Browsing by Author "Kraut, Liis"

Now showing 1 - 5 of 5

Kõrghariduse omandanute ja kõrghariduse tasemel õpingute katkestajate sissetulekute võrdlus tulumaksu põhjal
(2005) Kraut, Liis
Kõrghariduse roll on ühiskonna arengus vaieldamatult oluline, seda on rõhutatud kõigil tasanditel erinevate arvamusliidrite poolt ega vaja lisaargumente. Kõrghariduse omandamine on noorte jaoks muutunud vältimatuks tingimuseks heaolule tulevikus, mis üldjuhul väljendub suuresti sissetulekute suuruses. Samas on massiline kõrghariduse omandamine tõstatanud küsimusi kõrgkooli lõpetanute esmase tööalase edukuse teemal: kas kõrgharidus ikkagi tagab tööhõive, ametialase positsiooni ja kõrge palga? Kas äsja kõrgkooli lõpetanutele on tööturul erialast rakedust? Käesoleva uuringu põhieesmärkideks on palgatuludelt makstud tulumaksu summade põhjal anda ülevaade 1999/2000 - 2003/2004. õppeaastal kõrghariduse omandanute ja õpingud katkestanute töötasudest erinevatel õppeastmetel, õppevaldkondadel ja töötamise tegevusaladel kooliti. Samuti hinnatakse palgatuludelt makstud tulumaksu põhjal lõpetanute ja katkestanute töötasude trende ajas ning võrreldakse neid Eesti keskmiste näitajatega vastavates lõigetes.
Kutseõppeasutuste ja lõpetanute palga seos Eestis
(2006) Kraut, Liis; Eamets, Raul, juhendaja
Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis
(Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2011) Anspal, Sten; Järve, Janno; Kallaste, Epp; Kraut, Liis; Räis, Mari-Liis; Seppo, Indrek
Õpingute katkestamise kulude all mõistetakse saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – üks nendest on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad selle mitteomandamisega võrreldes suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotisaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.
Tartu ja Lõuna-Eesti tehnikaalase rakenduskõrghariduse optimaalse mudeli ja selle rakendamise tegevuskava väljatöötamine
(PRAXIS, 2006) Annus, Tiina; Paulus, Alari; Kraut, Liis; Sarapuu, Merike; Võhandu, Priit
Uuring algatati tulenevalt sellest, et mitmed varasemad uuringud olid tähelepanu juhtinud Tartu ja Lõuna-Eesti tehnilise rakenduskõrghariduse pakkumise ning regiooni ettevõtete tehnika ja tehnoloogiaga seotud keskastme spetsialistide vajaduse vahel valitsevale lõhele. Vastava haridusega tööjõu puudus on takistuseks ettevõtete arengule. Käesoleva vajadusuuringu peamiseks eesmärgiks oligi Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna jaoks optimaalse tehnilise rakenduskõrghariduse mudeli väljatöötamine ning rakendusvõimaluste leidmine. Uuringu raames viidi läbi ümarlaud piirkonna ettevõtjate ning haridusasutuste esindajate osavõtul. Piirkonna ettevõtete tööjõu vajaduse selgitamiseks viidi läbi intervjuud piirkonna olulisemate ettevõtete ning Tartu Teaduspargist väljakasvanud firmadega.
Üldhariduskoolide võrgu korraldamine
(PRAXIS, 2005) Annus, Tiina; Kanep, Hanna; Kraut, Liis; Kliimask, Jaan; Noorkõiv, Rivo; Paabut, Annika; Paulus, Alari
Töö aluseks oli Haridus- ja Teadusministeeriumi soov analüüsi alusel välja selgitada lähitulevikus tõmbekeskusteks kujunevad koolipiirkonnad Eestis, lähtudes nii piirkondade demograafilisest olukorrast (õpilaste arvust) kui ka nende infrastruktuurist. Uuringu eesmärgid olid järgmised: 1) Demograafilise olukorra analüüsimine ning prognoosimine aastaks 2010 (võttes arvesse ka õpilaste liikumise seniseid trende) ning selle alusel tõmbekeskuste ja üldhariduse koolivõrgu kaardistamine; 2) Koolistandardite koostamine koolitüüpide - algkool, põhikool, gümnaasium - lõikes. Mõistliku arvu üldarusaadavate (kooli omanikule ja lapsevanemale mõistetavate) indikaatorite määratlemine, mis tagavad koolis õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi. Nende eesmärkide täitmiseks tuli analüüsida taustaandmeid, koostada ülevaade viimase kümne aasta üldhariduse koolivõrgust ja selles toimunud muutustest, analüüsida maakondade ja omavalitsuste lähituleviku arengukavade haridust käsitlevaid osi, analüüsida õpilaste liikumist omavalitsuste vahel, koostada õpetajaskonna iseloomustus, analüüsida koolivõrku mõjutavaid objektiivseid tegureid ja erandeid koolivõrgu kujunemisel ning seoseid koolitüübi ja asukoha vahel.