Browsing by Author "Lotman, Piret"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Friedrich Puksoo päev "Raamatukogud Eesti raamatu hoidjana" (2001)
    (2001-01-23) TÜ Raamatukogu; Tõnnov, Urve; Aasmann, Tiina; Reimo, Tiiu; Räim, Heino; Hansson, Elna; Tarik, Elle; Lotman, Piret; Siiner, Mari; Jalas, Kersti; Olesk, Peeter
  • Thumbnail Image
    Item
    Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel
    (2010-11-18) Lotman, Piret
    Henrich Stahli (1600?1657) eesti- ja saksakeelsete paralleeltekstidega neljaosaline „Käsi- ja koduraamat“ ning jutlustekogu rajasid aluse eesti kirjakeele järjepidevale arengule. Eesti kirjakeele täiustumise ja rahvusliku eneseteadvuse kasvuga kujunenud kriitiline hoiak Stahli sõnaloome suhtes on paraku kandunud üle ka tema isikule ja kogu tegevusele. Võõramaalastest pastoritele suunatud eestikeelsed tekstid olid talle aga pelgalt abivahendiks luterlike usutõdede õpetamisel sõdadest räsitud maa poolpaganlikule põliselanikkonnale. Käeolevas uurimuses püütakse vaadelda Heinrich Stahli tegevust tema Rostocki ja Wittenbergi ülikoolidest pärit luterlike vaadete, samuti Rootsi kirikupoliitika kontekstis. Haritud ja kohusetundliku vaimuliku edasiliikumine ametiredelil oli toonastes Eestimaa oludes ootuspärane – maapastorina alustanud Stahlist sai juba neljakümnendate eluaastate hakul Ingerimaa kirikupea. Kuid mida kaalukamad olid tema kohustused, seda enam enam põrkus tema tegevus nii nende piirkondade ajaloolisest traditsioonist kui Rootsi kirikupoliitika ebajärjekindlusest tulenevatele vastuoludele. Stahli kiiret ja edukat karjääri Eestimaal toetas tema kohalike olude ja keelte hea tundmine, Ingerimaa kirikuorganisatsiooni rajamisel sai ta omakorda rakendada Eestimaa kogemust. Kuid oma põhiülesande täitmiseks – Ingerimaa soomeugrilastest põliselanike luterlusse konverteerimiseks – puudus tal kogemus, keelteoskus ning eelteadmised. Veel enam – eesmärk ise oli ebareaalne. Elanike keelelist identiteeti tähtsustav luterlik käsitus alahindas vene õigeusklike usulise identiteedi tugevust, mis üksnes ei ühendanud erineva etnilise ja sotsiaalse päritoluga inimesi – linna- ja maaelanikke, talupoegi ja aadlikke, vadjalasi, venelasi ja isureid –, vaid ületas isegi riigipiiri. Ingerimaa luterlik kirik seevastu oli killustunud erineva keelelise, sotsiaalse ja korporatiivse identiteediga kogukondadeks, mille konfliktid nii üksteise kui kirikupeaga raskendasid ühtse kirikuorganisatsiooni loomist ja takistasid oluliselt konverteerimistööd. Ingerimaal õnnestus Stahlil luterliku kirikuorganisatsiooni rajamine, kuid püsivat jälge Rootsi kirik sellesse piirkonda ei jätnud – erinevalt Eestimaast, kus Heinrich Stahli panus eestlaste kristlike väärtushinnangute ja läänelike haridusideaalide kujundamisse polnud vähem oluline kui kirjakeele arendamisse.
  • Thumbnail Image
    Item
    Rootsi majanduspoliitika Ingerimaal 17. sajandil
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1977) Lotman, Piret; Piirimäe, Helmut, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut