Browsing by Author "Lember, Veiko"

Now showing 1 - 3 of 3

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 täitmise analüüs
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Ukrainski, Kadri; Tänav, Tõnis; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Lember, Veiko; Kalvet, Tarmo; Kelli, Aleksei; Vallistu, Johanna; Varblane, Uku
Uuringu eesmärgiks oli välja tuua, kas strateegia oli asjakohane ning kas ja kuidas ta täitis püstitatud eesmärgid arvestades nii Eesti TA&I süsteemi omapära (nt ülikoolide suur autonoomia, TA investeeringute suur kontsentratsioon ettevõtlussektoris) kui ka strateegiaperioodi jooksul toimunud arenguid Eestis (majanduskriis ja EL struktuurivahendite märkimisväärne kasv). TÜ ja TTÜ teadlased, kellest suur osa on ka TIPS programmiga seotud, koondasid selles uuringus kokku varasemad TIPS programmi tulemused, aga ka teiste Eesti TA&I tegevust puudutavad uuringud. Raportis on esitatud analüüs strateegia stardipositsiooni ja eesmärkide seadmise kohta ning TA&I süsteemi ressursside ja võimekuste arengu kohta TE-2 perioodil, samuti strateegia mõju kohta nendele protsessidele. Toodi välja, et strateegia on olnud suhteliselt edukas TA&I süsteemi osalejate võimekuste arendamisel, samas see teatav edukus on takistanud ka süsteemis parema funktsionaalsuse (ehk osalejate koostoime) saavutamist. Avatud taotlusvoorud, mis on olnud põhiliseks rahastamise mehhanismiks, ei ole kõige parem viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles kontekstis. Eraldi tähelepanu pälvis TE-2 strateegia juhtimine ja koordinatsioon, mille põhjal soovitati praegu paralleelselt eksisteerivate strateegiate (TA&I, ettevõtluse ja elukestva õppe) liitmist, kuid ka senisest kitsamate fookuste seadmist nii teadus- kui ka ettevõtlussektori arendamisel.
Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud
(2013) Lember, Veiko; Cepilovs, Aleksandrs; Kattel, Rainer
Käesoleval analüüsil on kaks eesmärki. Esiteks pakub see laiema ülevaate olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest. Teiseks selgitatakse, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada. Üldiselt peetakse nõudluspoolseid poliitikavahendeid kogu poliitikatsükli ulatuses keerulisemaks kui pakkumispoolseid vahendeid, sest nende poliitikate kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse on kaasatud paljud osapooled, mis omakorda eeldab väga kvaliteetsete tagasisidestusmehhanismide olemasolu. Nõudluspoolseid vahendeid muudab keerukamaks EL-ile omane mitmetasandiline valitsemine ja mitme poliitikavälja (nt EL-i regulatsioon ja standardiseerimine) rahvusvaheline olemus. Lähtuvalt suhtelisest keerukusest muutub nõudluspoolsete meetmete elluviimisel keskseks riigi poliitikasuutlikkus ja eelduseks saab traditsioonilise (pakkumispoolse) innovatsioonipoliitika koordineerimispraktikate muutmine. Seega lisaks võimalike poliitikavahendite kirjeldamisele avatakse käesolevas poliitikaanalüüsis nõudluspoolse innovatsioonipoliitika konteksti läbi poliitikasuutlikkuse prisma.
Nutika spetsialiseerumise võimalused ja väljakutsed Eestis teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel ja juhtimisel 2014-2020
(2014) Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Lember, Veiko; Ukrainski, Kadri; Kanep, Hanna; Varblane, Urmas
Käesolev poliitikaanalüüs käsitleb ‘nutika spetsialiseerumise’ kontspetsiooni kui ühte teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) kujundamise ja juhtimise instrumenti. Käsitleme selle peamisi väljakutseid (sh peamised takistused ja eeltingimused) Eesti kontekstis ning vaatleme, kas ja kuidas saaks neid ületada ning nutika spetsialiseerumise kaudu senisest fokuseeritumat TAI poliitikat kujundada ja ellu viia.