Browsing by Author "Liira, Jaan, juhendaja"

Now showing 1 - 10 of 10

Forest edges on medium resolution Landsat Thematic Mapper satellite images
(2006) Püssa, Kersti; Liira, Jaan, juhendaja; Peterson, Urmas, juhendaja
Immigration limitation of forest plants into wooded landscape corridors
(2017-04-06) Paal, Taavi; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suurepinnalise põllumajanduse tõttu on metsad maastikus killustunud ja ökoloogiliselt isoleeritud, mis omakorda mõjub negatiivselt metsadega seotud elurikkuse püsimisele ja levile. Et parandada elupaikade maastikulist ühendatust ning toetada elupaigaspetsiifiliste liikide levikut, on pakutud välja ökoloogiliste koridoride tugisüsteem, mis metsade puhul tähendab puiskoridoride (alleede, puuridade ja põõsaribade) paigutumist avamaastikusse metsatukkade vahele. Oma doktoritöös uurisin, kas puiskoridorid toetavad metsataimede levikut ning millised on koridoride kriitilised struktuursed omadused ja koridore ümbritseva maastiku eripärad, mis seavad metsataimedele ökoloogilised piiranguid levimisel metsadest puiskoridoridesse. Nõudeid ja piiranguid hindasin ka ja metsataimede tunnuste põhjal. Käesoleva doktoritöö tulemused viitavad sellele, et puiskoridorid ei toimi siiski kui metsataimede levimist toetavad maastikustruktuurid. Isegi metsaga vahetus ühenduses olevates koridorides kahanes metsaspetsialistide liigirikkus järsult juba esimesel viiel kuni kümnel meetril; kaugematesse koridoridesse jõudsid aga vaid üksikud. Ainult sellised metsataimed, mille levised kanduvad pika maa taha, näiteks imetajate või lindude abil, suudavad koridoris kaugemale levida, kuid kuna needsamad liigid suudavad ka juba järgmisse metsatukka levida, siis pole puiskoridoril neile erilist lisaväärtust pakkuda. Lisaks limiteerib metsataimi koridorides konkurents teiste taimedega, mis saavad toetust servamõjust tingitud lisavalgustatusest. Arvestades looduskaitselisi eesmärke, tuleks maastike planeerimisel keskenduda juba olemasolevatele laiadele puiskoridoridele, ja eriti nendele, mis asuvad ajalooliselt järjepidevalt eksisteeriva metsa läheduses ning mille aastakümnete jooksul välja arenenud puistu struktuur suudab leevendada servaefekti mõjusid. Sellised koridorid on näiteks kahe- või enamarealised vanad alleed, millel on juba väljakujunenud kaarjas võrastik ning külgmised allalaskuvad oksad. Maastiku planeerimises ja liigendamisel tuleks eelistada olemasolevaid puiskoridore ning nende sujuvat noorendamist uute alleede istutamisele, kuna uutes koridorides kulub aastakümneid sobivate struktuursete tingimuste moodustumiseks.
Lehtpuurikaste metsade struktuur ja ökosüsteemsete hüvede sotsiaalne väärtustamine
(Tartu Ülikool, 2014) Räst, Kristiina; Liira, Jaan, juhendaja; Paal, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Majandustegevuse mõju loometsade struktuurile ja liigilisele koosseisule
(2005) Parrest, Oliver; Liira, Jaan, juhendaja
Mikroelupaiku pakkuvad struktuurielemendid erineva kujunemisajalooga puistutes
(Tartu Ülikool, 2015) Kukk, Priit; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Palumetsade struktuuri varieerumine majandusintensiivsuse gradiendil
(Tartu Ülikool, 2003) Kohv, Kaupo; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Puiskoosluste vertikaalse struktuuri hindamine lasermõõdistuse abil
(Tartu Ülikool, 2013) Mõistus, Marta; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateadukond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Rohttaimede fenotüübiline plastilisus - alustaimestiku generatiivne reaktsioon metsade lageraiele
(Tartu Ülikool, 2016) Sikk, Jörgen Ivar; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Taime kohasus on keeruline keskkonna ressursside ja taime tunnuste interaktsioon. Mitmed häiringud omavad märkimisväärset mõju looduslikele taimekooslustele ning populatsioonidele. Oma sessiilse eluviisi tõttu on taimedele oluline kiire kohanemine häiringutega. Üheks kiireks kohanemise viisiks on fenotüübiline plastilisus, mis keskkonna muutudes aitab säilitada taime kohasust ning pikemas perspektiivis ka ellujäämist. Käesoleva töö esimeses, teoreetilise ülevaate, pooles käsitlen taimede fenotüübilise plastilisuse erinevaid aspekte kirjeldades selle omaduse adaptiivsust (Baldwini efekt), ontogeneetilist triivi, vegetatiivse ja generatiivse tunnuse erinevusi ning nende omaduste mõju taimele ning taimekooslustele. Samuti käsitlen valgusmõju taime tunnustele. Töö teises pooles tutvustan 2015-2016 aastal tehtud uurimustöö tulemusi, mille käigus uurisin majandatud metsade alustaimestiku ning nende generatiivsete tunnuste fenotüübilist plastilisust. Hüpoteesiks olid: (I) metsataimed on häiluliigid, kelle pikaajaliseks püsimajäämiseks on eeldatavasti vajalik valgushäiringute teke ning (II) valgusgradiendil mets-metsaserv-raiesmik avaldub varjulembeste liikide generatiivsete tunnuste kanaliseeritus. Kogutud andmete põhjal kinnitasin osaliselt kanaliseerimisefekti olemasolu metsataimedel. Pooled taimed reageerisid positiivselt paranenud valgustingimustele. Koldnõgese puhul ilmnesid fotooksüdatiivse stressi ilmingud, kuna paranenud valgustingimuse mõju oli negatiivne. Ellenbergi valgusnäitaja, mis oli taime varjutaluvuse eksperthinnanguks, ei korreleerunud tunnuste reaktsioonige metsast avatumatesse tingimustesse.
Vascular plant species diversity and composition of Estonian agricultural landscapes
(2005) Aavik, Tsipe; Liira, Jaan, juhendaja
Vilsandi rahvuspargi Atla piiranguvööndi Lääne-Saaremaa osa loopealsed ja majandamise soovitused tulevikuks
(Tartu Ülikool, 2002) Tuvi, Eva-Liis; Zobel, Martin, juhendaja; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond