Browsing by Author "Lehes, Lisanna"

Now showing 1 - 2 of 2

Soolised erinevused õiglase töötasu hindamisel
(Tartu Ülikool, 2021) Lehes, Lisanna; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada meeste ja naiste õiglasena tajutud töötasu erinevus ja uurida seda mõjutavaid tegureid. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega ja defineeris neli valdkonda, mille abil prognoosida ning mõista meeste ja naiste jaoks õiglase töötasu summa kujunemist. Nendeks valdkondadeks olid: tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning sooline stereotüpiseerimine ja diskrimineerimine. Kvantitatiivne analüüs viidi läbi kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru ehk 2018. aasta Eesti andmeid. Autor koostas mitmest lineaarset regressioonanalüüsi, et uurida selgitavate muutujate seost sõltuva muutuja ehk õiglase brutotöötasu hinnanguga. Töös loodi selleks kolm mudelit: esmalt õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks, seejärel mudel naiste ja mudel meeste õiglase brutotöötasu kirjeldamiseks. Analüüsis selgus, et naistel oli madalam õiglase töötasu hinnang kui meestel. Ametigruppide seas esines suurim sooline erinevus oskus- ja lihttööliste grupis. Analüüsi valitud kindlate valdkondade tegurid, nagu tööelu, pereelu, tõekspidamised õigluse osas ning stereotüpiseerimise ja diskrimineerimise tegurid, kirjeldasid hästi õiglase töötasu kujunemist. Töös selgus, et tunnused, nagu tööturu kogemus ja ametigrupp mõjutavad oluliselt hinnanguid õiglase töötasu osas. Õiglase töötasu hindasid madalamaks tööturule sisenejad ja lahkujaid, aga ka ametihierarhias madalamatesse ametigruppidesse kuulujad. Samuti selgus, et laste olemasolu oli mõlema sugupoole õiglase töötasu hinnangule olulise tähtsusega. Meeste õiglase töötasu hinnangule mõjus laste olemasolu positiivselt, naistele aga negatiivselt. Palgahindamise valdkond on mitmekesine ja käsitletud kirjanduse põhjal on veel valdkondi, mida siinses töös ei kaasatud, ent mida tuleks edaspidi rakendada õiglase töötasu uurimises. Praegustest tulemustest lähtuvalt tuleks naiste ja meeste vahelist segregatsiooni õiglase töötasu tajumise osas uurida ametialade kaupa ning arvestada nii isikuomaduste kui ka erinevate töökeskkonda kirjeldavate teguritega. Lõputöö selgitas õiglase töötasu sooliste erinevuste olemasolu ja tekkepõhjuseid. Tajutava õiglase töötasu uurimine on oluline, kuna tajutava õiglase töötasu soolistest erinevustest saavad alguse ka tegeliku töötasu erinevused meeste ja naiste vahel. Läbipaistvuse tagamine suurendaks teadlikkust diskrimineerimisest ja aitaks seeläbi soolist erinevust tegeliku ja õiglase töötasu osas vähendada.
Understanding Public and Leaders’ Opinion about Russo-Ukrainian War through Social Media Platforms: An Estonian Case Study
(Tartu Ülikool, 2023) Lehes, Lisanna; Banerjee, Somnath, juhendaja; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
With its fast-paced communication, social media is a valuable data source for studying how people express their opinions and views. Focusing on the Estonian context, this study aimed to analyze the Public and Leaders’ (politicians) opinions regarding the Russo-Ukrainian war through social media platforms. Two datasets were collected: Facebook posts for Leaders and Twitter tweets for the Public. To study the content shared on social media platforms, topic modeling and sentiment analysis techniques were used to gain insights into the sentiments, key topics, and discourse patterns surrounding the discussions on war. Suggesting a shared interest between the Public and Leaders, the results revealed overlapping topics of interest, including war, energy security, economy, sports, education, and news. However, distinct differences emerged, where Leaders mainly focused on discussing general themes such as domestic and foreign politics, while the public engaged in a more diverse range of topics. Public sentiment leaned towards negative, while the Leaders’ leaned towards neutral with variance among parties. We conclude that analyzing social media data allowed us to focus on two different perspectives, political Leaders and the Public. The analyses provided valuable insights into the critical issues discussed by both groups and the impact of war and particular events on their posting activity.