Browsing by Author "Lepland, Tuuli"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Alternatiivsetesse teooriatesse uskumise seosed subjektiivse heaolu, poliitiliste vaadete ja sotsiaalmajandusliku olukorraga
    (Tartu Ülikool, 2021) Lepland, Tuuli; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Antud töö eesmärgiks oli kaardistada alternatiivsetesse teooriatesse uskumise üldist levimust Eestis ning uurida selle võimalikke indiviiditasandi psühholoogilisi ja sotsiaalseid korrelaate. Vandenõu- ja pseudoteaduslikesse teooriatesse uskumist mõõdeti Alternatiivsetesse Teooriatesse Uskumise Skaalaga (ATUS). Subjektiivset heaolu (eluga rahulolu ja emotsionaalset kogemust) mõõdeti Eluga Rahulolu Skaalaga ning Positiivse ja Negatiivse Afektiivsuse Skaalaga (PANAS; negatiivne ja positiivne afektiivsus eraldi). Isiksuseseadumusi (neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, sotsiaalsus, meelekindlus) mõõdeti Kümneväitelise Isiksuseküsimustikuga. Poliitilisi vaateid mõõdeti vasak-parem skaala ja 12 väitega, mis kirjeldasid erinevaid poliitilisi seisukohti. Sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste näitajate puhul võeti arvesse inimese haridustaset, sissetulekut ja vanust. Valimisse kuulus 326 inimest (48.2% naised, keskmine vanus 32.2 aastat, SD = 11.3). Töö tulemustest selgus, et alternatiivsetesse teooriatesse uskumine on seotud madalama sotsiaalmajandusliku staatuse (haridustase, sissetulek), madalama subjektiivse heaoluga, kõrgema vanusega ning parempoolsete vaadetega. Käesolev töö annab kinnitust teooriale, et eksisteerib uskumuslik mõtteviis, mille järgi nii vandenõuteooriatesse uskumine kui ka pseudoteaduslikesse teooriatesse (sh üleloomulikesse jõududesse) uskumine on sarnased nähtused, mis on omavahel seotud.
  • Thumbnail Image
    Item
    Problemaatilise ja objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutuse seosed isiksuseomaduste (Suure Viisiku) ja impulsiivsusega
    (Tartu Ülikool, 2018) Lepland, Tuuli; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Antud töö eesmärgiks oli uurida inimeste objektiivselt mõõdetud ja problemaatilise nutitelefonikasutuse (PNK) seoseid isiksuseomaduste (Suure Viisiku) ja impulsiivsusega. Suure Viisiku omadusi (neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, sotsiaalsus ja meelekindlus) mõõdeti XS-5 küsimustikuga ning impulsiivsust AMIS skaalaga, mis mõõdab eraldi nii adaptiivset (kiire otsustamise stiil, elamustejanu) kui maladaptiivset (mõtlematus, pidurdamatus) impulsiivsust. Problemaatilist nutitelefonikasutust mõõdeti E-SAPS18 testiga. Nutitelefonikasutust mõõdeti objektiivselt App Usage rakendusega, mis mõõdab inimese ööpäevast nutitelefoni kasutusaega ja -kordi (mitu korda telefoni ööpäevas lahti tehakse ja vaadatakse). Valimisse kuulus 114 inimest. Rakendus oli telefoni seadistatud 3 nädalat. Selgus, et PNK skaalal kõrgema skoori saanud uuritavate keskmine nutitelefoni kasutusaeg ning - sagedus olid suuremad, nad said kõrgemaid skoore ka neurootilisuse, ekstravertsuse, mõtlematuse ning pidurdamatuse skaalal. PNK skooriga oli negatiivselt seotud sotsiaalsuse skaala tulemus. Inimese nutitelefoni ööpäevasel keskmisel kasutusajal oli statistiliselt oluline positiivne seos PNK skooriga, keskmiste kasutuskordade, mõtlematuse ja pidurdamatusega. Inimese nutitelefoni ööpäevasel keskmistel kasutuskordadel oli statistiliselt oluline positiivne korrelatsioon PNK-ga, keskmise kasutusaja, ekstravertsuse, mõtlematuse ja pidurdamatusega.