Browsing by Author "Lember, Margus, juhendaja"

Now showing 1 - 3 of 3

Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
(2020-05-14) Müller, Raili; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reumatoidartriit on põletikuline haigus, mida põeb ligi 1% täiskasvanutest. Tüüpiliselt on artriidist haaratud väikesed liigesed kätel ja jalgadel, need on turses ja valulikud. Liigesepõletik on reumatoidartriidi korral vaid jäämäe tipp, haigusest on haaratud kogu organism, sealjuures tekib põletik juba oluliselt enne esimeste haigusnähtude teket. Tänapäevane ravi võimaldab vältida varasemalt reumatoidartriidi paratamatuks tagajärjeks olnud liigesedeformatsioonide ja tõsiste liigeseväliste nähtude teket. Vaatamata ravi arengule on reumatoidartriiti põdevatel patsientidel endiselt lühem eluiga võrreldes tervetega, peamiselt on varane suremus põhjustatud sagedasemast ja ebatüüpilisest südame- veresoonkonna haiguse esinemisest. Üldrahvastikus on südame- veresoonkonna haiguste risk sageli seotud kõrgema kehakaaluga, reumatoidartriidi korral on leitud vastupidine seos- normkaalulistel on risk kõrgem kui ülekaalulistel. Tüüpilised rasvumisega seotud südame- veresoonkonna haiguste riskitegurid on kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, kõrge kolesterooli ning triglütseriidide tase ja vöökoha rasvumine, mille koosesinemist nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Metaboolse sündroomiga seostub lihaste ja teiste kudede madal tundlikkus veresuhkru taset reguleeriva hormooni- insuliini suhtes (insuliinresistentsus), mis veelgi suurendab veresoonkonna kahjustuse tõenäosust. Reumatoidartriidi üheks kaasnevaks nähuks on keha koostise muutus: rasvkoe osakaalu suurenemine ja lihaskoe vähenemine stabiilse kehakaalu juures. See fenomen, mida nimetatakse sarkopeeniliseks rasvumiseks, suurendab südamehaiguste riski enam kui tavapärane rasvumine. Enamik uuringuid südame- veresoonkonna haiguste riski mõjutavate tegurite ja keha koostise muutuste kohta reumatoidartriidi korral põhinevad kaua kestnud haigusega patsientide andmetel. Varasemalt mujal avaldatud uuringud annavad vihjeid selle kohta, et muutused võivad tekkida juba haiguse esimestel kuudel või isegi enne liigesepõletiku teket. Käesolev uurimistöö selgitab metaboolse sündroomi, insuliinresistentsuse ja keha rasv- lihaskoe osakaalu muutuste kujunemist esimestel kuudel pärast reumatoidartriidi kliinilist avaldumist. Lisaks otsisime haiguse ja eluviisiga seotud nähte, mis seletaksid keha koostise muutuste teket. Andmed põhinevad 92 varase reumatoidartriidiga patsiendi uurimisel, keskmiselt oli uuringute läbiviimise ajaks haiguse diagnoosimisest möödunud üks kuu. Võrdlesime saadud tulemusi Eesti üldrahvastiku andmetega, kaasates kontrollgrupina patsiendid perearstikeskuste nimistutest. Leidsime, et juba reumatoidartriidi esimestel kuudel on ainevahetuslike kõrgema südame- veresoonkonna haiguse riskiga seotud tegurite esinemissagedus kõrgem kui üldrahvastikus. Võrreldes andmeid kontrollgrupiga selgus, et hüpertensiooni, hüperglükeemiat ja metaboolset sündroomi esines oluliselt enam normkaalulistel reumatoidartriidiga patsientidel. Metaboolne sündroom oli 17% normaalkaalulistest artriidihaigetest ja vaid 2% kontrollgrupi samas kaalurühmas, ülekaaluliste/rasvunute seas olulist erinevust gruppide vahel esile ei tulnud. Reumatoidartiidiga patsientidel oli sagedamini kõrgenenud vererõhk, kuid vähesed nende hulgast kasutasid vererõhku alandavaid ravimeid. Perearstikeskusest juhuslikult valitud kõrgenenud vererõhuga patsientidest said ravi enam kui pooled, samas reumatoidartriidi haigetest vaid 31 protsenti. Saab järeldada, et ka varase artriidiga patsiente tuleks tihedamalt jälgida südame-veresoonkonna haiguse riskitegurite osas isegi sel juhul, kui nad on normkaalulised. Südame- veresoonkonna haiguse riski tõstvat madalat tundlikkust insuliini toimele esines varase reumatoidartriidiga haigetel ligi 5 korda enam kui kontrollgrupis. Insuliinresistentsust oli enam meestel ja nendel, kellel olid veres kõrgenenud põletikunäitajad. Leidsime, et nende muutuste teket ei saa ennustada kehamassiindeksi alusel, vaid vähenenud tundlikkus insuliini toime suhtes on seotud madala lihasmassiga. Erinevused kontrollgrupist keha rasv- ja lihaskoelises koostises oli täheldatavad enamikul varase reumatoidartriidiga patsientidest, neist 42% oli madal lihaskoe mass, 68% kõrge rasvkoe protsent ja 26% nii vähene lihaskude kui ka kõrge rasvkoe osakaal (sarkopeeniline rasvumine). Kõigest 16% reumatoidartriidi haigetest olid normaalse keha koostisega, samas tervete hulgas oli normaalse keha koostisega uuritavaid 43%. Lihasmassiga seotud tegurite osas leidsime olulisi erinevusi haigete ja kontrollgrupi vahel. Reumatoidartriidi grupis oli lihasmassi vähesus seotud kõrgema põletikunäitajate taseme, glükokortikoidhormoonide kasutamise ja madalama valgusisaldusega toidus. Kontrollgrupi hulgas olid olulisemad traditsioonilised lihasmassi mõjutajad nagu kõrgem vanus, vähesem liikumine ja suitsetamine. See uurimistöö näitas, et reumatoidartriidile omased kehakaalust sõltumatud eripärad südame veresoonkonna haiguste riskitegurite esinemises kujunevad juba varase haiguse korral. Nende ainevahetuslike muutustega tuleks arvestada hinnates südame- veresoonkonna haiguste riski reumatoidartriidiga patsientidel. Õigeaegne riskitegurite tuvastamine ja mõjutamine raviga võib aidata vähendada südamehaiguste tõenäosust ja vähendada enneaegset suremust reumatoidartriidi patsientide seas.
Health and economic impact of hip fracture in Estonia
(2017-11-13) Jürisson, Mikk; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reieluukaela murd vanemas eas on seotud olulise elukvaliteedi languse, liigsuremuse ja kuluga. Arenenud maades saab iga kuues üle 50-aastane naine eluea jooksul reieluukaela murru, kuni 20% haigetest sureb aasta jooksul peale murdu ja murrueelne elukvaliteet taastub vähem kui pooltel haigetest. Samas on tervisekaotuse hinnangutes veel palju ebaselget. Esmashaigestumus Euroopa riikides varieerub, kuid erinevuse põhjused ei ole lõpuni selged. Reieluukaela murruga seotud kulud suurenevad, kuid andmed tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutuse kohta on ebapiisavad. Reieluukaela murru epidemioloogilised ja kuluandmed Eestis on puudulikud. Uurimistöö eesmärk oli reieluukaela murruga seotud tervise- ja majandusmõju hindamine ≥50-aastastel inimestel Eestis 2005-2016 aastal. Hinnati reieluukaela murru avaldumust (ökoloogiline uuring), liigsuremust (rahvastikupõhine retrospektiivne kohortuuring) ja murruhaigete elukvaliteeti, ressursikasutust ja kulusid (prospektiivne kohortuuring). Andmed saadi Eesti Haigekassast, reieluukaela murruga haigete intervjuudest ja Eesti statistika andmebaasist. Leiti, et reieluukaela murru avaldumus Eesti naistel oli suhteliselt madal, kuid meestel üks Euroopa kõrgematest. Murdude arvu suurenemine vaatlusalusel perioodil oli tingitud rahvastiku vananemisest. Murrujärgne elukvaliteet oli vaid 7% võimalikust ja selle taastumine aeglasem kui paljudes Euroopa riikides. Murrujärgse eriarstiabi ja perearsti teenuse kasutus oli võrreldav Rootsiga, kuid taastusravi, koduõenduse ja sotsiaalabi kasutus väga madal. Seda kompenseeris lähedaste abi, mida kasutas 18 kuu jooksul 80% haigetest. Reieluukaela murru 18 kuu kogukulu oli >8000 eurot haige kohta, mis on võrreldav infarkti ja insuldi kogukuluga. Samuti leiti, et reieluukaela murd on oluline iseseisev suremuse riskifaktor. Keskmine murrujärgne üldsuremus ühe aasta jooksul oli 28% ehk 20% võrra (3-4 korda) kõrgem kui ilma murruta isikuil, olles võrreldav dementsuse või metastaatilise vähi korral esinevaga. Liigsuremus nooremates vanusrühmades (50-69 aastat) oli Eestis suurem kui lääneriikides. Kaasuvate haiguste mõju reieluukaela murru liigsuremusele on väike ja ei oma liigsuremuse vähendamisel kriitilist rolli. Liigsuremuse vähendamine saab olla võimalik murru ja selle tüsistuste vältimise ning meditsiinilise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni parandamisega. Tulemused võimaldavad reieluukaela murruga seotud summaarse tervisekaotuse hindamist, sihtrühmade määratlemist murruga seotud suremuse vähendamiseks ja informeeritud tervise- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste langetamist. Tulemusi saab kasutada ka reieluukaela murru ennetus- ja ravimeetmete kulutõhususe hindamisel. Teadaolevalt on tegemist esimese tervikliku reieluukaela murru tervise- ja majandusmõju hindamisega Kesk- ja Ida-Euroopas.
Structure and outcome of family practice quality in the changing health care system of Estonia
(Tartu : Tartu University Press, 2001) Kalda, Ruth; Maaroos, Heidi-Ingrid, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja