Sirvi Autor "Krigul, Kertu Liis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Antibiootikum - kas hunt lambanahas?
(2023-02-03) Krigul, Kertu Liis
DNA metülatsioonimustri roll endometrioosi kujunemises
(Tartu Ülikool, 2016) Krigul, Kertu Liis; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Endometrioos on östrogeenist sõltuv komplekshaigus, mis esineb umbes 10%-l reproduktiivses eas olevatest naistest. Haigust iseloomustab endomeetriumi sarnase koe esinemine ja talitlemine väljaspool emakaõõnt. Kõhuõõnes paiknevad veritsevad endometrioosikolded põhjustavad põletikulisi protsesse, mis võivad viia alakõhu valude tekkeni. Põletikuliste protsesside tagajärjel võivad tekkida alakõhus ka liited, mis omakorda võivad viia viljatuse kujunemiseni. Kuigi haigust kirjeldati esmakordselt aastal 1860, pole endiselt selge, miks see tekib. Välja on pakutud erinevaid haiguse kujunemist selgitavaid teooriaid ja mehhanisme, kuid ükski neist teooriatest ei suuda siiski piisavalt veenvalt endometrioosi teket seletada. Arvatakse, olulist rolli võivad mängida nii hormonaalsed, immunoloogilised, geneetilised kui ka keskkonnafaktorid. Hiljutised uuringud on välja pakkunud, et endometrioosi kujunemine võib olla seotud muutustega endomeetriumi ja endometrioosikollete rakkude DNA metülatsioonimustris. DNA metülatsioon on oluline epigeneetiline mehhanism, mis osaleb geeniekspressiooni regulatsioonil ja koespetsiifiliste geenide avaldumisel. Lisaks mängib see rolli paljudes organismis olulistes protsessides nagu transponeeruvate elementide mahasurumine, X kromosoomi inaktiveerimine, genoomne imprinting jne. On leitud, et muutused metülatsioonimustris võivad mõjutada paljude erinevate haiguste, nagu näiteks vähkkasvajate kujunemist ning autoimmuunhaiguste teket. See on ajendanud otsima ka võimalikke seoseid endometrioosi kujunemise ja DNA metülatsioonimustri muutuste vahel. Töö üldeesmärgiks on anda ülevaade endometrioosist, endometrioosiga seotud DNA metülatsiooni uuringutest ning sellest, kuidas DNA metülatsiooni muutused võiksid endometrioosi kujunemisel rolli mängida.
The gut microbiome at the interface of human health and disease
(2024-09-09) Krigul, Kertu Liis; Org, Elin, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kiiresti kasvav teaduslike ja populaarteaduslike artiklite, kliiniliste uuringute ja turul müüdavate mikrobioomi toodete hulk vihjab, et huvi meie kehas esinevate mikroobide vastu on suurenenud nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Siiski on valdkond peamiselt veel vaatlusuuringute keskne, üritades kirjeldada üldiseid muutusi ja mustreid. Ühelt poolt üritame aru saada, kuidas erinevad keskkonnafaktorid ja elustiilivalikud mõjutavad meie mikrobioomi. Teisalt soovime aga mõista, kuidas mikrobioom mõjutab meie keha toimimist. Samuti uurivad mikrobioomi valdkonna teadlased võimalusi ja kaardistavad takistusi, kuidas mikrobioomi kasutada haiguste diagnoosimiseks ja ennetuseks. Käesolev doktoritöö nendest küsimustest lähtuski. Esiteks leidsime, et peitvere testi proovid, mida kasutatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringutes, on sobilikud ka mikrobioomi uuringuteks. See võib tulevikus lihtsustada populatsioonipõhist proovide kogumist ning viia läbi mikrobioomitestidega täiendatud sõeluuringuid. Teiseks näitasime, et biopangal põhinevad mikrobioomi kohordid, nagu doktoritöös esitletud Eestlaste Mikrobioomi Projekt Eesti geenivaramus, on väärtuslikud uute mikrobioomi mõjutavate tunnuste avastamiseks. Näiteks leidsime, et korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine viimase 10-aasta jooksul on oluliselt seotud muutustega mikrobioomis, isegi kui viimasel ajal pole ravimit tarvitatud. Kasutades inimene-hiir mikrobioota ülekannet näitasime, et inimeste korduv antibiootikumide kasutamine viib soolestiku limaskesta toimimise häirumiseni hiirtes, isegi kui doonorid polnud poole aasta jooksul antibiootikume tarbinud. Kuigi mikrobioomiga on veel palju avastamist ja valdkond vajab standardiseerimist, on selles doktoritöös esitatud teadustööd juba selgeks märgiks, et mikrobioomi uurimine on kasulik ka inimtervise mõistmisel. Aina enam saame aru, et paljud ravimid lisaks antibiootikumidele mõjutavad pikaaegselt meie mikrobioomi kooslust ja seeläbi tervist. Käesoleva doktoritöö tulemused koos teiste avaldatud teadustöödega annavad ravimite määramisel alust printsiibile “nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik”, kuna pikaaegsed mõjud vajavad veel uurimist.