Browsing by Author "Lang, Liisa"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Baculate shell structure in Early Palaeozoic linguliform brachiopods
    (2015-08-19) Lang, Liisa
    Käsijalgsed on rühm merelisi selgrootuid, kes asustasid merepõhja juba Kambriumi ajastul ning elavad ka tänapäeval. Nende keha on peidus kahe (selgmise ja kõhtmise) kojapoolme vahel, mis alamhõimkonna Linguliformea esindajatel koosneb kaltsiumfosfaadist (apatiidist). Linguliformsed käsijalgsed on sageli uurimisobjektideks skeletitekke, biomineralisatsiooni, evolutsiooni ning mineviku kliima uurimisel, kuid nende kasutamiseks on vaja teada, kuidas kojad geoloogilise aja jooksul muutuvad. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida käsijalgsete koja struktuuri ja keemilis-mineraloogilise koostise post mortem muutusi. Uuritud liikide koda iseloomustab bakulaarne struktuur, mida kujundavad apatiitsed pulgataolistest moodustistest (baakulatest) poorsemad kihid, mis esinevad vaheldumisi kompaktsete kihtidega. Kambriumi vanusega Obolus ruchini ja Ungula inornata ning Devoni vanusega Bicarinatina bicarinata kojapoolmete detailuuringud näitavad nii struktuuri kui ka keemilise koostise kojasisest varieerumist. Tüüpiliste baakulate kõrval avastati väga peened, 100–200 nanomeetrise diameetriga niitjad moodustised (nanofiibrid), mis moodustasid tõenäoliselt bakulaarse struktuuri orgaanilise raamistiku ja on säilinud kiire varajase fosfatiseerumise tulemusena. Nanofiibrite sarnane iseloom retsentsetes ja fossiilsetes kodades näitab, et linguliformsete käsijalgsete baakulate arengus ei ole Fanerosoikumi vältel toimunud olulisi muutusi. Eesti fosforiidikihindi ühe olulisema kivistise – käsijalgse Ungula ingrica kojapoolmete keemilis-mineraloogilised uuringud näitasid, et koja kompaktsetes kihtides esinev apatiit on nii keemilise koostise kui apatiidi morfoloogia poolest väga sarnane tänapäevaste linguliformsete käsijalgsete kojaapatiidile ning selle koostis võib kajastada looma eluaegseid keskkonnatingimusi. Bakulaarsete kihtide apatiit erineb nii koostiselt kui ka morfoloogialt, selle päritolu vajab edasist uurimist ning tõenäoliselt ei ole see kasutatav paleokeskkonna interpreteerimisel. Käsijalgsete kodade diageneesi põhilisteks etappideks on fosfatiseerumine, kojaapatiidi stabiliseerumine, apatiidi morfoloogia muutused ning lõpuks koja massiivseks muutumine sekundaarse apatiidi ladestumise tulemusel. Eesti fosforiit koosneb linguliformsete käsijalgsete kojapoolmetest, seega aitavad saadud tulemused paremini mõista fosforiidi omadusi ning kujunemise põhjusi ning võivad olla olulised fosforiidi tehnoloogiliste omaduste ning kaevandamisega seotud keskkonnaprobleemide analüüsimisel.