Sirvi Autor "Kreegipuu, Kairi, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 66

Aastaaegade ja helitausta mõju emotsioonide tekkele tänavaruumis: pildipõhine eksperiment
(Tartu Ülikool, 2024) Saar, Mairit; Poom, Age, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnaruum ja sealne keskkond on motiveerivad tegurid, et üha rohkem autostuvas ühiskonnas valitaks isikliku sõiduauto asemel kestlikke liikumisviise. Käesoleva töö käigus analüüsitakse, kuidas mõjutavad tänavaruumi haljastus, sesoonsus, helitaust ja sotsiaalsed tunnused inimeste emotsioone audiovisuaalse laborikatse tingimustes ning kas inimeste enda deklareeritud hinnang enesetundele ühtib nende katse käigus mõõdetud mikroemotsioonidega. Tulemustest selgub, et linnuhelid ja suvel jäädvustatud pildid mõjutavad inimeste enesetunnet positiivsemalt. Enesetunde hinnangut ja mikroemotsioonide teket mõjutas eelkõige osalejate vanus, kus nooremad vastajad hindavad enesetunnet negatiivsemalt ja nende õnnelikkuse mikroemotsiooni teke on madalam.
Ajaintervallide produtseerimise mõjutamine helistiimuli tempoga
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Oja, Kaupo; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida inimese sisemise kella mõjutamise võimalikkust helistiimuli tempo muutmisega. Erinevalt eelnevalt läbi viidud katsetest, kus stiimuliks on olnud kindla sagedusega heliklikid, kasutati helistiimulina varieeruva kiirusega inimkõne salvestist. Sisemise kella kiirust mõõdeti ajaintervallide reprodutseerimise kaudu. Lisaks uuriti võimalikku seost enesekohase elutempo kiirusega ning neurootilisusega. Kahjuks ükski hüpotees kinnitust ei leidnud.
Auditiivse ja visuaalse lahknevusnegatiivsuse seosed isiksuse, depressiivsuse ja ärevusega
(Tartu Ülikool, 2024) Kuus, Madli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Põldver, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärk oli mõista, kuidas viiefaktorilise isiksusemudeli dimensioonid (mõõdetud Estonian Personality Item Pool NEO-ga) ning ärevuse ja depressiivsuse skoorid (mõõdetud Emotsionaalse Enesetunde küsimustiku 2. versiooniga) seostuvad auditiivse ja visuaalse lahknevusnegatiivsuse (ingl mismatch negativity, MMN) amplituudi ja latentsiga. Andmeid koguti tervete täiskasvanute seas veebipõhise küsimustiku ja laborikatsetega (N = 123, neist 64,23% naised, 18-59 a). Andmeanalüüsis selgus, et ükski eeldatav seos isiksuse, depressiivsuse, ärevuse ega MMN-i vahel polnud statistiliselt oluline ehk hüpoteesid ei leidnud kinnitust. Sellegipoolest leidsin mitmeid olulisi seoseid eksploratiivselt. Ilmnes muster, mille kohaselt ennustasid naissugu ja kõrgem meelekindlus negatiivsemaid auditiivse ja visuaalse MMN-i amplituude.
Auditiivse stimulatsiooni mõju ajataju hinnangutele etalonpaariga ajahindamise ülesandes
(Tartu Ülikool, 2016) Rebane, Elis; Tamm, Maria, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti subjektiivse ajataju muutuseid auditiivse stimulatsiooni mõjul. Eelnevad uuringud on tõestanud, et ajataju on võimalik moduleerida väliste stiimulite abil. Sisendi intensiivsuse või ärgastustaseme tõus suurendab ka impulsside arvu, mis tuleneb taktiseadjast ning see tõstab sisemise kella kiirust. Sisemise kella kiirenedes väljastab see rohkem impulsse iga ajaühiku kohta ning kestust tajutakse pikemalt. Sellest lähtuvalt viidi läbi eksperimentaalne katseplaan, mis koosnes taustaandmete kogumisest, CFF testist ning ajataju registreerimiseks kasutati ootuslikku (prospective) ajataju hindamise viisi, milleks oli etalonpaariga ajahindamisülesanne (temporal bisection task) arvutiprogrammis. Uuringus leiti, et auditiivne stimulatsioon omab ärgastavat efekti katseseeria siseselt, kuid ei kandu edasi järgnevaisse seeriatesse. Leiti ka, et auditiivne stimulatsioon, mis markeerib hinnatavat stiimulit, aitab seda täpsemalt hinnata.
Ausate äratundmisridade koostamine ning kasutamine eksperimentaalses teaduses ja politseipraktikas
(Tartu Ülikool, 2018) Voo, Karl; Palu, Annegrete, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pealtnägijate tunnistusi loetakse kohtusüsteemides tugevateks tõenditeks, kuid valed kahtlusaluste tuvastused tunnistajate poolt on kõige sagedasemaks valesti süüdimõistmise põhjuseks. Politseipraktikas on laialt levinud äratundmisridade kasutamine kurjategijate tuvastamiseks, kus kahtlusalune on esitatud endale sarnaste segajatega äratundmisreas, millest kuriteo tunnistaja peab tuvastama kuriteo sooritanud isiku. Antud uurimistöö eesmärk oli koostada lähtuvalt kaasaegseimatest õigus- ja psühholoogiateaduse praktikatest 10-liikmelised äratundmisread, ning hinnata nende kallutatust, efektiivset suurust, sihtmärkide silmatorkavust ning teiste segajate sarnasust sihtmärkidele. Loodud äratundmisread leiavad rakendust edasises teadustöös.
Automatic processing of visual food stimuli during hunger: a visual mismatch response study
(Tartu Ülikool, 2017) Sultson, Hedvig; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this thesis was to investigate whether the presentation of visual food stimuli elicits visual mismatch negativity (vMMN) in an oddball paradigm and whether the amplitude of the vMMN is modulated by hunger. For this purpose, 18 right-handed women underwent two experimental sessions: hunger and fed conditions. Participants were instructed to complete a 2- back working memory task while stimuli depicting high fat savoury (HFSA) and high fat sweet (HFSW) foods were presented as deviants in a stream of neutral standard stimuli in the periphery of the screen. To examine whether the effect of hunger was food-specific, neutral deviants were used as control stimuli. Further, emotional blink of attention (EBA) was used to validate the vMMN. Deviant minus standard difference waveforms yielded significant mismatch responses in the early, mid-latency, and late time windows. In HFSA, the modulation of hunger was evident in the early and mid-latency time windows pertaining to automatic stimulus detection. In HFSW, the modulation of hunger was not observed. In addition to the food deviants, hunger also modulated the responses to the neutral stimulus. Therefore, the modulation of hunger pertaining to general information processing cannot be ruled out. As the EBA task did not yield anticipated results, the mismatch response paradigm could not be validated via EBA. In conclusion, vMMN might prove to be a reliable measure in investigating automatic food-cue processing after additional attempts at vMMN validation with different food stimuli have been made.
Barratti impulsiivsuse skaala (BIS) kahe Eesti versiooni võrdlus
(Tartu Ülikool, 2016) Lillemäe, Sander; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö on osa suuremast projektist „Impulsiivsus ja düskineesiad Parkinsoni tõve haigetel“, mille eesmärk on leida seos Parkinsoni tõve patsientidel ilmneval impulsiivsushäirel ning erinevate ravimite mõju vahel. Töö ülesandeks oli analüüsida kasutatavate testide reliaablust impulsiivsuse uurimisel. Probleemiks on testide sobivus impulsiivsuse mõõtmiseks, mida uuritakse testidevahelist reliaabluse ja faktoranalüüsi tulemusi võrreldes. Valimisse kuulus 265 indiviidi vanuses 14 –85 aastat, keskmise vanusega 37 aastat. Kasutatavad testid olid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi Kaemuse virtuaalkeskkonnas: Barratt 1995 (Originaal Barratt, 1959; Patton, Stanford ja Barratt, 1995)kaks erinevat versiooni –nimedega Barratt95 (Muldmaa ja Põldsepp, 2012) ja BIS11v31 (Paaver, 2007), isikuandmete kaart, aja hindamistest, EPIP-NEO-S_v1-60 versioon S, VAS ja VAS meeleolu ning lotomäng(Beck ja Triplett, 2009). Kõige tähtsam oli võrdlus Barratti skaalade versioonide vahel, kuna Eestis on kasutusel kaks versiooni samast testist, millest ühe on tõlkinud psühholoogid ning teise neuroloogide (vastavalt BIS11v31 ja Barratt95). Töö põhihüpoteesideks oli, et Barratt95 testil ilmneb faktoriaalne struktuur paremini ning BIS11v31 testil on kõrgem sisemine reliaablus. Hüpoteesid osutusid õigeks, kuigi mõlemal testil osutus reliaablus kõrgeks (r=<0,83). Barratt95 puhul ilmnesid faktorid analüüsi tulemusel originaaliga sarnasemalt.
The development of emotional go/no-go task to measure behavioral impulsivity in eating disorder patients
(Tartu Ülikool, 2013) Petenberg, Kerttu; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsivity and emotional bias related to disorder specific stimuli could be potential targets in the treatment of eating disorders (ED). The primary goal of this study was to develop an emotional Go/No-Go task which would reflect behavioral impulsivity in ED patients and would also demonstrate attention bias to food and body related stimuli. For the purpose of this study two versions of emotional Go/No-Go task were developed. Results with the initial version of emotional Go/No-Go task showed slower reaction times (RTs) in bulimia nervosa (BN) patients which were positively associated with the making of commission errors. Also in the initial version BN patients showed attention bias in body related stimuli. After the modification of the emotional Go/No-Go task which included improving the stimuli material on the basis of emotionality and adding more blocks to the task, either of the ED groups did not exhibit higher behavioral impulsivity. Patterns of correlations with other impulsivity measures indicated that the modified emotional Go/No-Go task rather captured the attention difficulties than behavioral impulsivity. In conclusion for the measurement of behavioral impulsivity the shorter version of the task should be used with additional improvement of stimuli material to reflect specific emotional bias in ED patients to food and body related stimuli.
Dihhootilise kuulamise meetodi adapteerimine ja rakendamine eesti keeleruumis
(Tartu Ülikool, 2014) Kaivapalu, Ats; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöös käsitletakse eestikeelse valimi keelelise infotöötluse lateralisatsiooni dihhootilise kuulamise meetodi abil ning võrreldakse kogutud andmeid mobiilirakenduse iDichotic (The iDichotic App, n.d.) eestikeelse valimi andmetega. Uuringus analüüsittakse ka katseisikute poolt tehtud VOT (Voice-onset time) kombinatsioonides tehtud vigu ning homonüümivigu. Uuringus osales 31 katseisikut, kellest 15 olid meessoost ning 16 naissoost. Katseisikud läbisid konsonant-vokaal stiimulitega dihhootilise kuulamise testi suunatud ja suunamata katsetingimustes. Analüüs näitas suunamata katsetingimuses madalat parema kõrva eelist, suunatud paremas (FR) katsetingimuses parema kõrva eelist ning suunatud vasakus (FL) katsetingimuses vasaku kõrva eelist. Reaktsiooniaegade analüüs näitas, et kõige keerulisem katsetingimus oli FL ning kergem NF. VOT kombinatsioonide analüüs osutas, et lühikestes kombinatsioonides tehti pikkadega võrreldes vähem vigu. Homonüümivigu tehti peaaegu ainult lühikeste kombinatsioonidega. Seega kinnitasid käesoleva uuringu tulemused suures osas iDichotic valimi tulemusi. Ainus Tartu ja iDichotic valimi erinevus ilmnes paremasse kõrva esitatud stiimulite ja vastuste kokkulangemise osas: Tartu valimi parema kõrva vastuste protsent osutus iDichoticu valimi omast oluliselt suuremaks.
Eesti ayahuasca tarvitajate psüühika
(Tartu Ülikool, 2016) Kaasik, Helle; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärk: Töö eesmärk oli kirjeldada Eestis leviva taimse psühhedeelikumi ayahuasca tarvitajate psüühikat. Kirjeldati tarvitamise eesmärke ja tajutud mõju, tarvitamisega seotud tegevusi ja kogemusi, tarvitajate eluviisi, elukvaliteeti, isiksust (EE.PIP-NEO, SNAP-2) ja vaimset tervist (EEK-2, MoCa, Raveni standardsed maatriksid, MINI intervjuu). Ayahuasca tarvitajate psühholoogilisi näitajaid võrreldi kontrollgrupiga ja testinormidega. Uuriti tarvitamise turvalisust ja osalejate suhtumist ayahuasca ühiskondlikku regulatsiooni. Meetod: Küsimustike täitmises, mõõtmistes ja psühhiaatrilisel interjuul osales 30 ayahuasca tarvitajat (sh 15 naist) ja kontrollgrupina 30 nendega soo, vanuse ja hariduse põhjal sobitatud mittetarvitajat. Vabatekstilistest vastustest koostati temaatilised kokkuvõtted, arvandmeid analüüsiti statistiliselt. Tulemused: Ayahuasca tarvitamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud ühisrituaalidel. Tarvitamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca tarvitajatel ei ilmnenud vaimse ega füüsilise tervise kahjustusi, sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust. Nende sissetulek ja eluga rahulolu olid kontrollgrupist kõrgemad. Nende isiksust iseloomustas normgrupist madalam neurootilisus ning kõrgem avatus ja sotsiaalsus, samuti kõrgem impulsiivsus ning madalam agressiivsus ja sündsus. Ayahuasca tarvitamise mõju oma tervisele ja elule kirjeldasid tarvitajad valdavalt positiivsena. Ayahuasca tseremooniad olid enamasti turvalised, osalejad olid teadlikud ettevalmistus- ja ohutusreeglitest. Enamikku tarvitajatest häiris, et ayahuasca tarvitamine on ebaseaduslik, nad pooldasid selle põhjendatud reguleerimist. Järeldused: Uuringus osalenud ayahuasca tarvitajate tervis ega elukvaliteet ei ole halvem kui mittetarvitajatel ja neil leitud isiksuse omapärad ei kujuta endast häiret. Ayahuasca tarvitamist kirjeldavad tarvitajad tõsise vaimse praktikana ja selle mõju oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena.
Eestlaste ja soomlaste erinevused eesti keelele omaste sõnade semantilises töötluses
(Tartu Ülikool, 2016) Raudlam, Maris; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Põldver, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on lahknevusnegatiivsuse ja sagedusanalüüsi meetodiga uurida semantilise töötluse erinevusi eestlaste ja soomlaste vahel. Töös uurin lisaks ka töötluse ajupoolkerade vahelisi erinevusi. Varasemalt on leitud, et sõnade semantilist töötlust mõjutavad emakeelele omased mälujäljed. Kui aga esitada sõnu inimesele, kelle keelesüsteemi need ei kuulu, ei suuda ta neid ka sama efektiivselt eristada. Kuna stiimulitena kasutati eesti keelele omaseid 2. ja 3. vältes olevaid sõnu, saab eeldada, et eestlased ja soomlased töötlevad antud töös kasutatavaid stiimuleid erinevalt. Tulemused tõstavad esile vasaku ajupoolkera olulisuse semantilise informatsiooni töötlusel. Eestlaste ja soomlaste võrdlusel on näha, et eestlased kasutasid sõnade töötlusel rohkem semantilist informatsiooni kui soomlased.
The Effect of Socio-Cultural Factors on Time Perception
(Tartu Ülikool, 2019) Laaneots, Karina; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Current study examined relationships between income and place of residence of Estonians and Russians with their time perception. It was analyzed the data of 2227 residents of Estonia (1628 Estonians and 599 Russians ages 15 through 74 years, 972 men and 1255 women). Participants were interviewed with CAPI method (Computer Assisted Personal Interviewing) and completed Time Production Task (TPT). As a result, reported before tendency of Russians to underproduce time intervals more than Estonians (Maar, 2013) was confirmed. Russians underestimated time durations 6% more than Estonians. However, hypotheses that difference in time perception of Estonians and Russians associated with income and place of residence didn’t find it`s confirmation.
Elukoha mereläheduse ja depressiooniriski seos nelja Eesti linna lõikes
(Tartu Ülikool, 2023) Kiivet, Äli Enrietta; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsionaalne tähelepanu silmapilgutus nelja toidukategooria piltide lõikes nälja ja küllastumuse tingimustes
(Tartu Ülikool, 2018) Uibopuu, Saara Luna; Vainik, Uku, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös vaatlesin eksperimentaalselt emotsionaalse tähelepanu silmapilgutuse paradigma toimimist erinevate toidukategooriate lõikes. Tegemist oli 2010. aasta Piech’i jt katse modifitseeritud korduskatsega. Lühikese kestusega sihtstiimuliteks olid nelja toidukategooria pildid, mis olid jaotatud vastavalt rasvasisalduse ja suhkru osakaalule, ning kontrollkategooria pildid. Katseisikud sooritasid laboris tähelepanu mehhanisme mõõtva katse kahel korral: küllastumuse ja nälja tingimustes. Andmestik moodustus 59 naissoost katseisiku tulemustest. Statistiline analüüs näitas, et nälja ja küllastumuse tingimuste sooritus ei erinenud statistiliselt olulisel määral, samuti ei ilmnenud vigade osakaalu varieerumist erinevate toidukategooriate tulemustes. Leidsin, et ülesande sooritamisel esinevate vigade arvu mõjutas sihtstiimulile eelnevate vahepiltide arv ja katse sooritamise järjekord.
Emotsiooniväljenduste äratundmise erinevused noorte ja vanemate täiskasvanute vahel
(Tartu Ülikool, 2023) Stepanova, Valeria; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Juuse, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsiooniväljenduste stiimulmaterjali hindamine: emotsioonide tajumine videoklippidelt
(Tartu Ülikool, 2021) Kalev, Tuuli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Juuse, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
An experimental exploration of automatic processes in visual perception
(2018-01-06) Põldver, Nele; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Näätänen, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri keskendub nägemistaju protsesside eksperimentaalsele uurimisele, mis on suuremal või vähemal määral automaatsed. Uurimistöös on kasutatud erinevaid eksperimentaalseid katseparadigmasid ja katsestiimuleid ning nii käitumuslikke- kui ka ajukuvamismeetodeid. Esimesed kolm empiirilist uurimust käsitlevad liikumisinformatsiooni töötlust, mis on evolutsiooni käigus kujunenud üheks olulisemaks baasprotsessiks nägemistajus. Esmalt huvitas meid, kuidas avastatakse liikuva objekti suunamuutusi, kui samal ajal toimub ka taustal liikumine (Uurimus I). Nägemistaju uurijad on pikka aega arvanud, et liikumist arvutatakse alati mõne välise objekti või tausta suhtes. Meie uurimistulemused ei kinnitanud taolise suhtelise liikumise printsiibi paikapidavust ning toetavad pigem seisukohta, et eesmärkobjekti liikumisinformatsiooni töötlus on automaatne protsess, mis tuvastab silma põhjas toimuvaid nihkeid, ja taustal toimuv seda eriti ei mõjuta. Teise uurimuse tulemused (Uurimus II) näitasid, et nägemissüsteem töötleb väga edukalt ka seda liikumisinformatsiooni, millele vaatleja teadlikult tähelepanu ei pööra. See tähendab, et samal ajal, kui inimene on mõne tähelepanu hõlmava tegevusega ametis, suudab tema aju taustal toimuvaid sündmusi automaatselt registreerida. Igapäevaselt on inimese nägemisväljas alati palju erinevaid objekte, millel on erinevad omadused, mistõttu järgmiseks huvitas meid (Uurimus III), kuidas ühe tunnuse (antud juhul värvimuutuse) töötlemist mõjutab mõne teise tunnusega toimuv (antud juhul liikumiskiiruse) muutus. Näitasime, et objekti liikumine parandas sama objekti värvimuutuse avastamist, mis viitab, et nende kahe omaduse töötlemine ajus ei ole päris eraldiseisev protsess. Samuti tähendab taoline tulemus, et hoolimata ühele tunnusele keskendumisest ei suuda inimene ignoreerida teist tähelepanu tõmbavat tunnust (liikumine), mis viitab taas kord automaatsetele töötlusprotsessidele. Neljas uurimus keskendus emotsionaalsete näoväljenduste töötlusele, kuna need kannavad keskkonnas hakkamasaamiseks vajalikke sotsiaalseid signaale, mistõttu on alust arvata, et nende töötlus on kujunenud suuresti automaatseks protsessiks. Näitasime, et emotsiooni väljendavaid nägusid avastati kiiremini ja kergemini kui neutraalse ilmega nägusid ning et vihane nägu tõmbas rohkem tähelepanu kui rõõmus (Uurimus IV). Väitekirja viimane osa puudutab visuaalset lahknevusnegatiivsust (ingl Visual Mismatch Negativity ehk vMMN), mis näitab aju võimet avastada automaatselt erinevusi enda loodud mudelist ümbritseva keskkonna kohta. Selle automaatse erinevuse avastamise mehhanismi uurimisse andsid oma panuse nii Uurimus II kui Uurimus IV, mis mõlemad pakuvad välja tõendusi vMMN tekkimise kohta eri tingimustel ja katseparadigmades ning ka vajalikke metodoloogilisi täiendusi. Uurimus V on esimene kogu siiani ilmunud temaatilist teadustööd hõlmav ülevaateartikkel ja metaanalüüs visuaalsest lahknevusnegatiivsusest psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haiguste korral, mis panustab oluliselt visuaalse lahknevusnegatiivsuse valdkonna arengusse.
Geograafilise ruumi sotsiaalse konteksti andmete seos depressiooni- ja ärevuse riskiga
(Tartu Ülikool, 2024) Aganits, Loretta; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida sotsiaal-füüsilise keskkonnaga seotud tegurite seost depressiooni ja ärevuse riskiga. Magistritöös kasutati andmeid Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) I-III laine küsitlusuuringutest. Valim koosnes 6233 inimesest (3726 naised, M=49,5 aastat, SD = 19,2 aastat). Geograafilise ruumi kontekstiteguritest ennustas perearstikeskuse kaugus elukohast oluliselt ärevuse riski tõenäosust ehk mida kaugemal on perearstikeskus elukohast, seda suurem on risk ärevuse sümptomite esinemiseks. Depressioonirisk ei olnud geograafiliste kontekstiteguritega oluliselt seotud. Riskitegurid depressiooni ja ärevuse riskile on: vaimse tervise häire diagnoos, varasema traumaatilise sündmuse kogemine, alkoholi sage tarvitamine, narkootiliste ainete tarvitamine, hasartmängusõltuvusele viitavate märkide olemasolu, sage tööstress ning naissugu. Kaitsetegurid depressiooni ja ärevuse riskile on: rahulolu erinevate elu aspektidega (sh majanduse, tervise ja perega), vanus, sissetulek, unetundide arv, haridus. Aktiivselt liikumine 2-6 korda nädalas ennustas depressiooni riski tõenäosuse vähenemist ning 1 kord nädalas aktiivselt liikumist ennustas suuremat ärevuse riski tõenäosust.
Hasartmängusõltuvuse sõeltesti South Oaks Gambling Screen (SOGS) psühhomeetriliste omaduste hindamine Eesti valimil
(Tartu Ülikool, 2018) Velt, Anneli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Maar, Aili, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Patoloogilise hasartmängimise levimuse sõelumiseks ja hindamiseks üldpopulatsioonis on äärmiselt oluline kasutada usaldusväärseid ja tõepäraseid sõelteste. Käesoleva magistritöö empiiriline põhiülesanne oli hinnata Eesti valimil Eesti hasartmängusõltuvuse levimusuuringutes seni ainsana kasutusel olevat sõeltesti South Oaks Gambling Screen-i (SOGS) (Lesieur & Blume, 1987; Laansoo, 2005) psühhomeetrilisi omadusi ja faktorstruktuuri. Uurimuses on kasutatud 2010. aastal läbi viidud probleemse mängusõltuvuse uuringu “Eesti elanike kokkupuuted hasart- ja õnnemängudega” juhuvalimi andmeid (n = 3530). Teise valimi moodustasid kasiinode külastajad ja hasartmängudega kokkupuutuvad isikud (n = 289). Kõik uurimuses osalejad täitsid sõeltesti SOGS. Küsimustiku faktorstruktuuri hinnati uuriva ja kinnitava faktoranalüüsiga kahel erineval andmestikul. Tulemused soovitavad SOGS-ile kahefaktorilist lahendit üldpopulatsiooni ja hasartmängijate valimil. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi põhjal leiti, et praeguse eestikeelse SOGS-i kasutamise jätkamist levimusuuringutes tasub tõsiselt kaaluda.
Impulsiivsus Parkinsoni tõvega patsientidel ja tervetel vanemaealistel inimestel
(Tartu Ülikool, 2017) Volmer, Sandra; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete vanemaealiste isikute erinevusi impulsiivsuses. Impulsiivsust uuriti testipaketi abil, mis võimaldas kaasata impulsiivsuse eri külgi nagu üldine impulsiivsus (Barratti impulsiivsuse skaala), impulsiiv-kompulsiivne käitumine (QUIP-RS) ja tasu edasilükkamine. Lisaks analüüsiti seoseid isiksuse, demograafiliste andmetega ja ravimitega. Uurimuses osales 74 eesti keelt kõnelevat uuritavat: Parkinsoni patsiendid (N=37, M=69,6 a., SD=8,82, 14 meest, 23 naist) ja neile sarnase soo, vanuse ja haridustasemega kontrollgrupi isikut (N=37). Patsiendid täitsid spetsiaalselt kokku pandud neuroloogilise- ja psühholoogilise testipaketi, kontrollgrupp täitis ainult psühholoogilise testipaketi. Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete samaealiste impulsiivsus märkimisväärselt ei erinenud. Oluline erinevus tuli gruppide vahel tasu edasilükkamises, kus patsiendid olid kärsitumad (X2=5,69, p=,02) eelistades sagedamini varem saadavat väikest tasu (40€ täna või 42€ ülehomme) hilisemale ja suuremale (90€ 2 kuu pärast).