Browsing by Author "Lippus-Metsaots, Hedda"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Interpersonal violence in Estonia: prevalence, impact on health and health behaviour
    (2021-07-09) Lippus-Metsaots, Hedda; Karro, Helle, juhendaja; Laanpere, Made, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Isikutevahelise vägivalla levimust ühiskonnas mõjutavad paljud erinevad tegurid, muuhulgas seda puudutavad hoiakud, sooline võrdõiguslikkus ning kehtivad seadused. Eestis on paraku siiani Euroopa suurim palgalõhe ning hoiakud on sageli ohvrit süüdistavad ja seeläbi toimepanijat õigustavad. Selle mõjul hakkab ohver nägema ennast kui juhtunu eest vastutavat ning vägivalla toimepanija jääb karistuseta. Õnneks on ajad muutumas ning järjest enam räägitakse nendest teemadest avalikult ning näiteks Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid on korduvalt rõhutanud, et vägivald ei ole perekonna siseasi. Vägivalla kogemine põhjustab palju valu ja kannatusi ning on seotud pikaajaliste negatiivsete tervisemõjudega. Kahjuks on Eestis ajaloolistel põhjustel võrreldes paljude teiste arenenud riikidega vägivalda võrdlemisi vähe uuritud. Selleks, et mõista paremini olukorda Eestis, kasutasime kahe rahavastikupõhise uuringu andmeid. Analüüsisime kokku ligi 3000 18–44aastase mehe ja naise elu jooksul kogetud vägivalda puudutavaid vastuseid. Oma töös leidsime, et Eestis on isikutevaheline vägivald väga sage. Üle poole meestest ja naistest olid kogenud kas vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda. Kusjuures kõige enam olid vastajad kogenud vägivalda lapsena. Analüüsisime vägivalla kogemise mustreid meeste ja naiste seas eraldi ning meie tulemused näitavad, et sarnaselt teistes riikides läbiviidud uuringutele, on ka Eestis mehed enamasti kogenud vaid füüsilist vägivalda. Võrreldes meestega kogevad naised enam erinevaid vägivallaliike koos ning märkimisväärselt sagedamini on nad kogenud seksuaalvägivalda. Uurides tegureid, mis võiksid olla seotud vägivalla kogemisega täiskasvanuna leidsime, et nii meeste kui ka naiste seas oli oluline vägivalla kogemine lapsena. See näitab kui tähtsad on lapsepõlves nähtud, kogetud ja õpitud suhtemustrid. Lisaks leidsime, et vägivalda kogenud hindavad oma tervist pigem halvaks, neil esineb enam kroonilisi haiguseid, meeleolulangust, rahulolematust eluga, mure oma seksuaalelu pärast ja valu seksuaalvahekorra ajal. Vägivaldsete kogemuste hulga suurenemisel tugevnes negatiivne mõju tervisele. Ideaalis tuleks kiiresti kaotada kõik vägivalda soodustavad hoiakud ja ühiskondlikud normid. Tegelikkuses on see aga pikaajaline ja järjepidevust vajav protsess. Käesolev teadustöö aitab tähelepanu juhtida sellele, millised on kõige probleemsemad kohad Eestis ning sellest lähtuvalt mida on võimalik teha vägivalla ennetamiseks või juba toimepandud vägivalla mõjude vähendamiseks.