Sirvi Autor "Kurisman, Kendra" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Kriisijuhtimine Tartu linna üldhariduskoolides seoses Ukraina sõjapõgenike laste vastuvõtmisega
    (Tartu Ülikool, 2024) Kurisman, Kendra; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Alates 2022. aasta veebruarist on Ukraina pinnal toimunud Venemaa poolt põhjustatud sõjaline agressioon, mille tagajärjel on Eestisse jõudnud märkimisväärselt suur hulk sõjapõgenikke, kellest suur osa on kooliealised lapsed. Esimesed Ukraina sõjapõgenikest lapsed jõudsid Tartu linna üldhariduskoolidesse 7. märtsil, mis andis koolijuhtidele täpselt 11 päeva ettevalmistamiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, milline oli kriisijuhtimise protsess Tartu linnas seoses Tartu linna üldhariduskoolides Ukraina sõjapõgenike laste vastuvõtmisega. Lisaks kriisijuhtimise uurimisele oli töö eesmärgiks uurida ja kaardistada, millised olid Tartu linna üldhariduskoolide peamised väljakutsed ning õppetunnid seoses konkreetse kriisiga. Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et koolide jaoks oli kriisi tunnetamine erinev – see sõltus sellest, millal kooli jõudsid esimesed Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kui palju neid tuli ja milline oli kooli varasem kogemus seoses teisest kultuuriruumist pärit õpilaste õpetamisega. Peamisteks väljakutseteks olid Eesti ning Ukraina haridussüsteemi erinevused, kultuurilised erinevused, keelebarjäär ning õppekavade väljatöötamine. Peamiste õppetundidena toodi välja, et koolipidaja ehk kohalik omavalitsus oleks võinud kriisi ajal luua koolide vahelised tugevamad koostöövõrgustikud. Positiivse õppetunnina tajuti seda, et varasemad kogemused sõjapõgenike õpetamisega andsid väga palju kogemust ning valmistasid kooli ette uueks väljakutseks. Bakalaureusetöö autor soovitab, et järgmisel korral rakendataks praktikas tõhusamaid koostöövõrgustikke. Varajasem ning tihedam kommunikatsioon koolide vahel, mille hulgas vahetatakse kogemusi, kuulatakse teiste koolide muresid ning toetatakse üksteist, annaks aluse paremaks kriisiolukorra lahendamiseks. Seda eriti, arvestades Eesti koolide autonoomiat ning vabadust selle konkreetse kriisi lahendamisel. Lisaks soovitab autor järgmises taolises väljakutses efektiivsuse huvides koolidel kasutada kriisijuhtimise mudeleid, mis tagaksid organisatsioonide parema valmisoleku ja suutlikkuse kriisiolukordadega veel efektiivsemalt toime tulla.