Browsing by Author "Luks, Liselle"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Denitrifikatsiooni inhibeerimise testi usaldusväärsuse kontrollimine
    (Tartu Ülikool, 2016) Luks, Liselle; Tenno, Taavo, juhendaja; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolev töö keskendub denitrifikatsiooni inhibeerimise testi metoodika usaldusväärsuse kontrollimisele.Denitrifikatsioon testi metoodika töötati välja Tartu Ülikooli Keskkonnaanalüüsi laboris. Välja töötatud testiga saab hinnata reovee või reovees sisalduvate saasteainete mõju denitrifikatsiooniprotsessi kiirusele. Denitrifikatsioon on bioloogiline lämmastikuärastuse protsess, mille käigus redutseeritakse nitraat molekulaarseks lämmastikuks. Tegemist on ühe osaga aktiivmudaprotsessist ning lämmastiku efektiivseks ärastamiseks on selle toimimine vajalik. Välja töötatud metoodika teeb eriliseks selle kiiresti rakendatavus ning odav hind. Denitrifikatsioonikiiruse inhibeerimiseks kasutati mudelainena 3,5–diklorofenooli. 3,5–diklorofenool on tuntud mürkaine, mida kasutatakse ka teistes inhibeerimise testides. Metoodika rakendamisel saadud tulemuste õigsust kontrolliti koostatud Nordtest meetodil. Selleks koostati X–kaart. X– kaart ehk kontrollkaart võimaldab standardhälbeid kasutadeshinnata, kas saadud tulemused on usaldusväärsed. Usaldusväärsuse hindamiseks jaotatakse X– kaardi osad standardhälbeid kasutades erinevateks tsoonideks. Välja töötatud denitrifikatsiooni testi tulemuste usaldusväärsusustkontrolliti ka arvutatud IC50 keskväärtuse, standardhälbe, standardmääramatuse ja suhtelise kogutud standardhälbe abil. Lisaks arvutatud statistilistele karakteristikutele võrreldi ka laborite arvu, kus Saadud statistilisi karakteristikuid võrreldi nitrifikatsiooni ja hapnikutarbe ISO standardite vastavate väärtustega. Välja töötatud metoodikat saab usaldusväärseks pidada, sest denitrifikatsiooni inhibeerimise testi ning ISO standardite nitrifikatsiooni ning hapnikutarbe inhibeerimise testi tulemuste kokkulangevuse tõttu. Metoodika usaldusväärsust näitab ka Nordtest meetodil koostatud X–kaart. Välja töötatud metoodika valideerimiseks tuleks sooritada veel denitrifikatsioonikiiruse inhibeerimise katsed, et suurendada paralleelkatsete arvu. Suurema arvu paralleelkatsete korral on tulemused usaldusväärsemad.
  • Thumbnail Image
    Item
    Põlevkivi mikrobioloogiline töötlemine
    (Tartu Ülikool, 2019) Luks, Liselle; Menert, Anne, juhendaja; Priks, Hans, juhendaja; Korb, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Eesti põlevkivi ehk kukersiit on põhiline Eestis kasutatav energiaallikas, mida on kaevandatud juba üle 100 aasta. Lisaks põlevale osale ehk kerogeenile sisaldab põlevkivi ka metalle ning mikroorganisme. Ulatuslike katsete tulemusena on leitud, et nii aeroobsed kui ka anaeroobsed mikroorganismid on võimelised põlevkivi kerogeeni kasutama energiaallikana ning põlevkivis olevaid metalle bioleostama. Antud töö eesmärgiks oli uurida põlevkivi mikrobioloogilise töötlemise võimalusi Eesti ja Jordaania põlevkivi näitel, rikastada vastavad mikroobikooslused ja töötada välja kohane analüüsimetoodika. Mikrobioloogiliseks töötlemiseks kasutatati nii põlevkivi enda mikroorganismide kultuuri kui ka lisatud kultuuri. Töö käigus uuriti mikroorganismide arvukust, metallide leostamist ning anaeroobsetes katsetes metaani ja süsihappegaasi tootmise võimekust. Põlevkivi töötlemiseks kasutati eelnevalt graptoliitagriliidiga adapeeritud kooslust inokulum 98. Inokulum adapteeriti Eesti põlevkiviga kaheksa edasikülviga 339 päeva jooksul ning välja kujunenud kooslust kasutati Jordaania põlevkivi aeroobseks mikrobioloogiliseks töötlemiseks. Eesti põlevkivi töödeldi ka anaeroobselt kooslusega 5A. 5A kooslus on graptoliitargilliidiga anaeroobsetes tingimustes adapteeritud kooslus, mis sisaldab metanogeenseid arhesid ning leostab metalle. Metanogeenide sisalduse tõttu on 5A sobilik kooslus metaani tootmise uurimiseks. Aeroobsete katsete tulemusena saavutati nii Eesti kui ka Jordaania põlevkiviga kõrgeid mikroorganismide arvukusi (kuni 108) R2A söötmega. Tänu kõrgele mikroorganismide arvukusele sobib R2A sööde põlevkivi mikrobioloogiliseks töötlemiseks hästi. Eesti põlevkivi katsetest oli suurim arseeni saagis (39%) ja Jordaania põlevkivil seleeni (7,1%) ja nikli (7%) saagis. Anaeroobsete katsete tulemusena eraldus tänu 5A koosluse lisamisele 59. katsepäevaks biogeenset gaasi 5,77 mmol/g. Intensiivne biogaasi eraldumine algas 15 katsepäeval. Sellele eelnes lag-faas, mille jooksul ei lagundanud metanogeensed arhed põlevkivi orgaanilist ainet intensiivselt. Lag faas võib olla seotud ka põlevkivis sisalduva kaltsiumiga. Kaltsiumi inhibeerivat toimet on oluline tulevaste katsete planeerimisel arvestada.