks faktoriks olnud ka immigratsiooni kasv vahetult enne kriisi algust. Kreeka puhul on majanduskriisiga kaasnenud bailout programm kujunenud rahvuslikku majandusse sekkumiseks, millele kiirelt pigem vastanduti ning ühtlasi tekkis majanduslik hirm immigrantide ees. Kreeka kohta on leidnud tõestuse uurimuse jooksul välja tulnud hüpotees, et majanduskriis tekitab hirmu töökoha pärast ja viha suunatakse immigrantide vastu. Itaalias on töötuseprotsent endiselt kõrge ning ei ole näidanud langustrendi, kuid tänu uue protestierakonna ilmumisele on paremäärmuslaste lühike edulugu arvatavasti selleks majanduskriisiks läbi. Kreekas on paremäärmuslased endiselt samas kasvutrendis nagu majandus kehveneb, kuid Kuldne Koidik on juba varakult näidanud, et ei soovi püsida demokraatlikus raamistikus, seega võib ka sealne paremäärmusluse edulugu leida lõppu erakonna ebaseadustamise korral.
Paremäärmuslus Euroopas erakondade manifestide alusel
(Tartu Ülikool, 2016) Reissar, Martin; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Poliitilise enesetõhususe tegurid Ida- ja Lääne- Euroopa riikide põhjal
(Tartu Ülikool, 2018) Mäevere, Johann Vootele; Kivistik, Kats, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Valimisaktiivsus on enamikes arenenud demokraatlikes riikides langemas, kuid ammendavaid põhjendusi sellele ei ole suudetud leida. Käesolev töö näitab, miks on valimisaktiivsuse languse põhjuseid oluline otsida just langevast poliitilise enesetõhususe tasemest. Töö eesmärgiks on sellest lähtuvalt uurida, millised faktorid enesetõhususe taset mõjutavad ning kas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel esineb poliitilise enesetõhususe determinantides märkimisväärseid erinevusi. Varasemates uuringutes leitakse, et poliitilist enesetõhusust mõjutavad enim sotsiaalmajanduslikud aspektid, ent pakutakse välja, et põhjuseid võib edaspidi otsida ka poliitilistest faktoritest. Analüüsi käigus läbi viidud mitmeste regressioonanalüüside käigus selgub esiteks, et poliitilised faktorid nagu usaldus poliitikute vastu, rahulolu demokraatia toimimisega ja huvi poliitika vastu on poliitilise enesetõhususe tasemega tugevas seoses. Teiseks järeldub, et sotsiaalmajanduslikel faktoritel nagu majanduslik heaolu ja haridustase on poliitilise enesetõhususe tasemele teisejärguline mõju. Kolmandaks nähtub, et Ida- ja Lääne-Euroopa vahel märgilisi erinevusi ei ole, kuid seosed sõltumatute muutujate ja poliitilise enesetõhususe vahel on Ida-Euroopas süstemaatiliselt nõrgemad kui läänes. Uuringutulemustest võib järeldada, et poliitilise enesetõhususe taseme tõstmiseks ja seeläbi valimisaktiivsuse suurendamiseks on esmajärgus tarvilik uurida, kuidas suurendada indiviidide huvi, usaldust ja rahulolu poliitikaga seonduva suhtes.
Poliitiliste skandaalide tüübid ja nende lahendamise strateegiad Eestis aastatel 2011-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Kopliste, Kerttu-Liisa; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist tüüpi olid 2011.-2015. aastal ühe Riigikogu ametisoleku perioodil Eestis aset leidnud poliitskandaalid. Lisaks tüüpide määratlusele oli oluline ka see, kuidas antud skandaale asjaosaliste poolt lahendama asuti ehk siis milliseid üleelamis- ja lahendamisstrateegiad kasutati. Samuti oli autori eesmärgiks saada teada, kas ja millised on enamlevinud skandaalitüüp või –tüübid ning lahendamisstrateegia või –strateegiad. Oluline seejuures oli ka see, kas kummagi puhul eksisteeris tüüpe, mida ei esinenud üldse. Viimaks soovis autor vaadelda kas ja kuidas skandaalitüüp ja lahendamisstrateegia omavahel seotud on. Valitud vahemikus toimus kolmteist suuremat poliitskandaali. Uurimise käigus valis autor online-meedia abil valimisse suuremad asetleidnud skandaalid ning kirjeldas seejärel nende põhiolemust: puhkemist, kulgemist ning asjaosaliste käitumist. Selle põhjal sai määratleda skandaalitüübi ning ka lahendamisstrateegia. Läbiviidud analüüsi põhjal võib väita, et selgelt joonistus välja populaarseim skandaalitüüp, milleks oli finantsskandaal. Samuti leidus ka skandaalitüüp, mida ei esinenud ühelgi korral – seksiskandaal. Lahendamisstrateegiatest esines valitud ajavahemikul enim eitamist, sellega pea samaväärselt õigustamist. Selged seosed skandaalitüübi ja lahendamisstrateegia puhul saab välja tuua vaid võimuskandaalide puhul – asjaosalised kasutasid kõikidel kordadel eitamise taktikat. Nii kõne- kui finantsskandaalide puhul ei joonistunud välja kindlat skandaali lahendamise tüüpi. Eesti poliitmaastik, võib öelda, on vaadeldud perioodi põhjal esiteks vägagi finantspoliitiliste skaalide keskne. See omakorda annab märku majanduslike vahendite kaalukast rollist meie poliitikas. Samuti seisab Eesti poliitkultuuris olulisel kohal iseenda maine hoidmine ja hea nime kaitsmine - valdav osa kordadest kasutati skandaalide puhkemisel just eitamis- ning õigustamisstrateegiat. Võib väita, et kinnitust sai ka ajakirjanduse oluline koht poliitiliste skandaalide kajastamisel, veel enam nende kujundamisel. Sellele annab tõestust fakt, et antud töö raames pandi skandaali tüüp ja lahendamisstrateegia paika just ajakirjanduse vahendatud info põhjal. Töö tulemused annavad kindlasti teatud kaardistuse esiteks ühest kindlast perioodist, aga mõnes mõttes ka laiema pildi selle kohta, milline on Eesti poliitkeskkond skandaalide vaatenurgast. Samas annab antud töö ka põhja, et teemat veelgi edasi uurida. Et autori tehtud väidetele meie poliitilise kultuuri kohta kinnitust saada, võiks antud teemat, võttes vaatluse alla ka teised Riigikogu tööperioodid ja sel ajal toimuvad skandaalid, edasi uurida. Saadud tulemuste põhjalt saaks teha veelgi laiapõhjalisemaid kokuvõtteid meie poliitilise kultuuri kohta, samas võrrelda ka erinevatel perioodidel ametis olnud parlamendi koosseise seoses poliitiliste skandaalidega.
Populism Trumpi kõnedes valimiskampaania ja valitsemise ajal
(Tartu Ülikool, 2018) Klaas, Joann; Kivistik, Kats, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Lääne demokraatiaid on viimastel aastatel üha rohkem iseloomustanud populistlike tegutsejate kasvav populaarsus. Kuigi Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi on peetud äärmuslikuks populistiks, ei nõustu antud väitega mitmed õpetlased. Populistlikke liikumisi on esinenud lähiajaloos mitmetes eri asukohtades, kuid ainuke siduv omadus on neil kõigil antielitaarsus ning rahvakesksus. Kasutades Matthijs Rooduijni ning Teun Pauwelsi populismi uurimise kombineeritud kvantitatiivse sisuanalüüsi ning kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodeid, leiti, et Trumpi puhul on tõepoolest tegu kõikide analüüsitud ajaperioodide vältel võrdlemisi populistliku fenomeniga. Riigimehe populistlikkuse keskmine osakaal avalikes kõnedes püsis aja jooksul võrdväärsel tasemel Euroopa kõige populistlikumate erakondade näitajatega. Ka kvalitatiivne sisuanalüüs kinnitas püsiva eliidivastase ning rahvakeskse temaatikaga Trumpi vankumatut populismi. Kuigi Donald Trumpi tuumikideed avalikes kõnedes kandusid edasi igasse analüüsitud ajaperioodi, tõusis üldvalimiste aegu eliidivastasus, mis avaldus peamiselt Clintonite kriitikana. Kui enne valituks saamist rõhutas Trump, et suur osa kodanikest on traditsiooniliste poliitikute poolt ära unustatud ning jäetud võimuta, siis presidentuuri ajal hakkas riigipea toonitama kiriku, perekonna, kogukonna ning iga inidiviidi olulist rolli eduka riigi jätkusuutlikkuses.
Väärtushinnangutel põhinev poliitilise konflikti dimensioon ja parteivalik Lääne- ning Ida-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2012) Paas, Tanel; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Elections are at the center of democratic political systems and therefore, scholars of politics have always been interested in reasons behind voting for political parties. Although various supply and demand side factors explain causal links, then value orientations is one amongst others. Ronald Inglehart in 1970’s observed a shift of value priorities in developed Western European societies. After growth of economic wellbeing and physical security individuals started to emphasize post-materialist values, which became important in society and political competition. One of the consequences of this societal evolution has been polarization of the population on the basis of materialist and post-materialist value priorities. This cultural change led postmaterialists to vote for left-wing parties and materialists for right-wing parties. Polarization between materialist and post-materialist values also brought two conflicting types of new parties in the center of political competition: on the one side, new left and green parties, and on the other, populist right-wing parties. Although these social and political processes in Western Europe have caught high attention among political scientists, we know little about Eastern Europe. Both types of new parties can be identified in the post-communist part of the Europe, but at least new left and green parties have remained marginal. Different historical, cultural, and country-specific factors might bring different developments in Eastern Europe, but according to Inglehart, the theory of value change is significant in different time and space. After the collapse of communist regimes in Eastern Europe, there has been economic growth about twenty years. Still post-communist countries remain economically less developed and population remains more materialist. So we might assume some movement towards emphasizing post-materialist goals in political competition, but it is clear that this region remains different on the bases of value priorities. Comparing the two regions allows us to evaluate the political impact of value priorities. The purpose of this thesis is to compare the impact of materialism/post-materialism polarization issues on party choice in Western and Eastern Europe. As Eastern Europe remains more materialist, then central issues of materialism/post-materialism political conflict is expected to be less relevant, and therefore, two types of new political parties remain marginal. On the other hand, there is variance of Eastern European countries ot the basisi of societal and economical development, thus at least in few countries importance of the new political conflict issues is expected. The aim of this thesis is to find if difference on the basis of value orientations explains differences in party systems between these two regions. On the other hand it is important to find, if central issues of materialist/post-materialist polarization have begun to have an impact on party choice in Eastern-Europe. The thesis consists of two parts. The first part, literature overview, introduces main theoretical and empirical arguments about value shift and its’ political impact, main positions of new political parties, empirical observations about the impact of value orientations on party choice, and about new parties in Eastern Europe. The first part shows that value shift has very important political consequences. It leads to the polarization of the people and political parties on the basis of materialist/post-materialist values, and rise of the new political parties. Populations’ value priorities are also analytically important for explaining the failure of green political parties in Eastern Europe. The second part, empirical part, analyses data mainly from the European Values Study. Data is analyzed using the statistical analysis programs Microsoft Excel and IBM SPSS. The main results are obtained by correlation analysis, binary logistic and multiple regression analysis. The analysis is conducted on macro and micro-level. On macrolevel, independent variables are percentage of materialists and post-materialists in the population, and dependent variables are election results of the new left and right-wing populist parties. On micro-level, in the two regression models, ten independent variables about respondents’ positions mainly in new political conflict issues, but also about economic value orientations and two socio-demographic control variables are included, variables are: post-materialism, immigration, multiculturalism, materialist left-right orientations, environment, religion, liberal/conservative values, satisfaction with democracy, education and sex. The dependent variable is party choice in the first model and party choice on the left-right scale in the second model. The main results of the empirical analysis are: • In most of the European countries two types of new political parties exist. Percentage of post-materialists seems to have an impact on the success of new left and green parties, as they are less successful in materialist Eastern European countries. On the other hand, the success of right wing populist parties is not directly influenced by the percentage of post-materialists and these parties may have electoral success also in Eastern Europe. But populist right-wing parties often tend to be successful in countries, where new left and green parties have electoral success. • In no country, neither in Western nor the Eastern Europe, is the electorate of new left and green parties clearly post-materialist, and the one of right-wing populist parties materialist. • In most of the European countries post-materialists tend to vote for the left-wing parties, but in some Eastern European countries they tend to vote for the right wing parties. These countries are: Bulgaria, Latvia, Poland, Romania and Hungary. The connection between materialist value orientations and right-wing party choice is less clear, but in half of the countries slight majority of materialists chooses right-wing party. • Main issues of the materialist/post-materialist political polarization are more important than left-right materialist values on the choice of two types of new political parties: this is true also in Eastern Europe, but left-right materialist values are important in Scandinavia. Issues like environment and liberal values explain the choice of new left and green parties. The choice of right-wing populist parties is explained by issues like immigration and satisfaction with democracy, Post-materialism index explains party choice only in few countries, as the other new polarization questions are important, then the measurement of materialist/post-materialist values might be the reason, why this index is not analytically very useful for predicting party choice. • Issues of the new political conflict are also important if we look party choice on the left-right scale. This is also true in some Eastern European countries, especially in Slovenia. It indicates if the mentioned issues are important in political competition in general, even if the new parties are electorally insignificant or do not exist. • In general, the model suggests that materialism/post-materialism polarization issues are less important in post-communist countries. Value based political conflict issues are less important in Eastern Europe, and it seems to be one reason behind the failure of new parties . Percentage of post-materialists might give a good hint about the success of new parties, especially new left and green parties, on the macro level. But same is not true on the micro-level. It suggests that categorizing individuals pure materialists and pure postmaterialists does not make it very powerful index for predicting party choice. As materialism/post-materialism is important at the macro-level, and the other questions of new political conflict are important at the micro-level, then it is possible to make a conclusion, that the issues of materialism/post-materialism political polarization explain the success of the new parties. In Eastern-Europe these issues have clearly less impact on party choice, except in Slovenia, and new parties remain electorally marginal.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete ligipääs riigihangetele Euroopa Liidus. Eesti näidetel
(Tartu Ülikool, 2012) Männama, Urvo; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Small and medium enterprises (SME-s) are the backbone of the EU economy, generating more than 2/3 of the GDP and employing 99% of the working force in the EU. However, the area where SME-s are lacking the most is the public procurement market, where as a general rule, they are consider under represented. Mainly due to the fact that larger corporations are more successful in winning government contracts. European Commission passed the „Small Business Act“ in 2011 and its main idea is to promote the new law-making principle – „think small first“. The idea behind the principle is to have all the member states to passing laws, which take the SME-s interest into consideration as the first priority and thus helping reduce the bureocracy and increasing the competitivness of the SME-s compared with bigger businesses. The aim of this thesis is to find out the main hindering facts that prevent SME-s to be as successful in government organized tenders and to promote find possible to the issues addressed. The focus of the thesis is mainly on Estonia, but also about the general trends in the EU. Based on the research, there are amongst other factors, two main reasons for the SME-s to be not as efficient in public tenders: 1) Too complicated tender procedures and the lack of e-tender systems. 2) Corruption. In order to increase the SME-s access and participation in public procurement tenders, the first things that need to be done from the institutional perspective is to have the tenders organized in a trasparent way, where the documents and other necessary requirements are publicly and openly available to all the interested parties. Thus, there is also a need for e-procurement systems, where the info help tools are readily available for the SME-s. Currently, there is already a similar system built in Estonia, but as it is still in development, the real benefits of it have still not been proved. At the same time, there are many countries within the EU that do not have the e-procurement systems developed at all. Corruption is seen as one of the most difficult issue to tackle, as it is relatively difficult to assess. Many countries have the lack of resources to have proper authorities in order to conduct surveillance on their public servants. However, corruption is not s serious concern in many countries, especially in the more developed Western and Northern European countries. Since the focus of this paper was Estonia, then it is rather clear to say that corruption is seen as a clear problem based on the findings presented in this thesis.